2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Tallinna tuntakse kohvikute ja loomaaia jrgi

Kui iidse vanalinna ja pliste parkide poolest passib Tallinn omasuguste auvrsesse ritta sna hsti, siis siinne loomaaed on muude pealinnade omadega vrreldes noor nhtus: asutatud kigest 66 aastat tagasi. Tsi, Euroopas leidub ka palju nooremaid loomaaedu. Nendega liidab meid asjaolu, et kolisime oma praegusesse asupaika Veskimetsa alles 22 aasta eest.

Tallinna loomaaed on olnud kogu aeg ajutises olukorras. Alguses pidime jma Kadrioru puukooli territooriumi serva, et koguda kogemusi ja kollektsiooni, ning lplikku asupaika mber asuma prast 1943. aastaks Tallinna kavandatud maailma aiandusnitust. hena viiest vimalusest kaaluti ka praegust. Mistagi li peatselt alanud maailmasda kik varasemad plaanid sassi. Kiire kolimine oli tingitud Laagna tee ehituse algusest. Siis kohandati ajutiselt endisi Veskimetsa sjaveladusid, et jrgneva kmne kuni viieteist aastaga vtta loomaaia alla kogu uus territoorium. Kuid prast Moskva olmpiamngude majanduslikku likahjumit keelati kogu Nukogude Liidus kmneks aastaks kultuuri- ja spordiasutuste rajatised.

Taasiseseisvunud Eestil oli alguses tarvis rajada ellujmiseks hdavajalikud infrastruktuurid ja alles viimastel aastatel on olnud vimalik viia loomaaia tingimusi koosklla ELi direktiiviga. Kuigi loomaaed kuulub praegu juriidiliselt Tallinna linnale, on meil lootust saada ka riiklikke investeeringuid. Pole ju reaalne, et nii vikeses riigis tekiks mitu rahvusvaheliselt tunnustatud loomaaeda.


Tnapeva nuetele hakkab loomaaed vastama alles aastakmnete prast, kuigi ritame meile antud raha kasutada vimalikult otstarbekalt. Ent nudmised karmistuvad ha kiiremini ning me ei tohi lasta tempol raugeda. Ei julge meldagi, mis maksab niteks 87 hektaril rajatud nukogulike insenerivrkude ndisajastamine. Kuid ha sagenevad avariid tuletavad seda vajadust halastamatult meelde.

Loomaaed on rmiselt polfunktsionaalne asutus: kaudselt on meie peasiht silitada elurikkus maailmas. Keskne lesanne, mida tavatsetakse tnapeval tihti vrrelda vlisriikide saatkondade tegevusega, on eksponeerida kollektsiooni ja htlasi talletada phjalikku infot mis tahes kujul. Tuntud Senegali looduskaitsetegelane Baba Dioum on elnud: Lpuks kaitseme me ksnes seda, mida armastame, armastame aga ainult seda, mida tunneme, ja tunneme vaid seda, mis on meile selgeks tehtud.

Tallinna loomaaias tihti kivatele inimestele on kindlasti hakanud silma, et oleme suutnud rajada mitu uut, tnapeva nuetele vastavat ekspositsiooni. Loomaaia 60. aastapevaks valmis troopikamaja esimene ehitusjrk, mis annab huvilistele pgusa ettekujutuse troopilise vihmametsa miljst.

Sellel kuul loodame huviliste ksutusse anda mullu valminud troopikahoone teise jrgu, kus paneme vlja uue valiku troopilisest liigirikkusest. Juba mitu aastat on meie kanalised nautinud elu uues fasanaariumis. Veelinnud on kolinud nii avarasse tiigistikku, et nende jlgimiseks lheb vaja binoklit. Kaks aastat on kigus olnud Sise-Aasia ekspositsioon ning mullu avati alpinaarium, kus on leidnud kodu meie kollektsiooni prliks peetavad kaljukitsed ja mgilambad.

kski neist kompleksidest pole aga lplikult valmis ning judumda tiendame neid ka edaspidi. Mullu hakkasime rekonstrueerima nn. paksunahaliste maja, millest saab alguse tulevane afrikaanium. Paar aastat kestnud looduslotoga teenisime tuumikraha augustis valmivale amuuri leopardide uuele kodule. Sellest saab alguse boreaaliumi Kaug-Ida osa. Enne kui nnestub loobuda seni loomade hiselamuna toimivaist kunagistest sjaveladudest, tuleb valmis ehitada veel mitu loomadele sobivat elamis- ja eksponeerimispaika.

Judumda pame haljastuses kasutada samadest piirkondadest vi sama laadi elupaigust prit liike ning lisame tutvustavaid silte ka taimedele. Mnikord on see klastajaid llatanud. Mullu ksis ks laps neid silte nhes emalt, kas siin on surnud loomaaialoomade kalmistu.

Loomaaia hingekirjas olevate lindude krval on meil pesapaiga leidnud hulgaliselt vabalt elavaid liike. Oleme kimpus ha sagedamini klla tikkuvate rebastega, keda linnas leidub uskumatult arvukalt, ning Tallinnas lepea kasvada lastud hbekajakate ja hallvarestega.


Loodushuviliste pilasringid loomaaedades tegutsesid Nukogude Liidus. Lneriikides niisuguseid ei tunta, kuid seal on hsti vlja kujunenud nn. zookoolide ssteem. Koolid tulevad klasside kaupa loomaaeda ppima (mnes riigis on see vltimatu kohustus) ja saavad seal loomaaia pedagoogide tundides osaleda. Meie loomasprade ringides on igal aastal kinud le saja pilase ning meil oleks hea vimalus hendada need mlemad loodusppe vormid.

Ehitajate tee rde jva tulevase peavrava mbruse hoonestamiseks korraldatakse koosts Eesti arhitektide liiduga veel tnavu Eesti kultuurkapitali toel ideekonkurss. Muu hulgas on Ehitajate teele plaanis rajada pperuumid. Tulevikus on lubanud nende vljaehitamiseks abi anda ka RMK, kellega teeme koostd praegugi. Nii saavad samades ruumides enne lunat tegutseda zookool ning htupoolikuti huviringid.

Koosts paljude koolidega oleme koostanud ja katsetanud teemakohaseid tlehti. Eriti oluline on loomaaias ppimise vimalus Tallinna koolidele, sest peale loomaaiakollektsiooni leidub meie 87 hektari suurusel territooriumil niteid peaaegu kigi Eesti looduslike elupaigatpide kohta (mets, niit, soo, vsa, mageveekogud). Arvame, et Eesti edu ainus vti on eri ametkondade ja piirkondade vimalikult tihe ning lbimeldud koost.

leilmse metoodika jrgi kogutakse ja talletatakse meie loomaaia asukate kohta kikvimalikke andmeid, mis on kttesaadavad nii teistele loomaaedadele kui ka muudele asjast huvitatud institutsioonidele. Osaleme rahvusvahelistes projektides, et psta vljasurevaid liike. Euroopa naaritsaga seotud programmides on meile usaldatud koguni koordinaatori roll.

Loomaaia territooriumil asub ka sellele paigale nime andnud paarikmne hektari suurune salumetsa tpi Veskimets, mis oli omal ajal Harju rajooni kohaliku thtsusega looduskaitseala. Videtavalt olevat see koguni phjapoolseim looduslikult tekkinud tamme-enamusega puistu, mis on kasvanud kunagisele rannavallile. Seda mrgib tnapevalgi kaitse alla kuuluv ulatuslik kiviklv metsa keskel. Tegelikult tuleks nii mets kui ka loomaaiana kasutatav pargiosa kuulutada heks looduskaitsealaks ning ksitleda neid eri kaitsetasemega piiranguvndina.


Mati Kaal (1946) on zooloog, Tallinna loomaaia direktor.



Mati Kaal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet