11/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldused EL 11/2002
Poliitiliselt ebakindel eesti soojumikas

Prastjaegses noores Eesti taimestikus endeemseid liike peaaegu polegi, seda olulisemad tunduvad meile need vhesed, mis meil on. Eesti nime viib maailma taimeteadusse eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica).

Nagu teaduslikust nimetusest nha, peavad tnapeva sstemaatikud eesti soojumikat alpi soojumika alamliigiks. Taksonoomilisest ebakindlusest hoolimata vrib see piiratud levilaga ja ohustatud madalsootaim meil thelepanu ja kaitset.

itsev soojumikas paistab sna vrvivaestes madalsoodes hsti silma: knnasjasse liitisikusse koondunud violetsed korvisikud asuvad kuni 70 cm krguse varre tipul. isikud meenutavad kujult paskheina omi, lehed pigem arujumikat vi villohakat. Neist erinevalt on soojumika leheserv pisut ogaline ja alakljel vaid veidi karvane. Taime ratundmisega ei tohiks siiski probleeme tekkida, sest temaga sarnaseid liike meie madalsoodes ei kasva.

Soojumika perekonda kuulub umbes 300 liiki, millest suurem osa kasvab Aasias, eesktt Himaalaja ja Hiina mgedes. Eri autorid on hinnanud soojumika liikide arvuks 150450. Selline segadus on arusaadav: palju on liike, mis erinevad ksteisest varieeruvate tunnuste poolest, suurem osa neist on noored, eristunud sna hiljuti. Laia areaaliga alpi soojumikas on juba liigina vormirohke, ent lisanduvad veel koloogilised vormid. Tema Eestile lhimad leiukohad on Soome Lapimaal, Karjalas, Phja-Rootsis ja Norras [2]. Ka Peipsi jrve tagustes leiukohtades sarnanevad taimed pigem alpi kui eesti soojumikaga.

Eesti soojumika avastas Karl Ernst von Baer 1844. aastal Kesk-Eestist Piibe misa lhedalt. Liigi staatuse andis taimele saksa pritolu vene botaanik Franz Ruprecht ning liigi Saussurea esthonica Baer ex Rupr. kirjeldus ilmus 1855. aastal. Eesti soojumika erinevusi alpi soojumikast uuris hoolikalt ks Baltimaade tuntumaid taimesstemaatikuid Karl Reinhold Kupffer, kellelt prineb ka ettepanek pidada teda alpi soojumika neoendeemseks alamliigiks [1]. Hilisemad autorid ongi tuginenud Kupfferi hinnangutele ning ksitlenud taksonit kas alamliigina (enamasti Lne-Euroopa botaanikud) vi liigina (Ida-Euroopas).

Hiljuti uuris eesti soojumika taksonoomiat ja olukorda Eestis phjalikult Anneli Narits [3, 4]. Kromosoomide arv osutus samasuguseks kui alpi soojumikal (2n=52). Morfomeetriliste tunnuste klaster- ja peakomponentanals nitasid veenvalt, et Lti ja Eesti taimed kuuluvad samasse taksonisse ning neid on igem ksitleda alpi soojumika alamliigina: tunnused ei erine piisava selgusega, et nimetada taksonit liigiks.

Eesti soojumikas on iseseisvaks alamliigiks arenenud ligikaudu 10 00012 000 aasta jooksul. Arvatavasti judsid eellastaimed siia subarktilise kliimaperioodi lpul vi preboreaalis, kui taimkattes valitsesid tundra- ja metsatundrailmelised soised kooslused. Kllap on vahepealsed soojemad ajajrgud liigiteket kiirendanud, mistttu klmade piirkondade liigist kujunes soojemat taluv uus alamliik.

Eesti soojumikas kasvab ainult Eestis ja Phja-Ltis, kus on teada kaks leiukohta Pope ja Tukumsi juures. Eestis leidub teda ainult mandriosas, rohkem Lne-, Lne-Prnu-, Rapla-, Harju- ja Lne-Virumaal. Talle sobivad lubjarikkad soostunud niidud, madalsood ning soised hredad metsad ja vsad, kus rohustus kasvab pruuni sepsikat, sinihelmikat, lubikat, raudtarna jt. lubjalembeseid niiskust armastavaid taimi.

Eesti soojumikas paljuneb eesktt vegetatiivselt, risoomi abil. Niiviisi vib ta moodustada ulatuslikke kloone. Ega tal muud le jgi, sest seemned idanevad halvasti (keskmine idanevus 14%) ning tihtipeale kahjustavad neid putukad [4].

Eestis kaitstakse soojumikat 1994. aastast alates, ta kuulub II kaitsekategooriasse. Punases raamatus on eesti soojumikas thelepanu vajavate liikide hulgas ning mdunud aastal kanti ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse. Soojumika leiukohti teatakse Eestis le 70, neist vhemasti neljakmnes oli ta mullu alles. Hoolimata kllaltki paljudest leiukohtadest nuab see taim pidevat thelepanu. Teda ohustab philiselt kasvukohtade metsastumine ja kuivendamine.



1. Kupffer, Karl Reinhold 1902. Saussurea alpina DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr. pro sp.) Kupffer. Korrespondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga 45: 94103.

2. Липшиц, Сергей Ю. 1979. Род Saussurea DC. Наука, Ленинград.

3. Narits, Anneli jt. 2000. Taxonomic status of Saussurea alpina subsp. esthonica (Asteraceae): phenetical analysis. Annales Botanici Fennici 37: 197206.

4. Saks, Anneli 1998. Eesti soojumikas liik vi alamliik? Lput. T botaanika ja koloogia instituut (ksikiri).



Toomas Kukk (1971) on botaanikamagister, tegeleb Eesti taimestiku ja prandkooslustega.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet