3/2006



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Miks kuninganna Kleopatrale

Aaloe ehk krbeliilia on edukas mitmel rindel: loodusravis, kosmeetikas, toidulisandina ja tuba ilmestava ilutaimena.
Maailmas kasvab le kolmesaja liigi aaloesid, kes kik kuuluvad heidu - leheliste klassi liilialiste sugukonda aaloe perekonda. Nimetus aaloe tuleneb arvatavasti araabiakeelsest snast alloeh, mis thistas aaloe lehtedest erituvat kibedamaitselist vedelikku.

Vahest kige rohkem on inimeste thelepanu plvinud Aloe vera ehk otsetlkes: teline aaloe vi ige aaloe. Sama taim on tuntud ka kui Aloe barbadensis, sest just Barbadose saarel kasvatati juba ammustel aegadel aaloed saburiks nimetatud kuivkontsentraadi saamiseks.
Tsi, botaanikud kutsuvad seda taime eesti keeles hoopis tagasihoidlikumalt: harilik aaloe. igluse nimel peab lisama, et hid raviomadusi ja biokeemilist eripra jagub ka mitmetele teistele aaloeliikidele. Meil on viimastest kige tuntum just puisaaloe ehk Aloe arborescens, mis potitaimena silmailu vi ravivimalusi pakub.
Euroopas algas aaloede kasvatamine lillepottides juba 18. sajandil.

Vga tervendav taim. Inimkond kasutab aaloe tervendavaid omadusi juba tuhandeid aastaid, viiteid loo peategelase raviomadustele vime leida iidsetest Egiptuse, Rooma, Kreeka, Araabia ja India kultuuridest. Mesopotaamiast leitud 4000 aasta vanusel savitahvlil on selged viited aaloeravile. Samuti on Egiptuse vaaraode sarkofaagidest leitud paprustel kajastatud aaloe raviomadusi. Arvatavasti kasutati aaloed balsameerimisel. Legendide kohaselt vlgnesid Egiptuse valitsejannad Kleopatra ja Nofretete oma ilu tnu naha jrjepidevale vidmisele aaloevedelikuga. Raviprotseduure kajastavates rikutes leidub antiikaja ravitsejate viteid, et aaloe on efektiivne ravivahend pea kikide haiguste vastu alates nahapletustest ja lpetades sisemiste hdadega. Paljudel Aafrika himudel on uskumus, et eluaseme ukseava kohale riputatud aaloekimp peletab eemale halvad jud. Egiptuse kultuuris aga usutakse, et ukse kohale riputatud aaloelehed toovad majaelanikele nne. Muistsed indiaani himud arvasid, et aaloetaime lehtede vahelt voolab vlja igavese nooruse allikas. Aaloe erakordsest bioloogilisest vastupidavusest looduses on inspireeritud ka uskumus, et aaloe omadused kanduvad edasi ka inimesele, kes aaloed potis kasvatab. Nahahoolduse A ja O. Aaloest on tuvastatud pea kakssada erineva koostise ja toimega orgaanilist hendit. Ehkki inimene suudab paljusid neist ka eraldada vi isegi kunstlikes tingimustes snteesida, peitub aaloe mjujud just ainete koostoimes. Aaloe lehtedest eralduva mahla pH on happeline ja sarnaneb ldjoontes meie naha pH vrtusega. See selgitab, miks aaloemahla nahale mrimine vi lihtsalt aaloetkikestega naha hrumine on soodsa toimega. Happeline aaloemahl hvitab paljusid naha mikroobikooslusele mitteomaseid mikroorganisme. Erilaadseima toimega on salitslhape. Vlispidiselt kasutatuna on sel happel lisaks mikroobe hvitavale mjule ka naha pindmisi surnud rakke eemaldav toime. Koos teiste henditega on salitslhappel ka pletikuvastane mju. Nahal peremehetsevatele kutsumata klalistele mjuvad hukutavalt aaloe vaikained, glkosiidid ja ftontsiidid. Nahka tervistavad ka vitamiinid, mida ohtralt leidub aaloe vedelikus ja geeljas sisus. Krbeliilia lehtedes peitub mdukalt nii rasvlahustuvaid vitamiine (A, D ja E) kui ka nende vesilahustuvaid kaaslasi. Viimastest leidub rohkem erinevaid B-rhma esindajaid (B1, B2, foolhape) ja vitamiini C. Kosmeetiline aaloevaimustus. Aaloevedelik niisutab sgavalt nahka ja nahaaluseid kudesid. Krbeliilia koostises on bioaktiivseid hendeid, mis soodustavad naharakkude kiiret jagunemist ja seega kikvimalike vigastuste paranemist. Mjusa toimega hendiks nahahoolduses on polsahhariidide hulka kuuluv glkomannaan, mis seostudes rakumembraanidega annab kaitseefekti ning aktiveerib rakkude ainevahetust. Aaloepreparaate soovitatakse kasutada nahapletuste, paiksete rrituste (putukahammustused) ja erinevate nahapletike korral. Aaloelisandit kasutatakse kikvimalikes kosmeetikavahendites, mis meldud keha vlispindade turgutamiseks. Tootjad rhuvad ajaloolisele kasutuskogemusele kauniduse silitamise valdkonnas, looduslikkusele ja erinevate ainete koostoimele. Aaloelisandit vib leida nahahoolduskreemidest, seepidest, dui- ja ktegeelidest, massaaivahenditest, ampoonidest, vannivahtudest, suuhgieenitoodetest, huuleligetest, juuksepalsamitest, deodorantidest jm. Aaloed sisaldavad hooldustooteid on loodud isegi lemmikloomadele. Suures kosmeetilises aaloevaimustuses peaks siiski silmas pidama, kui palju konkreetne toode aaloed sisaldab! Thiselt vike aaloelisand vimaldab kll nimetatud komponenti etiketil mainida, kuid ei lase taimeekstraktil eriliselt maksvusele pseda. Teiseks, mida suurem on ilutstuse nudlus aaloe jrele, seda rohkem hakatakse looduslikes tingimustes kasvavat aaloed asendama kultiveeritud vormiga. Kolmandaks, kik rohke aaloesisaldusega kosmeetikatooted on suhteliselt kallid. Toidu tienduseks. Aaloemahl vi aaloepreparaadid maitsevad mrkjalt. Kibeda maitseelamuse eest hoolitsevad nii antrakinoonid, saponiinid kui ka vaikained. Mrkjat maitset saab kll vhendada, kuid mitte pris kaotada. Mrumaitseliste hendite toimel phineb aaloeekstrakti lahtistav toime. Vrskelt valmistatud aaloemahlas on aktiivsed ka mitmed ensmid amlaas, lipaas jne, mis soodustavad seedeprotsessi. Mitmeklgset aaloed on hakatud tasapisi kasutama ka toiduainetstuses niinimetatud funktsionaalse toidu koostises. Kui veel aasta tagasi vis aaloelisandiga mahlu nautida vaid aasiaprastes sgikohtades, siis ndseks on nende valik laienenud. Tavaliselt kombineeritakse aaloemahla teiste mahladega, niteks una-, jhvika- ja virsikumahlaga. Tasub siiski meeles pidada, et kikidele inimestele ja samuti teatud organismi eriseisundite puhul aaloemahl ei sobi. Mdukas koguses aaloelisandeid vime kohata ka piimatoodetes. Meilgi toodetakse aaloega biopetijooki ja jogurtit. Toiduainesse lisatud vhene aaloekogus annab tootele erilise maitse, kuid stimuleerib seedenrmete talitlust, aitab kaasa seedekulgla mikrohaavandite paranemisele, soodustab soolestiku thjenemist ja vhendab veresuhkru taseme kikumisi.

Harilik aaloe

Mitmeaastane taim. Moodustab lihakatest hallikasrohelistest lehtedest kodariku ehk roseti. Vib kasvada kuni pooleteise meetri krguseks, lehed tavaliselt 6070 sentimeetri pikkuseks. Lehekodariku keskelt areneb pstine isikuvars, mille tipuosas on tavaliselt kollaste ite kobar. Hariliku aaloe viljadeks on kuprad, milles peituvad seemned. Aaloe lehed on paksud, alt kumerad, pealt ngusad. Vett silitav phikude muudab lehed raskeks, suuremate kaal vib looduses kndida kuni mitme kiloni. Aaloetaimede priskoduks on Luna- Aafrika, kuid juba sajandite eest on need taimed inimeste kaasabil rnnanud ka paljudesse teistesse piirkondadesse, niteks Vahemere maadesse, Ladina-Ameerikasse jm. Prit kuuma kliimaga piirkonnast, suudab taim veega sstlikult ringi kia. Abinuks on lehti kattev vahakiht, mis ei lase veel auruda ja peegeldab pikesekiirgust.



Urmas Kokassaar
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet