3/2003



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kui sipelgad segavad elamist

Selle viks puust ja punaseks teha, et inimesed rgu hakaku kergekeliselt sipelgaid mrgitama. On ka teisi teid, rgib sipelgateadlane doktor Ants-Johannes Martin. Uus valitsuse mrus lubab inimelamutesse vi aedadesse kolinud kuklasepesi siirata tagasi nende looduslikku elupaika metsa erialaspetsialistide juhendamisel.

ks tuttav kurtis, et kuklasepesa hakkas krguma otse maja lhedal enam ei saanud rohu peale selili visata ega peenraid rohida sipelgad hammustasid. Tuli midagi ette vtta. Kaevas mees siis pesa vlja nii palju kui sai, ja tassis metsa. Natukese aja prast vaatas taas, et endises sipelgapesas kib elu ja kuhilake kerkib. Tassis jlle metsa, ikka sama tulemusega, et sipelgad hakkasid okkavaremetele uut pesa rajama. Lpuks mees loobus ja lihtsalt mrgitas sipelgad ra. Nd probleemi enam pole. Aga sipelgaid ka enam pole. Nii juhtub alati, kui siirdamist tehakse oskamatult, nendib sipelgateadlane Ants-Johannes Martin. Analoogilisi lugusid on minulegi palju rgitud ning lpuks olen ise kohale linud ja kuklased ra siiranud. Ei tohi hakata mtlematult ja kergekeliselt kuklaseperesid mrgitama. Inimeste juttude jrgi on seda tehtud naftasaaduste, keedusoola, vetiste ja mitmesuguste pestitsiidide matmisega kuklasepesadesse. Lisaks kaitsealuste kuklaste mrgitamisele saastame pinnast ja pinnasevee kaudu ka phjavett.

Siiski vib mista, miks inimesed on kippunud sipelgaid mrgitama kui ikka miskitmoodi lahti saada ei nnestu, ei j muud le. nneks on sellest kevadest kehtima hakanud uus mrus hdasolijatele appi tulnud. Kui sipelgapesad segavad elamist, saab prduda keskkonnateenistuse poole abi saamiseks ja eksperdid tulevad ning asustavad pesad mber. Tsi kll, mberasustada aidatakse vaid kaitsealuseid liike, aga enamasti kuuluvadki peavalu valmistavad sipelgad kaitsealuste kuklaste hulka.

Aed pole metsakuklase elukoht.
Pningule, puukuuri vi vundamenti ehitab Martini snul pesa tavaliselt arukuklane, kes
on kaitsealune liik. Aianurgas kuhilpesa nhes vib ka kindel olla, et see kuulub kaitsealustele metsakuklastele. Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, knnu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhilapesades segametsades ja puisniitudel, tpsustab Martin. Kik metsakuklased on olnud Eestis looduskaitse all alates 1958. aastast.

Vib ksida, et kas kki ei peakski sipelgaid torkima kas vi selleprast, et nad toovad ju meile ka kasu, hvitades suurel hulgal kahjureid meie aedadest? Ei, metsakuklaste elukoht on metsas, selgitab Martin, koduaeda ei tasu neil lasta kolida, sest kui sipelgad ei leia piisavalt putukaid ja muud rvtoitu oma nlja kustutamiseks, siis hakatakse viljapuudel ja marjapsastel lehetisid kasvatama ja see pole enam hea. Alati on kergem sipelgaid elamutest ja aedadest eemale hoida, kui juba tugeva perega kuklasepesast vabaneda. Aeda kolinud ja pesaalge rajanud kuklased mistavad vga hsti, kui nad ei ole teretulnud, ning lahkuvad niipea, kui nende rajatud kodualgme tagasi metsa viime.


Varuisendid peab kaasa vtma.

Martin arvab, et alati ei pea siiski eksperti kohale kutsuma: inimesed saavad asjatundlikul juhendamisel ka ise siirdamisega hakkama. Isegi telefonitsi olen inimesi juhendanud pesa siirdamisel, julgustab Martin, kes on aastakmnete jooksul ise mberasustanud tuhatkond pesa. Siiski, ootamatusi ei suuda muidugi alati ette nha. hine retsept kigile sipelgapesa mberasustajatele on: tuleb les leida sipelgate varuisendid ja emad. Teadmiseks, et mnel metsakuklaseliigil on kuni 1500 kuningannat pesa kohta. Kui emad maha jvad, jtkavad nad munemist ja kuklastest me lahti ei saa.
Kuidas pesast varuisendid les leida? Loomulikult ei ole see nii lihtne. Varuisendid asuvad kuhilaalustes pinnasekambrites, nad on vlistlistest suuremad. Emad on veelgi suuremad, tumedamad ja likiva tagakehaga, kirjeldab Martin. Kui varuisendid ja emad maha jvad, hakkavad nad kohe oma lesannet titma lhutud pesa uuesti vana koha peale les ehitama. Ja kuhilake kerkib taas.


mber siirdada tuleb vhemalt 500 meetri kaugusele.

Martini snul vib sipelgapesi siirdada suurtes kottides, kui transport on kiire. Pesamaterjali peab viima vhemalt 500 meetri kaugusele. Lhemale ei tohi siirata, muidu tulevad tagasi. Transportides kaugemale kui 10 kilomeetrit, tuleks kasutada kaste vi tnne, sest plastikkotid ei vimalda hutamist. Et sipelgad pikemal transpordil ummuksisse ei jks,
tuleks pesamaterjal kohevamaks muuta kuivade kuuse- ja mnniokste
asetamisega tnni, lisab Martin. Samuti ei maksa unustada neid
vahendeid, mis hoiavad sipelgad aiast ja majast eemale repellente ehk trjevahendeid. Metsakuklasi ra kolides viks rasiiratud kohtadesse repellente asetada, et vana koht neile vastikuks muutuks.

ks efektiivseim repellent on panna meie vljakik rasiiratud pesa svendisse
mulla alla, teab Martin.


Vaaraosipelga ja mullamurelasega peab ise hakkama saama.

Mida soovitada teha inimestel siis, kui tema elamist segavad sipelgad pole kaitsealune liik? Niteks kui tegu on mullamurelastega need on viksed mustad sipelgad, kes majja ja mesipuudesse ronivad. Siis tuleb need teisaldada, tleb Martin. Mullamurelasi ja vaaraosipelgaid me sageli trjume mrkhrgutistega, kuid loodust hoidvad inimesed soovitavad pidada oma kodud puhtad ja mitte jtta toidujtmeid avatult vedelema, et sipelgad neid sma ei pseks. Ka mesilatest on neid vga kerge eemale hoida, asetades sipelgatrje varakevadel tarude alla.

Samuti rautsikud kui kaitse alla mittekuuluvad liigid viks kll hvitada, kuid ka seda saab inimlikumalt teha, nende pesade vljakaevamise ja teisaldamisega kodust
vimalikult kaugele.

Vaaraosipelgate pesasid siiski mber asustada pole mtet. Aafrikast sissetoodud liik elab phjapoolkeral eranditult hoonetes.


Hoiatus hoolimatu raie eest.

Ja lpetuseks veel hoiatus selleks puhuks, kui plaanis on lhikonnas mets maha vtta: lagedale ja toiduta jnud sipelgad vivad elupaigast ilmajnuna hoopis aeda vi majja elama kolida. Nii et lageraie on riskantne asi. Kuklased kaotavad metsa mahavtmisega oma toidubaasi ja neile ei j muud le, kui kolida talu vi maja lhedale metsa vi aeda, mis on kah ju kuklase meelest puistu, kommenteerib Ants-Johannes Martin.

Aga kllap saab sipelgateadlastega konsulteerides kigist muredest le lihtsalt tuleb julge olla ja keskkonnateenistuselt abi ksida.

SAIDBAR I

Prdu keskkonnateenistuse poole
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Riinu Rannap, kellelt saab inimene abi, kui tal on sipelgatega probleeme?


Tuleb prduda kohaliku keskkonnateenistuse poole. Kaitseala territooriumil kaitseala valitseja poole. Tellitava liigieksperdi kulud katab keskkonnateenistus vi ministeerium. Kui kahtlus on, et tegu on kuklasepesadega, mis on kaitse all, siis tasub keskkonnateenistusega kindlasti hendust vtta. Mrgitada mingil juhul ei tohi. Kui seda aga on tehtud, siis tuleb korvata keskkonnale tekitatud kahju kuklasepesa hvitamise puhul 20005000 krooni. Kui aga sipelgatega siiamaani on saadud koos elada, peaks seda ka edaspidi pdma, sest mrus ei ole meldud kergekeliselt loomadest ning taimedest lahtisaamiseks.

Millised muud kaitsealused liigid on tulnud Eestis mber asustada?

Valge-toonekure pesasid on mber asustanud, s.t. teisele postile teisaldanud, eelnevatel aastatel AS Eesti Elektrivrgud, kuna valge-toonekurg teeb oma pesa sageli elektripostidele. Suur pesa elektripostil vib phjustada elektrikatkestuse oksad satuvad traatidesse, samuti on linnu vljaheide traatidele svitava toimega.

SAIDBAR II

UUS MRUS

25. mrtsi istungil kiitis vabariigi valitsus heaks kaitsealuste taimede, seente ja loomade mberasustamise korra, mis reguleerib eespoolnimetatute mberasustamist looduslikust kasvukohast vi psielupaigast uude looduslikku kasvukohta vi psielupaika. Selleks peab mberasustatava liigi bioloogiat tundev ekspert esmalt andma hinnangu mberasustamise vimalikkuse kohta. Kui see tema arvates pole vimalik, siis siirdamist ei toimu.



Helen Arusoo
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet