2/2002



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Keila peidetud linnaruum

Avalik linnaruum on see osa linnast, kus igaks saab vabalt viibida. Avalikku linnaruumi vib vaadelda kui linna elutuba seal puhatakse, kohtutakse omavahel, seal liigub linna tulnud klaline. Avalikul ruumil on linnaarhitektuuris keskne roll sellest sltub, kuivrd ahvatlev tundub linn elamiseks ja klastamiseks. Haljasalad moodustavad enamasti suurema osa avalikust ruumist.

Linna tunneme selle jrgi, kuivrd mitmekesiseid vimalusi pakub avalik ruum ootamatuteks sndmusteks, kui palju erinevaid olemise kohti leidub erinevate meeleoludega mitmesugustele inimestele. Kui see koosneb vaid tavalistest tnavatest ja vhestest traditsioonilistest parkidest, kus on lihtsalt puud ja muru, siis linn on ksluine.
Keila tundub olevat linn, mida esmakordselt kohaletulnu tajub just niisugusena tpilise igava Eesti vikelinnana. Keila haljasalasid ja huvitavamaid kohti hakkasin ngema alles siis, kui linna kaarti uurisin.
Kndides hoolega lbi kik nurgatagused, paistab linn mrksa mitmepalgelisem. Keila lneosas on endise tankipolgu ala, mille tehismed ja laiad tankikoridorid loodusliku metsa vahel on loonud teliselt omalaadse maastiku. Endised tankide rajad on praegu kujunemas Keila philisteks suusaradadeks.
Keila teises servas, keskusest vaid mnesaja meetri kaugusel, vib sattuda ootamatult je kaldale. Jer on praegu vlja surnud, kuigi just selle kaldalt on Keila asustus saanud oma alguse. Raudteesilla krval on eestlaste tuhandete aastate vanune asulakoht, veidi eemal jesaarel vikelinnuse varemed.
Keilas asub teliselt keskse koha peal keskvljaku, raudteejaama ja suurema elurajooni vahel avar vimalusterohke keskpark. Aktiivseim puhkeala Keilas on mnnik, mille sisemuses leidub lauluvljak ja staadion ning naabruses uus tervisekeskus.

Jtkuv maastik. Huvitaval kombel on linna plaani vaadates kik loetletud pargid tegelikult kenasti ksteise jrel pea katkematus rivis. Praegu seda ei tunneta, kuid ometi viksid nad moodustada tervikuna ttava suure mitmekesise puhkeala. Keila viks olla linn, kus elamise eeliseks on elurajoonide vahetu kontakt heaegselt nii linnambruse teedega kui ka keskse jtkuva avaliku ruumiga.
Linna tunneme suures osas ka selle kaudu, kuidas linn meid avalikus ruumis juhib ja missuguseid vihjeid annab kuhu viivad teed ja rajad, mis neilt radadelt paistab ja kuivrd ahvatlev tundub edasi kndida vi sita. Kui linn vihjab nii, et satudki meeldivatesse kohtadesse, vid linna lausa armuda. Kui linn vihjab valesti, viies sind mttetutesse kohtadesse, pead kogu linna mttetuks. Kui linn ei vihjagi, ning pead ise liiga palju otsima ja pead vaevama, muutub linn vsitavaks.
Autositja ja jalgsikndija tajuvad erinevaid vihjeid. Hea linn vihjab autojuhile, kuidas saab niteks mugavalt linnast vlja ja kuidas saab mugavalt keskusesse. Jalamehele viks linn vihjata, kuidas pseda keskusesse, kuidas rongijaama, eelkige aga seda, kuidas pseda parkidesse ja avaramasse avalikku linnaruumi ning mis suunas see jtkub.

Katkev jtkuvus. Kuigi Keilas on pnevad paigad olemas, ei anta neist kohtadest kulgejale igesti mrku. Nii linna esmakordselt sattunu kui ka psielanik juhitakse vrtuslikest paikadest eemale igavate elurajoonide vahele. Klaline lahkub linnast kskikne ilme nol, elanik lheb mornilt koju.
Kaks lihtsat nidet viks illustreerida, miks Keila keskvljakule sattunul jtkuvuse tunne puudub ning kuidas saaks seda luua. Keskvljak on raudteejaama krval oluline punkt, sest seal pimub suur osa linna aktiivsusest ning palju teekondi algab just sealt.
Esimene nide. Keskvljak ja Keskpark on limalt lhestikku, hea visuaalse sidemega. Aga nende vahele jb veider liiklusslm, midagi ristmiku ja parkla vahepealset, mis suunab linnas kulgeja pargi asemel kitsastele knniteedele. Selles kohas piisaks ainult vikesest mberehitusest, mis vimaldaks inimesele liikuda otsesuunas keskparki. Pisike linnastruktuuri muutus vib pikemal jalutuskigul olija viia hoopis teises suunas ning jtta talle linnast hoopis teise mulje.
Teine nide. Keskvljakult jeparki viib mnus otsetee, teedestruktuur nib kutsuvat iges suunas. Kuid raja mber laiutab mahajetud maa, mille keskel on 1980. aastate lpul poolelijnud postmodernistliku turuhoone karkass. Keskvljaku poolt vaatajale antakse mrku, et linn saab lbi ja edasi pole tal asja, ning jbki jekallas avastamata. Turuhoonele mne avaliku funktsiooni sissepuhumine oleks piisav vihje andmiseks linna jtkuvusest selles suunas.
Need olid muidugi vhesed nited paljudest. Kuigi veider on nii detailseid ksimusi mainida linna ldplaneeringu kontekstis, saab sageli just vikeste asjade kaudu kogu linna mjutada.
Kuna jtkuv puhkeala on valmiva ldplaneeringu ks olulisemaid elemente, muutub oluliseks lesandeks ka niisugused asjad les leida. Linna punumine mber avaliku ruumi ja selleks vajalikud liigutused ulatuvad samas le kogu linna ka niteks transpordiskeemi planeerimisse, et mni uus suurem magistraal ei lhuks pargivd vi elurajoonide paigutust, et need haakuksid mugavalt avaliku ruumiga.
Kuidas linnaruum tegelikkuses vlja kujuneb, on snagi etteennustamatu. See sltub kohapeal tegutsevatest linnajuhtidest ja ettevtjatest, majanduslikest vimalustest ja paljudest juhustest. ldplaneeringu roll on avaliku linnaruumi osas paratamatult vaid suunav ja informeeriv, tulemused ilmnevad enamasti alles aastakmnete prast.



Toomas Paaver
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet