6/2009



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas pildistada eesti kalu: akvaariumis!

Et vimalikult paljud Eesti vete kalad fotole saada, tuli lbi teha mitu aastat kestev seiklus, mille kigus kihutas auto loendamatuid kilomeetreid hest kodumaa otsast teise, akvaariumid pakiruumis ja kalamehevarustus sealsamas. Alati valmis, kui mni tuttav helistas, et teatud kala pildistamiseks oli just see ige aeg saabunud. Kuidas see kik nnestus nppukargavate mudilate ja laevalael kikuvate akvaariumidega, saab lugeda alljrgnevalt.

Eesti vetes elab le seitsmekmne kalaliigi, lisaks veel kolm srsuud. Et vimalikult palju neist oma liigitunnustega ja igete vrvidega fotole saada, peab nad kigepealt elusalt ja tervelt kinni pdma, seejrel vimalikult kiiresti akvaariumisse laskma ning siis viivitamatult pildistama. Vahel on tulnud fotosid teha rannal isegi vihmase ilmaga. Aga kust vtta kalad?

Kalad elavad vees, kes seda siis ei teaks. Aga kuidas neid akvaariumi saada? Ja leldse miks akvaariumi, miks ma ei jta neid (mere)vette? Mne kalaliigi puhul on tepoolest vimalik pildistada kala tema loomulikus keskkonnas, niteks ogalikku vi vikest lesta, ehk haugi ja ahvenatki. Ent mne liigi loomulik elupaik on mudane koht, kus nhtavust pole ollagi, ja kui kala armastab end veel liiva sisse peita, ei jks fotole mitte kui midagi.
Vib ette kujutada, et haug ei tule kuskil jesopis end hest ja teisest kljest edevalt eksponeerima vees mulistava piltniku ette. Aga kui ta siiski tuleb ja poseerib nagu professionaal umbes pooleteise meetri kaugusel, teed klps, klps pildi ra, aga prast on pettumus suur: oleks just kui kalapulka kinud vee all pildistamas. Selline kollane, pole vrve ja iget teravust ka mitte.
Jah, eesti kalade fotole saamine on ks hdaorg, kuid see-eest pnev. Lille ja liblikat on lihtne jdvustada, sest kaamerat ja objekti lahutab puhas lbipaistev hk, mitte sogane pruun vesi nagu meie vetes tavaline.
Ent ka akvaariumifotodega on ks hda: klaasi peegeldused hirivad. Mida suurem kala ja akvaarium, seda rohkem peab leiutama, et peegeldused kike kihva ei keeraks. Ja siis hetke tabamine, et kala oleks vimalikult sobivas loomulikus asendis ja ratuntav.
Alljrgnevalt vike levaade kaladest, keda fotosid tehes kohtasin.

Tige marmudil
Viimane kalaliik, keda pildistasin novembri keskel, oli marmudil. See umbes 20 sentimeetri pikkune kala on meie meres uustulnuk ja siia sattunud Musta ja Kaspia mere vesikonnast arvatavasti laevade ballastveega. Esmakordselt kohati kala 2002. aastal Liivi lahes. Tnaseks on tige kala pris arvukas Muuga lahes, kus satub sna tihti rimevrkudesse. Kohalik kalamees selgitas, et kui unimudilat rimevrgust psta, siis kipuvad nad kallale kargama. Akvaariumist kala lhemaks silmitsemiseks vlja vttes oli hetkega juba npp kala kurgus! Testi hppav, ablas, hammastega kuri kala.

Tuulehaug pildile rnde ajal
Rannaklas Lnemaal sai see foto les vetud. Need roheliste luudega kalad elavad Atlandi ookeanis ja tulevad kevadel Lnemerre meie vetesse kudema. Heal tuulehaugiaastal saabub neid suurte parvede viisi. Kudemisrnne meie vetes on maikuus ja sna lhikese aja vltel. Selle hetke peab ra tabama, muidu lheb jlle ks aasta kaotsi. See foto (vt trkiajakirja) on tehtud Lnemaal 25. mail Rannakla lhedal meres olevast suure mrra loomusest. Tuulehaugi vib saada ka kummipkstes, nabani merevees lanti loopides. Kalaparve leiab vaikse ilmaga les, seal vesi keeb. Veepinna ligidal liikuvad kalad hppavad tihti veest vlja.

Koha pilt tuli traallaeval kikudes
Veetsin traaleri koiku peal Peipsil. Kell neli oli ratus, masin lkati kima ja minek traallaevaga traalima. Tuul ja laine lubas napilt jrvele, ilm oli piiri Haug Riguldi jest Lnemaalt aprillis. ks kirglik kalamees on rkinud hrdalt lugusid vga ammustest kevadistest ahinguga haugipkidest. Tookord vstrapgi juttu kuulates mtlesin, et on ikka tore kll, kui ilusaid hetki eelmisest vi isegi le-eelmisest elust suudad nii eredalt meenutada vi siis ngi ta lihtsalt erakordselt noor vlja. Ma ei mleta hsti enam, kes seda rkis. Soomes vib ahinguga haugi raiuda, meil mitte. peal. Kaasa sai vetud peale fototehnika veel kanistritega puhas vesi, akvaarium ja rullide viisi tualettpaberit. Kui traali vints venitab suurt saaki ahtrile lhemale, on varsti kogu tekk siplevaid kohasid, latikaid, hauge tis. Vris on valmis lbipaistva veega akvaarium, see vriseb mootori vibratsioonist ja sna karvase laine tttu vupsab aegajalt vett le klaaskasti serva. Kohakalad on kik suured ega mahu akvaariumisse, aga leidus ka ks pris paras poisike. WCpaberit kulus sellises vappuvas olukorras ohtrasti akvaariumi klaasi kuivatamiseks. Tabada hetk, kus pole veepiisku klaasil ja kala on samal ajal iges kohas, tundus sama lootusetu kui saada lotoga peavit.

Kuldkoger ptud plastpudeliga
Kuldkogred saime hest tuletrje veevtutiigist Kagu-Eestist. Mnda kala saab hlpsasti ktte, niteks liblikavrguga vi siis keprasest materjalist ehitatud pnisega. Vikese mrra valmistamiseks sobib hsti kaheliitrine koolajoogi plastpudel, millel tuleb kael ra ligata ja kinnitada see tagurpidi pudeli klge tagasi, ava pisut suuremaks ligata, mned augukesed seintesse ja kivikesed raskuseks, nr klge ning sai sisse. Nii need kogred akvaariumisse saingi.

Linask ja luts sobisid kaevuvette
Punkt kell 5.00 hommikul lhme jrvele kolme alusega. Mehed on dini stiilsed Mehikoorma kandi igiplised kalurid, nende vanade meeste puupaadid tundusid olevat kalurikolhoosi algusaegadest prit, ajast, kust nad isegi. Meenutused hulludest kalasaakidest ja kvast rahast kalurikolhoosi pevilt oli kogu peva peateema ja hoidis meestel sra silmis. Nad olid kogu elu ainult kala pdnud. Mind jeti ankrus mootorpaati, kaks paatkonda aerutasid mutnikuid ja rsasid nudma. Kaks merikotkast pdsid samal ajal latikaid. Andsin kalade jaoks mbrid kaasa, akvaariumid jid sadamasse ja puhast vett ka polnud. Lmmijrve vesi oli tookord nii sogane (2. septembril 2006), et lbi kmnesentimeetrise veekihi kala enam nha polnud. Kalad on, puhast vett ei ole. Aga enne imet!, sadamas istub tuttav vanahrra, keda viimati olin kohanud kmnekonna aasta eest kunagine ajakirja Horisont peatoimetaja Fjodor Fjodorov. Tema maja olevat siinsamas sadama lhedal ja muidugi ka kaev. Nii sain puhta vee, kuhu sisse panin ainsa magevees elava tursalise lutsu ja aegajalt talveund ja suveund magava visa kala linaski.

Vike tobias mngis surnut
Vike tobias, vike mudilake ja pisimudilake Eru lahest Lne-Virumaal. Mned kalad on nii vikesed, et nad ei j ei mrda ega vrku. Pisimudilake (pisimudil) on Euroopa kige viksem kala ja ega vike mudilakegi (vike mudil) palju suurem pole. Sihvakas vike tobias ehk nigli mahub samuti vga peenest vrgusilmast lbi. Kalauurijate abiga ja peenesilmset noota vedades saime needki kalakesed ktte. Saarnaki laiu rannaveest pdsime kunagi mudilakesi paljaste ktega. Niglid teesklevad surnut ja kaevuvad vlkkiirelt liiva alla. Suur oli llatus, kui akvaariumis polnud nha htegi sinna just sjapandud kala, rannaliival ka htegi siputamas polnud. Selge, peitsid end phjas liiva sees. Aga pulgaga neid liiva alt vlja udjada oli tulutu. Tobiad laveerisid pulga eest liiva all nii oskuslikult ra, et kordagi ei pistnud pead ega saba vlja. Liiv tuli akvaariumist eemaldada. Nende jrgmine trikk oli surnu mngimine, heitsid klili akvaariumi phja ja lebasid seal liikumatult nigli on trikitaja. Mudilad kipuvad ka liiva alla peituma, aga jtavad silmad liiva alt vlja. Neil on nagu merivarblaselgi khu all iminapp, millega kinnituvad phjas olevatele kividele.

Vimb pulmars
Vimb on pildistatud Sindi paisu alt Prnumaalt. Vimmad tulevad maikuus Sindi tammi alla ja pavad meeleheitlikult paisu letada, aga see on nende jaoks liialt krge. Kalatrepil ei ole aga mingisugust liikumist. Paar tunnikest vihmasajus passimist ja pealelunaks on mul see kes pilt pulmars lendavast vimmast.

H kohaneja jrves ja meres hbekoger
See kalaliik lasti meie vetesse mdunud sajandi keskpaigas ning on siiani kige levinum ja paremini kohanenud vrliik, kes elab paljudes mageveekogudes ja meres. Need hbekogred on ptud elektripgi seadmega kalauurijatega koosts vlitde kigus. Hbekoger on pildistatud Hdemeestel Prnumaal.

Merephja elukad on kevadel kaldale lhemal
Nolgus, merihrg ja meriphvel elavad suurema osa ajast sgaval mere phjas. Saaremaal Tagalahes on need omaprase vlimusega kalad takerdunud vrkudesse 3035 meetri sgavusel. Varakevadel aga, kui vesi veel klm, jvad nad pnistesse ka mne meetri sgavusel madalas rannikumeres. Kik need vldaslased on klmalembelised kalad ja koevad samuti kige klmemal ajal, sdatalvest varakevadeni. Need elukad on jdvustatud aprilli keskel aastatel 2006 ning 2009 Vna-Jesuu rannas.

Torpeedokala ehitab pesa vetikatele.
Selle marja tis raudkiisa pdis 2. juunil oma kla mees Lohusalu lahest. Helistas, et selline pika sabaga kala, keda tema pole siinkandis enne ninud. Kui kohale judsin, ujus peaaegu 20 sentimeetri pikkune torpeedokala paadiphjas vees. Oli jnud vrku, mis oli nagu madrats tis vetikaid ja mererohtu. Raudkiisk ehitab samuti taimetkkidest pesa vetikatele nagu ta sugulased ogalik ja luukarits. Prast kudemist, tavaliselt aastasena, nad surevad.



Tiit Hunt
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet