|
 |
Eesti Loodus 11/2002 | SISUKORD
| reisikiri EL 11/2002 |
|
Island, kuum põhjamaa |
| Islandil on paljude eestlaste jaoks mingi eriline tõmme. Ehk on see seotud meie põhjalaigatsuse ja karmide elutingimuste romantiseerimisega? |
|
| intervjuu EL 11/2002 |
|
Päikese kustumiseni kulub veel üsna mitu aastat |
| Tõnu Viik on sündinud Rohuneemes 1939. aastal. |
|
| kaitseala EL 11/2002 |
|
Avaste looduskaitseala |
| Avaste looduskaitsealal näeb loomulikus arengus madalsood, siin leiavad varjupaiga mõnedki ohustatud looma- ja taimeliigid. Soo rüppe on aga peitunud Soontagana maalinn. |
|
| toimetaja veerg EL 11/2002 |
|
Ilmas ilma |
| Seekord alustame nagu inglased ja islandlased – räägime ilmast. Tundub ju aina, et ilmaga on midagi lahti: kord on liiga kuum, kord kuiv, siis külm või tormine. |
|
| summary EL 11/2002 |
|
|
Estonia in the middle of climate changes
Jaak Jaagus, Rein Ahas and Anto Aasa study the traces of climate changes in Estonia and Europe. The extreme weather conditions of the past times and discussions related to global climate change have brought the issue of climate more and more often to the interest of general republic. |
|
| TÖÖJUHEND EL 11/2002 |
|
Lindude pildistamine talvisel söödakohal |
| Lindude pildistamine on üks loodusfotograafia huvitavamaid harusid. Kuidas jäädvustada lind fotole nii, et näiteks rasvatihane poleks pildil nähtav vaid kollase täpina? |
|
| euroharuldused EL 11/2002 |
|
Poliitiliselt ebakindel eesti soojumikas |
| Pärastjääaegses noores Eesti taimestikus endeemseid liike peaaegu polegi, seda olulisemad tunduvad meile need vähesed, mis meil on. Eesti nime viib maailma taimeteadusse eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. |
|
| essee EL 11/2002 |
|
Loodus meie mälus |
| Inimest tundub teistest loomadest eristavat võime teha vaimseid ajarännakuid – nii minevikku kui ka tulevikku. Kui see on nõnda – kas oleme püüdnud mõista täit rikkust, mida see meile annab? |
|
| artiklid EL 11/2002 |
|
Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis |
| Ilmastik ja kliima puudutavad iga inimest. Mõnes riigis alustataksegi vestlust ilmast. |
Põud nuhtleb ja näitab kätte meie vead |
| Oleme palju rääkinud möödunud suve põuakahjudest põllumajandusele ning püüame leida võimalusi neid osaliseltki korvata. Hoopis vähem pöörame tähelepanu sellele, millised on põuasuve tagajärjed looduses, ehkki need osutuvad sageli suuremaks, annavad tunda märksa kauem ning võivad olla isegi korvamatud. |
Miks kaevud ja allikad kuivavad |
Tänavuse aasta erakordne ilmastik püstitas kuumarekordeid ning ei andnud mitmel pool kuude kaupa tilkagi vett. Arusaadavalt peab see kajastuma ka kaevude seisundis.
Põhjaveetase sõltub ilmastikust. |
Põlispärnad Eesti linnades |
| Euroopa metsavööndi linnade haljastuses on juba sajandeid soositud pärna. Nõnda meilgi. |
Eesti soontaimed Helsingi botaanikamuuseumis |
| Helsingi botaanikamuuseumis on elektroonilisse andmebaasi kantud teave rohkem kui 7000 Eestist pärit herbaarlehe kohta. Muu hulgas võib sealt leida ka meile seni teadmata levikuandmeid. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
