Sel suvel Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud Eneli Viiki doktoritöö kinnitab, et laialt kasutatav ja tolmeldavatele putukatele ohutuks peetud põllumajandusmürk rikub putukate hingamist ja vähendab nende eluiga, samas mürgile lisatud tolmeldajaid peletav aine põllul ei toimi.
Viimastel aastakümnetel on maailmas järjest teravamalt esile kerkinud tolmeldamiskriis: tolmeldavate putukate arvukus ja liigirikkus on vähenenud, mistõttu paljudele looduslikele ja kultuurtaimedele ei jätku neid enam piisavalt. Tolmeldajate kao peapõhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust: sellega seotud elupaikade ja toidu kadu ning suurenenud pestitsiidide kasutust.
Mesilastele pakuvad toitu rikkalikult õitsvad rapsipõllud: raps on oma ohtra ja suhkrurikka nektari tõttu väga atraktiivne toidutaim. Rapsi kasvupind on pidevalt kasvanud ja see on loonud soodsad tingimused kahjurputukatele, kellest Eestis on suurim probleem hiilamardikad. Seetõttu on insektitsiidid muutunud rapsikasvatuse peaaegu vältimatuks osaks. Keemiafirmad peavad enne uue pestitsiidi turule lubamist tegema katsed selle toksilisuse kohta. Nende katsete usaldusväärsus on aga olnud küsitav.
Doktoritöö näitas, et säärased mured on kahjuks vägagi õigustatud. Nii selgus, et rapsipõllul hiilamardikate tõrjeks kasutatavale püretroidile Fastac 50 EC lisatud repellent ei toimi: meemesilased ei eristanud pritsitud ja pritsimata rapsitaimi ei avamaastikul ega ka väikesemahulises põldkatses. Meemesilased lähtuvad korjemaa valikul esmajoones õite tihedusest. Nii koguneb neid mürgitatud põldudele, kus kahjurite puudumise tõttu õisi enam, isegi rohkem kui mujale.
Leiti, et isegi Eestis rapsipõldudele soovitatavast pritsimisnormist kümme korda lahjem Fastac 50 EC lahus vähendas oluliselt karukimalaste eluiga, kahjustades selle tähtsa tolmeldaja ainevahetust ja hingamisrütme. Tervisekahju täpne mehhanism vajab veel selgitamist. Küll aga on selge see, et tolmeldajate kao ja mesitarude hukkumise sündroomi üht põhjust võib otsida just pestitsiididest.