2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/6
Mida arvate Tallinna juhtide lubadusest istutada iga mahasaetud puu asemele vähemalt viis uut?

See on tänuväärt ettevõte: on aeg istutada Tallinna uusi puid, et ka meie järglastel oleks midagi sellist, nagu meil Kaarli puiestee, bastioni vööndi pargid jne. Puu tõeline ilu jääb istutajal endal sageli nägemata, seda näevad tema lapsed, lapselapsed.

Ent selliseid väärtusi ei saa luua poliitiliste kampaaniate korras. Niikaua kui Tallinna linnal ei ole dendroloogi, s.t. inimest, kes tunneks puid ja teaks nende kasvunõudeid ning oskaks öelda, mida ja kuhu sobib istutada, pole mõtet raha tuulde loopida.

Kõigepealt, pole mõtet istutada meetrist vitsakest: linna sobib 4–6 meetri kõrgune, 8–12 cm läbimõõduga lehtpuu ning 1,5 –2 meetri kõrgune okaspuu. Teiseks ei tohi unustada, et neid puid tuleb kasta – vähemalt esimesel aastal pärast istutamist, ja korduvalt. Kolmandaks, ka sobilik ja korralikult istutatud puu ei talu soolamist. Peterburi maantee äärde istutatud harilikud männid jõudsid just ära kuivada, kui Järvevana tee äärde istutati suure käraga järgmised – taas kuivama. Soolasurma on määratud ka Tammsaare teele istutatud, muidu linnapuuks sobivad suurelehised pärnad.

Selle kohta, kuidas Tallinnas on eiratud asjatundjate arvamust, on näiteid kuhjaga. Alates Vabaduse platsist, kus raiuti maha elujõulised noorepoolsed pärnad, selle asemel et neil võrasid kärpida. Taanist ostetud hariliku pärna istikud haigestusid kohe meil üle 20 aasta laialdaselt levinud pärna võrsesurma (muidugi aitas puude surmale kaasa ka laussoolamine).

Teisalt, kohati Tallinna praegune haljastus lausa karjub kirve järele. Majade natsionaliseerimise järel jäid paljud krundid hooleta: kõik, mis ise kasvama hakkas, see jäi, ka vundamendi alt kasvav puu; pärast sõda istutati hulganisti kiirekasvulisi, kuid meie kliimas lühiealisi papleid ja saarvahtraid. Nende aeg on ümber. Raie korvamiseks peaksime aga istutama sobivasse kohta sobiva hulga selleks ettekasvatatud puid, mitte metsast toodud sookaski ja pihlakaid.

Põhiline, mida tuleks kampaania asemel teha: koostada ja seadustada linna sobivate puude nimekiri, määrata istikute suurused ja päritolu (peaksid olema Eestis kasvatatud); ühtegi hoonet ei tohiks vastu võtta ilma puudeta ja asjatundja hinnanguta neile; piirata tänavate soolamist.

Eesti dendroloogia selts pakub oma abi uute puude istutamisel Tallinna.



Aino Aaspõllu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012