1/2004



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Pakri pank on varinguohtlik

Tnis Saadre
Ilmselgelt on Pakri pank Eesti kige varinguterohkem, ja seda eriti kevadel, mil istele klmumistele jrgnevad pevased sulad. Igal aastal vib Pakril leida jlgi ha uutest varingutest.

Enne uut aastat teatas mulle Pakri poolsaare patrioot, uurija ja loodushoidja Ella Kink, et Pakri neeme tipus, piirivalve kordoni juures on alla varisenud tohutu pangaplokk ligi 30 meetrit pikk ja 8 meetrit lai. Veel kuu algupoole oli rhm TT Geoloogia Instituudi geolooge seal kinud ja mtnud seda panga servaga rbiti jooksnud sgavat lhet ning veendunud selles, et pikka pidu ei saa siin kll enam olla. Pakkunud kige varasemat aega varingule enne kevadet, kui pidevad ised klmumised vaheldumisi pevaste suladega kivimit murendavad. Kuid varing toimus prognoositud ajast mitu kuud varem. Nii on ennegi olnud pangad kituvad ettearvamatult.

Tnis Saadre
Ka nd, kolmekuningapeval, mil sain mahti korraks Pakri neemele pigata, lootsin selgust saada piirivalvest. Mind ei osatud aga millegagi aidata. Pidevat vahipidamist rannal enam ei toimu, nagu nukogude ajal, ja detsembris alatihti mllanud tormide ulg oleks kindlasti summutanud ka palju vimsamaid mrtsatusi, kui suutis esile kutsuda see varing.
Pakri pank on Eesti kige varinguterohkem. Igal aastal vib siin leida jlgi ha uutest varingutest. Pakri panga puhul on tidetud peaaegu kik tingimused, mis neid esile kutsuvad.

Panka lbib maasiseste judude poolt tekitatud tihe nn diaklasslhede vrgustik, mida pidi plokid murduvad ja mis ilmestab neeme mbritsevat panka etteulatuvate paeplaatide siksakiga.

Ta on lainetele lausa valla, tormilained aga saadavad oma pritsmeid isegi panga laservale.

Ta on piisavalt krge (le 20 m), et alla prantsatavad kivimiplokid kohe viksemaks rutjuda ja seega avada merele taas ligips pangajalamile.

Ja kige thtsam: panga alumine osa (3/4 panga krgusest) koosneb pudedatest kivimitest, mida meri ja tormid kergesti murrutavad. Seetttu eenduvad ha enam ja enam ka panga laes paljanduvad paenukid, kuni kskord jlle alla kukuvad.
See kik kordub aina ja aina.

Nd viks ksida: kui kiiresti toimub panga taganemine, kui lhikese ajaga vib tekkida nii ulatuslik varing? Otsest vastust on siin vga raske anda, kuigi kuulduste jrgi olevat vana tuletorn, mille alus psib praegu vaid mningaid meetreid panga servast, jnud ehitamise ajal sellest ligi 100 meetri kaugusele. See thendaks panga ca 100-meetrist taandumist 200 aasta kohta, mis teeb keskeltlbi 0,5 meetrit aastas. Meeletu kiirus.
Kahjuks on pankade taganemise kohta vtta vga vhe usaldusvrseid andmeid. Kllaltki kindlad on need vaid panga taandumise kohta Osmussaare phjatipus. 1765. aastal sinna ehitatud majakas rajati ca 15 meetri kaugusele panga servast. 70 aasta prast, kui saart klastas kuulus baltisaksa pritolu geoloog Eduard Eichwald, oli panga serv majakale juba 10 meetrit lhemale nihkunud. Praeguseks on panga serval alles vaid osa majaka vundamendist. laltoodu phjal vib elda, et siin on taandumiskiirus muidugi oluliselt viksem. Arvestada tuleb aga seda, et pea kogu lbilige koosneb siin tugevast paekivist ja vaid veepiirilt algab pude glaukoniitliivakivi.

Omaprane on panga taganemine Vike-Pakri saarel, mis ju ka praktiliselt tormilainetele valla. Aga siin tuleb pangale appi tema optimaalne krgus. Allavarisevad paeplaadid jvad seetttu valdavalt kilpidena panga najale toetuma, mis aastakmneteks sstab panka edasise murrutamise eest.

Siiani oleme rkinud nn elusatest pankadest. Kui aga pank on meil pidevalt toimuva maatusu tagajrjel juba merest mnevrra eemaldunud, vime rkida nn surnud pangast. Siia ei jua enam isegi tormilained ning panga saatuseks on aegavttev, kuid vramatu kinnikasvamine. Kigepealt ei suuda lained ra viia panga jalamile kuhjuvat liivakivi ja paelahmakaid ning nii kujunebki sinna ha krgenev rusukalle. Niteks meie nii kuulsal Ontika pangal letab rusukalde krgus juba oluliselt vertikaalse paeseina krguse. Ja isegi alumine osa paekihtidest on siin tavaliselt juba rusu alla mattunud ning taimestunud. Sellest, et ka nn surnud pank vahel siiski elumrke ilmutab, knelevad aga panga re rebendid nii Ontika-Toila kui ka Pite pangal, mis kunagisi maantee reposte jlgides eriti selgelt esile tulevad.



Tnis Saadre
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet