5/2010



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Skelettide elust Zoomeedikumis

Kui maalikooli loomakliiniku kliendid Zoomeedikumi anatoomiakollektsiooni ruumi ukseorvast sisse kaevad, vib luukerede rivi loomaomaniku umbusklikuks muuta. Skelett seisab skeleti krval on vast reklaam tohtrite tle! Hirmuks puudub phjus. kski ligi seitsmekmnest luustikust ei prine ebannestunud ravi tagajrjel lpnud loomalt ning koerpatsientidel kaob kliiniku revuses igasugune kondinrimise isu.
Tartu Kivilinna gmnaasiumi 10. klassi pilane Simo-Jarek Zaranek istub puurmasina taga ning aitab anatoomiakollektsioonis lumeleopardi luid skeletiks monteerida.

Elukutseks kerekoostelukksepp Puurmasin, traadid, erinevat mtu tangid: traadi jrkamiseks, sikutamiseks ja spiraalslmede keerutamiseks.

Skeleti valmistamine on looduse kunst, mida inimesel jrgi teha on pris keeruline. Olenevalt saba pikkusest leidub kaslaste luustikus le 270 luu, millised esmalt tuleb ksteisest eraldada, et hiljem jrkjrgult kokku sobitada.
Kondihunnik laual ei paista kuigi suur vib-olla suurem kodukass moodustab kerra tmbudes sama suure kuhila. Simo-Jareki hoolsa ke all kasvab luudelasu hiigelsuureks kassiskeletiks. Randme- ja kannaluude monteerimine osutub kll parajaks puslemistatuseks. Vib kll anatoomiapiku jooniselt npuga jrge ajada, kuid luujupikeste omavahelisel sobitamisel lheb vaja suurt kannatust ning osavaid nppe.
Puurmasin vuristab madalal kigul ning lbistab luudesse mulke. Traadijupile peeneotsaliste kuretangidega vedruslm otsa, traat lbi mulgu, jrgmine luu, traat lbi mulgu jne, jne Meistri ked ttavad nobedasti. Traat lbi mulgu ning teisegi otsa vedrulaadne slm piduriks. Kniseluust abaluuni, knise luust puusaluuni. Tundub lihtne, kuid igale mulgule tuleb eelnevalt ige suund leida, et luud traadi otsas paraja nurga all seisaksid, mis vimaldab kpale loomuliku asendi anda.
Selgroollid saavad henduseks seljaajukanalit lbiva armatuuri, mis jrgib lumeleopardi seljakoolde. Esimese kaelalli ehk atlase liigeselohkudesse istuvad kolju kuklapndad. Lualuid kidab kokku peen terastraat ning vimsad kihvad ristuvad isekeskis.
Saballid: esimene, teine, kmnes mida kaugemale, seda kogukamaks luusilindrid muutuvad, nagu oleks loomadele sabade jagamise ajal jrjekord segi linud ning suur kaslane sai hnna pikenduseks sekka lehma saballisid. Ei loodud irbisele hiigelsaba juhuse ega uhkuse prast. Lumeleopard on Aasia mgede loom ning Himaalaja kaljudel pikkade hpetega kaljukitsi jahtides aitab vimas tr tasakaalu silitada. Kakskmmend, kakskmmend kolm lbistab teraspuur hendustraadi jaoks viimased, sabaotsa peenemad luujupikesed.
Puust aluselt krguvad vardad tstavad selgroo parajale krgusele, et jalaliigeste painded saaksid loomuliku nurga ning loom toetuks vaid nelteravate knistega tipnevatele varvastele. Hiilivalt, vetruvalt, nagu kaslasele kohane. Vaid monteerija teab, et hppevalmis asendisse seatud kpad kinnituvad tegelikult peente kruvidega puualusesse.
Tallinna loomaaia lumeleopardi Olivia elutee lppes aasta eest ning uue paiga leiab ta muuseumi suurte kaslaste reas, kus seisavad juba ilvese, jaaguari ja lvi luukere. Peagi vtab tema paremal kpal koha sisse loomaaiast prit puuma Ares ning vasakul kpal amuuri tiiger Bronto. Tallinna loomaaia asukad jtkavad oma elu skelettidena ning toovad vaikivasse seltskonda kaasa oma lood, need muudavad liikumatud luukered omamoodi elavaks.

Karu kaotas aru
Teinekord juabki lugu loomast ette. Noorest Jrvselja karust ei oleks aastakmnete eest eksponaati saanud, kui tal poleks olnud oma lugu jutustada. Noore looma kasvueas luudest head skeletti ei saa. Karupoisi saamislugu kuulevad kik muuseumi klastajad ning kllap mistaks seda ammugi mkitada sokk ning kaagutada hani, soldataara (papagoiline) ehk kordaks sellest mne sna jrgi inimkeeligi. Kui nad vaid suudaks.
Karu maine elutee ji lhikeseks, sest aastakmnete eest Jrvselja klla taaruv noor ott ratas oma veidra kitumisega elanikes haigusekahtluse karu on marus. Jahimehed vtsid vastu karmi otsuse ning looma korjus toodi ekspertiisi. Lahangul selgus, et mratsemise phjus ei olnud sugugi metsaelanike kuri haigus. Mesikpp avastas metsas puskariajamise punkri ning maiustamine sealsete tootmisjkidega ajas karupoisil mistuse segi. Hoopis inimeste seas levinud taud, joomahaigus sai loomale saatuslikuks ning sestsaadik seisab noore mmmiku luustik auvrse, Peterburi zoopargist le saja aasta tagasi muretsetud lvi skeleti krval.

Skelett on vaid looma keha toestav karkass
Kuidas saab loomakorjusest skelett?
Antiikajal Aleksandrias kitsid uurijad laiba kiire vooluga jkke vaia klge ning ootasid, kuni nahk, lihased ja siseorganid lagunesid ning vesi luud puhtaks uhas.
16. sajandil vttis flaami anatoom ja arst Andreas Vesalius kudede matsereerimiseks ehk pehmendamiseks kasutusele kustutamata lubja. Paari ndalaga lagunesid lihastest ja siseelunditest vabastatud korjuse pehme koe jnused ning puukast luukerega kanti jkke. Seal uhas veevool kastiseintesse puuritud aukude kaudu luud puhtaks. Lhike lagundamisaeg jttis tugevama struktuuriga sidekoelised hendused terveks ning luud psisid koos liigesesidemete abil. Luukere kuivades valmis loomulik skelett. Skeletti, kus luud traatidega kinnitatud, nimetas Vesalius kunstlikuks.
Jahimehed pistavad oma trofeekolju saamiseks loomapea suurde patta ning keedavad liha luude pealt lahti. Keprane vimalus, kuid keetmine muudab luukoe hapraks ning kolju paistab hall ja mrdunult rasvane. Iluravi viks teha Persil pesupulbriga.
Saksamaa kolleegid testisid levinumaid pesuvahendeid ning tunnistasid parimaks rasvatustajaks ja valgendajaks valge pesu jaoks meldud Persili.
Loodus teeb oma td keemiata tiuslikult. Metsades rnnates vib leida hukkunud looma luid, vihmaga puhtaks pestud ja pikese pleegitatud. Vikski oodata, mil putukad ning nende vastsed ja mikroobid luud looduses puhtaks svad. Ent enamasti avastad luuleius ikka mne looma puretud paiga vi pudenevad hambad samblasse.

Visaduse ja valvsuse proov
Loomuliku skeleti valmimiseks peab luude puhastamisel olema eriti hoolas, et luud sidemeid vigastamata vimalikult puhtaks saaks. Vikeste imetajate, lindude, roomajate ja kalade skelettide valmistamiseks on sidemete silitamine ainuvimalik viis, kuna peenemate luude traadiga kokkusidumine osutub limalt tlikaks. Skalpell, pintsetid, krid need on anatoomi esmased tvahendid. Viimase viimistluse viib lbi keemia: 5% KClO ja 1,5% KOH lahus puhastab luud viimastest lihasjkidest ning toruluude otstesse puuritud aukude kaudu luuntesse sstitud svitav vedelik lahustab ka luudi.
Keemiaga tuleb olla ettevaatlik ja limalt tpne, arvestama peab looma vanust ning jlgima lahuse temperatuuri. Et ei laguneks liigesesidemed ega pehmeneks luud. Valvama peab peva, kaks, kolm aeg-ajalt preparaadilt sltjaks muutunud jnuseid harjates ning luunsustesse sstlaga vrsket lahust pritsides. Kuni luud puhtad. nnestumise korral psivad loomulikku asendisse kuivama seatud luud-liigesed skeletina koos aastakmneid.

Pisilaste pidusk
Maalikooli morfoloogiaosakonnas saab igast loomakorjusest kigepealt ppevahend. Loomaarstiks prgijad uurivad phjalikult looma kehaehituse kunsti.
Lumeleopardi korjuse prepareerimiseks kulus tudengitel poolsada skalpellitera. Nad eemaldasid lihased luudelt kirurgi tpsusega, kuid siiski ji nsustesse lihasjke ning kbrukestele klusejuppe. Kindlaim viis luude lplikuks puhastamiseks on loomulik lagunemine veekeskkonnas, hermeetilises termostaadis.
Baktereid ei pea puljongisse lisama, neid leidub kikjal ning 40kraadise soojuse kes paljunevad nad niisuguse hooga, et pisilaste eraldatud ensmid suudavad lihasjgid luude mbert paari ndalaga lagundada. Pikema hautamise jrel lahustub ka luudes peituv rasv puljongisse.
Aeg on termostaat avada. Ei!!! Uks mrtsub hetkega kinni. Roiskumise lehk, mis luudele sellest mikroobide smaajast klge jb, vtab inimloomal sgiisu pikaks ajaks. Loomulik matseratsioon sstab luukude, kuid kasulik ja meeldiv langevad harva kokku.
Abinu on keprane, leotusvette sortsatud Acei pesuvalgendi kloor vtab ra halva lhna, hvitab bakterid ning lisaks valgendab luudki.

Luukere kappi ja kapi otsa
Kas viks metsast loomakorjuse leidja uudishimust proovida loomaskeletti monteerida? Tartu likooli zooloogiamuuseumi pedagoog Aivo Tamm leiab, et surma phjust teadmata ei tasu looduses siiski korjust puutuda. Paljukneldud marutaudi oht vib vaktsineerimise tulemusel olla kll peaaegu olematu, kuid metsaelanike seas leidub teisigi kurje tbesid. Parem jgu korjus oma loomulikku keskkonda, looduse toimetada.
Lumeleopard Olivia skeletti monteerinud Simo-Jarek ei kujuta ette, et tema oma koertest Bibist ja Ptust vi papagoidest viks prast surma saada luukere. Jgu skeletid ikka anatoomiamuuseumisse ning sndigu need paigas, kus selleks tks on tingimused ja vahendid.



Eha Jrv
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet