1/2004



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Koduhiirele anna ktt

Koduhiir
Sulev Kuuse
Minu vanaema kartis hiiri mis hirmus. Muidu oli mistlik naisterahvas, aga pisike karvane loomake ajas talle hirmu nahka. Kord kummardas vanainimene hmaravitu koridoris midagi maast vtma, ise kva hlega kuulutades, kuidas mehed suurte saabastega muudkui poritkke tuppa tassivad. Viimasel hetkel vttis poritkk aga jalad alla ja sibas minema.

Polnudki niisama praht, hoopis hiir oli. Vga vanasti arvati, et hiired snnivadki mustusest. Majahlte ja inimeste liikumisega harjunud hiir, kes ei pannud talle jrele higatud ehmatushet millekski, lks omi asju ajama. Vanaema vajas aga ehmatuse peale paari kaastundlikku sna ja mnda mahvi suitsu.

Tereksi nrilistele. Kui vahel mni inimene suudabki hiire ees hirmu tunda sber Reet trambib ka tuppa sisenedes teinekord jalgu ja hikab: Hiired-rotid, minge ra!, siis hiir inimest karta eriti ei oska. Loomulikult teeb loom oma kike ajal, kui maja vaikne, istub selle vaikuse sees aga ka inimeseloom, ei tee hiir temast vljagi. Magavale kassile pris suhu jooksmist ei tahaks kll hiirele sks panna, aga magava inimese peal ringi jalutamine on vhemalt majas elavale nrilisele tavaline asi.

Eluaeg hiiri-rotte nrilisi leldse uurinud zooloog Andrei Miljutin jutustas, kuidas kord ks hirmunud rott talle phe ronis ja sinna passima ji. Kusjuures pgenes see rott kelle eest? Ei kellegi teise kui Miljutini eest! igemini tema ke eest.
Ktt ja pead he ja sellesama organismi kaheks erinevaks kehaosaks pidada nriline ei mista. Kui sul on kodus hiir, keda sa silitad ja sdad, siis suhtleb see loomake mitte sinuga, Ken vi Ctlyn vi kes sa oled, vaid sinu kega sellega, millega sa talle saia ulatad ja pai teed. Konkreetset ktt vib nutikas nriline oma sbraks pidada kll tunneb ra ja teab, mida oodata.

Kutsu hiirt ultraheli abil. Andrei Miljutin saab selle kinnituseks tuua oma praktikast kaks nidet. Nutikas nriline vib talle vastu sirutatud ke juures huvituda kigepealt nppude vahest. Nuuskides kohta, kus kaks srme ke seest vlja kasvavad, loodab loomake leida muskusnrmeid pidades inimese npuvahet liigikaaslase sabaaluseks.
Kui hiire moodi lhnamine kib tervele inimesele le ju, ja jumal tnatud, siis vhemalt he keele, millest hiired-rotid aru saavad, on kll igaks vimeline ra ppima. Miljutinil on see oskus sna otseses mttes kes! Minnes Elistvere loomapargis nriliste tuppa, tarvitseb Miljutinil mne puuri ees vaid veidi nppe ksteise vastu hruda, kui hetk tagasi veel pevast und maganud nrilised pesast vlja tulevad ja Andreilt seemneid ksivad.
Lugu on lihtne kui pialt tasakesi, kuid kaunis kiiresti kahe esimese npu vastu hruda, kuuleme meie, inimesed, vaikset sahinat justkui kratsiks mni pisikene loom oma krvatagust. Selle toimingu juures tekib aga veel ks heli ultraheli. Meie seda ei kuule, kikvimalikud nrilised aga kll. No ja kui hiir on phe ppinud, et ultraheli klades on lootust sihvkasid saada ja seda kraami kannab Miljutin alati kaasas , siis loomulikult tuleb ta pesast ue asja uurima. Muide, ka teadlase koer on ppinud npusahina peale kohale tulema, vilistada vi hda pole vajagi!

Koduhiir ja hiirekodu. Sarnaselt koerale on inimene vhemalt kaks korda kodustanud ka hiire. Miks vanad hiinlased seda omal ajal tegid, ei tea tpselt keegi.
Naljaviluks, pakub Miljutin.
Hiljem on inimene hiire kodustanud katsetamiseks tuntud laboriloomad valged hiired on koduhiire albiinovormid. Aga taas ka lihtsalt naljaviluks. Nii on aretatud niteks karvutud hiired ja tantsivad hiired loomakesed, kelle nrvikava on sedasi sttunud, et nad alatasa vbelevad-vrisevad, justkui oleks nende elu ks suur disko. Looduses sellised loomakesed pikalt vastu ei peaks, puuris meeldib neid aga mnel pidada. Nojah.Aga kui puuris pidamiseks aretatud hiired krvale jtta, on niteks koduhiir, ladinakeelse nimega Mus musculus, rmiselt vormi- ja alamliigirikas. Kuidas loomaperekonnas koduhiire liigid ja alamliigid jaotuvad, ei tea pris tpselt keegi.
Koduhiire nimi tuleb muidugi sellest, et ta elab paikades, mida inimene tavatseb oma koduks pidada. Koduhiir on inimese ja tema elamistega sedavrd harjunud, et on rnnanud oma algkodust Lhis-Idast koos inimesega kikjale.
Kuidas koduhiir ja inimene sedasi seltsilisteks said?

Tenoliselt nii, et ajal ja kohas, kus inimene ppis pldu pidama ja vilja salves hoidma, aga kikvimalikud terad ja seemned on koduhiire jaoks pruukost number ks, olid just koduhiire esivanemad parajasti laialt levinud ning asusid krmesti inimese veidrust, korjata vilja suurtesse hunnikutesse, omakasupdlikult ra kasutama.

Ja sedasi on koduhiir sattunud kikjale kuhu inimenegi. Hea ronijana pstloodis mda seina les joosta pole koduhiirele mingi t , mrkimisvrse hppaja ja pugejana suudab koduhiir inimese majapidamises sna hsti liigelda. Ja nlga tilluke loomake juba ei j, sest vajadusel vib ta sa peaaegu kike. Kirikus, kus suuri sgitagavarasid harilikult ei hoita, klbavad koduhiirele knladki hamba alla pista. Kuigi seemned oleksid muidugi mnusamad.
Kui sgisel, esimeste klmade aegu, hakkab maja sahvrites ja panipaikades mrgeldamist kostuma, thendab see, et vilud ilmad on sooja aja ues mda veetnud hiired jlle tuppa peletanud. Koduhiir meie laiuskraadidel pris ues olles talve le ei ela. Laudas vi knis heinte sisse kike uuristades nii vib kll koduhiir klmale vastu panna.

Pesa kasukataskus. Tuppa kolinud nriline ei pruugi tingimata koduhiir olla. Mitmed ueski hakkama saavad hiireliigid vivad vahel end inimese elamisse sisse seada. Kaelushiir on ks niisugune. Kui te leiate mnest mnusast kohast niteks kappi unustatud kasuka taskust hiirepesa, kuhu on kige muu krval varutud ka mrkimisvrne kogus toitu, on see suure tenosusega kaelushiire pesa. Majapidamises elunev koduhiir endale spetsiaalselt tagavarasid ei loo. Milleks aita eraldi ait teha? Isu korral pole ju muud muret, kui minna niteks sahvrisse kolmandale riiulile ja sa niipalju kui kht kannatab, liigne tassimine ning kogumine on mttetu. Muide, kui seesama kolmas riiul lhnab nii, nagu oleks seal lisaks hiire toidulauale ka tema tualett, vib tiesti kindel olla, et majapidamises elutseb just nimelt koduhiir. Teised temataolised loomakesed oma liikumisradasid nii vngelt ei lhnasta.

Karihiir on siili sugulane. Koduhiire ja kaelushiire krval vivad eelkige suvisel ajal trehvata inimeste elamistesse ka pika ninaga hiire moodi loomad karihiired. Ehkki nime poolest hiired, pole tegemist mitte nriliste, vaid putuktoidulistega siili sugulastega. Kui kass on pika ninaga hiire ngu eluka maha murdnud, selle aga smata jtnud, on tegemist karihiirega. Tema muskuselhn on isegi nljasele kassile liig mis liig.
Koduhiiri svad traditsioonidest pidavad kassid aga isukalt.
Ning hoolimata sellest, et kik, kellel koduhiirest jud le kib ja neid on palju teda hel vi teisel moel kiusavad, ei kao iibeprobleemideta koduhiir inimese elamise mbrusest kuhugi. Parem juba selle mttega harjuda.
Isa pani ikka kimlas elavale hiirele vett ja leiba, et loomake nlga ei sureks. No vanaema siis jlle vihastas.



Tekst: Rainer Kerge, (Sl htuleht)
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet