2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Iru mm ja Linda kivi

Mnedki Harjumaa primuspaigad, mis kunagi kuulusid klamaastikku, on ndseks saanud ha laieneva Tallinna osaks.

Linn on ikka olnud tmbekeskus, kuhu maameestelgi aeg-ajalt asja kas laadale vi muid asju ajama ning seetttu on rohkem primust teada just igipliste liiklussoonte lhistelt. Vaatevlja ilmuv teerne kivi, puu vi veesilm ti ammu kuuldud loo taas meelde ning andis phjust harida ka nooremat ja kogenematumat teekaaslast. Liiguti ju vanasti kas hobuvankriga vi jala, nii et jagus aega mttemlgutuseks, jutustamiseks ja kombetitmiseks.

Vahendame siin kahe tuntud paigaga seostuvaid rahvajutte koos pritoluandmetega. Vib-olla tekib mnel linnatttajal tahtmine auto korraks peatada ja vaadata-puudutada-nuusutada lhemalt neid primuse kaudu tuttavaks saanud kohti.


Iru mmast ja mmamest on Eesti Looduse veergudel varemgi juttu olnud [3]. ige Iru mm hvis juba 150 aastat tagasi (19. sajandi keskel jaanitule kuumuses purunenud tkke kasutati 18651867 Iru silla ehitusel), kuid paiga tuntus psib sellest hoolimata. Praegu vib Iru mel nha mma asemikuna Juhan Raudsepa loodud raidkuju, mis pstitati sinna 1970. aastal, Iru koduloolaste pandud mlestuskivi asemele. Vaevalt oleks Iru mm niisuguse au osaliseks saanud, kui kivi poleks kuulsaks kirjutanud Fr. R. Kreutzwald: Kalevipojas on seda esitletud kui kivistunud Lindat, kusjuures eepose ilmumise ajaks oli kivi juba hvinud. Kreutzwaldi romantiline versioon hakkas tasapisi muutuma rahvaluuleks, kuigi kohalikud mletasid veel 1920. aastatel, et Linda kiviks sai mm siiski hiljem.

Iru mmaga seonduv ehe primus keskendub omaprasele usundilisele kombestikule. Vihje mma teretamisele on olemas ka eeposes: lauluisa pidi olema kohalike tavadega kursis ning ilmselt ka kivi oma silmaga ninud. Vana Peterburi postimaantee res asetsenud Iru mm oli oluline just ida poolt tulijatele eesktt ajaloolise Jelhtme, Kuusalu ja vast ka Lne-Virumaa kihelkondade elanikele. Tenoliselt on tegemist kunagise phakiviga, mis oma asukoha tttu sobis ka esimest korda linna minevate noormeeste lbikatsumiseks.


9 versta Tallinnast Narva maantee res, Pirita je kalda pl seisis Hiru mm. Sinna ple pandi neid istuma, kes esimist korda linnas kisid, ja mitte rumalust ei tahtnud maksta, s.o kes mitte teistele viina ei tahtnud osta. Istuma panemine sndis nii, et kuue hlmade ja kiste ple rasked kivid veeretati, nnda et istujal mitte vimalik polnud ennast liigutada, veel vhem vabastada. Kes siis veel hdaga maksta lubas, sai lahti lastud, kes aga mitte, seda jeti istuma, kuni mni teekija halastaja Samaaria mees teda slt ra pstis. [---]

E 41557/8 < Kuusalu khk A. Ploompuu (1901)


Kes esimist korda linna lks, see viidi Iru mma vaatama. Paremat ktt kiviaja taga oli ristikivi, kelle pl alati 3 vihta seisas. Vihtadega said linnas kies noored Iru mma vaatamise eest sutsi ja pidid Iru krtsis rumalust maksama. [---]
ERA II 153, 579 (10) < Haljala khk H. Lnts


Kui Iru me juures Pirita jel veel silda peal ei olnud, siis pidanud inimesed jest lbi kima. Kes jest lbi tahtis minna, pidi sellele kivile, mida Iru mmaks nimetati, ohverdama ja patsi lma. Kes aga seda ei teinud, sel juhtus nnetus jest lbiminemisel.
ERA II 223, 257/9 (1) < Jelhtme khk, Muuga k A. Kilu < isalt (1939)

Elulisi kombeid ei saanud kivi kadudes titmata jtta. Nii hakkaski mma lesandeid titma teine, endisest allpool asunud rndrahn, mis lhuti samuti sillapostide tarbeks. Iseenesest ei ole phakivide niisugune saatus sugugi ebatavaline: paljud neist on sattunud kiviehitiste mridesse. Silla rajamine Pirita jele oli kahtlemata suur muutus, mis aitas nii otseselt kui ka kaudselt kaasa kiviga seotud kombestiku hbumisele.

Iru mma jlgi ajamas on kohapeal kinud mitu uurijat. 1929. aasta juunis liikus Jelhtme kihelkonnas Rudolf Pldme, kes kirjutab oma kogumispevikus (ERA II 18, 28/9): Otsisin les Iru mma me, mis asub umbes 200 m Iru sillast ida pool. mma ei ole seal enam [---]. Rahvas ei tea enam ta iget asetki, ks juhatab siia, teine sinna. mma mgi on mgi mel krgendik paekaldal. Tulles maa poolt rndur tahtmata psahtub mma mel, kui tunneb lppevat jalge alt kindla paese aluse ja kalda all neb liivast nmme, mis aeglaselt laskub merre. Mdi tekkimiseks looduslikud eeldused on kahtlemata lisoodsad. mma loo kohta andis ksikasjalisema seletuse Kaldase peremees Hindrek Tamm, kelle isa olnuvat suurim mma austaja.

Iru mm oli kivist naisterahva kuju paarsada sammu Iru sillast Jelhtme pool mma mel. Vanast plvest ks Soome rvel tahtnud rvida Iru mma, kuid mm muutunud kiviks. Kivil olnud tiesti inimese kuju: alt olnud lai nagu tuul ajanuks riided laiali, voldid olnud veel seelikul sees. Pihal olnud nagu abaluud nha. Selg olnud maantee poole, ngu mere poole pratud. Teine ksi olnud selja taha painutatud nagu valust kistud. Kuju olnud umbes 10 jalga krge. Peas olnud nagu tanu ja raua sita moodi toppmts. Rahvas austand vga Iru mma. Jaanituld tehtud ikka seal mma juures. Misnikud tahtnud mitu korda mma lhkuda, kuid pole saand. Umbes 60 aasta eest vetud lhkumine tsiselt ksile. Rahvast tahtnud siis mma varastada ja sohu viia, et hiljem teda sealt tagasi tuua. Misnikud ikkagi lhkunud mma ja pannud tkid Iru silla mridesse.

ERA II 18, 235/6 (1) < Jelhtme khk, Iru k, Kaldase t R. Pldme < H. Tamm, 53 a, suguvsa Gustav Adolfist saadik Nehatus (1929)


Martin Morrison [3] kuulis Randvere kla Soo talus 81-aastaselt Juhan Kaasikult, et kivi olnud kuus jalga krge ning kaheksakandiline. Mees oli meenutanud ka seksuaalmaagilist riitust:

Kui keegi noormees esimest korda Tallinna sitnud, siis vtnud Irumele judes kaks vanemat meest temal ks peast, teine jalust kinni, viinud noormehe kivipaku rde, koputanud tema keha keskkohaga vastu kivisammast ja telnud: Nd oled Irumma saanud, oled mees ja vid linna sita.

Autor imestab, et seda episoodi pole Kreutzwaldi eeposes, kuna Kalevipoeg palju nilbetest snadest tagasi ei kohku [2: 156157). Samamoodi on teatud kivide, sh piirikivide juures toimitud ka Saksamaal ja Austrias [4: 284].


Soomes on Iru mma taolisi kumarrus-kive (kokku le paarikmne) leidunud eriti Lne- ja Luna-Soome linnade lhikonnas [4: 274276], Eestist on neid teada vaid Harjumaal: tuntuimad ongi Iru mm ning tema paariline Rihu mmaks kutsutud kivikangur Kuusalu kihelkonnas. Ka Ruila misa pllul olnud kivi, kus esimest korda linnaminejad pidid hobuse teele seisma jtma, minema kivi otsa ja prama ennast kolm korda mber, et linnas hsti lheks (ERA II 225, 193 (25)). Koerust prineb teade Linnaema kohta, kellel tuli linna minnes patsi la, st kivilt sammalt kraapida. Oletatavasti kib see Iru mma kohta.

Soomeski pidi esmakordne linnamineja kivi (vi puud) tervitama, kummardama vi kallistama ning andma lubaduse reisikaaslasi kangema kraamiga kostitada. Kirjeldustes kumab lbi meheks saamise idee. Ka soome kividest on paljud emased (nt Karviaisten Kaisa, Maijakivi, mmn kivi, Piikakivi). Oluline on siin nii ealise staatusepiiri kui ka geograafilise raja ige letamine, et vltida seelbi kriitilise hetkega kaasnevaid ohtusid. Ilmar Talve neb traditsiooni juuri keskaja saksa hansakaupmeeste primuslikes tavades, mis pidid tagama kaubareisijate turvalisuse teel ja linnas viibides, kuid samas nustub nende uurijate seisukohtadega, kelle arvates kinnistas niisugune kombetitmine reisitee thtsamad kohad algajate linnaskijate mllu [4: 269, 283]. Kindlasti on aga aja jooksul eri paigus eriphjalised traditsioonid pimunud, tulemuseks on mitmethenduslikud ja tnapeval raskesti mistetavad tavandimustrid.


Kivi lemiste jrves. Ka rndrahn lemiste jrves on seotud eestlastele armsaks saanud Linda nimega. Lugu plles kantud kivist ja Linda leinapisaratest on Kalevipoja kaasabil sellele paigale nii kvasti klge jnud, et muid suusnal levinud variante vib leida vaid arhiivikidetest. Ent sealsed tekstid loovad lemiste jrve ja kivi saamisloost mrksa mitmekesisema pildi. Muidugi on Kreutzwaldi arendusel rahvaprane phi: tenoliselt mitu tuhat aastat vanad lood kive tassivatest vi viskavatest hiidudest on olnud populaarsed nii meil kui ka naabermaades. Sihtmrk on aga tavaliselt praktiline: kivi on meldud kas mne ehituse tarbeks vi siis tlika hoone, nt kiriku purustamiseks. Tundeline paatos ja romantika on lauluisa ajastuomane lisandus. Vhemalt veel he teadaoleva Lindakivi (Kadrina Neerutis) puhul kibib ka teine, tunduvalt vanem nimevariant Neitsikivi. Neitsikive, -jrvi, -allikaid ja -mgesidki on Eestis pris mitu.


lemiste jrves on neitsi rpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda elnud ka Uuemisa tark.

ERA II 20, 355 (3) < Jri khk, Vaida k R. Pldme < Kristjan Hannibal, 78 a (1929)


Neitsit kandis pllepaelas lemiste jrve kivi sinna sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud jrsku ks vale-mte meele, pllepael lind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab.

ERA II 18, 377 (1) < Harju-Jaani khk, Kadakotsa k R. Pldme < Kai Silberg, 85 a (1929)

Kalev on visand suure kivi lemiste jrve. Tahtnud linna peale visata.

ERA II 20, 362 (13) < Jri khk, Vaida k R. Pldme < Kristjan Hannibal, 78 a (1929)


Hiiumuistenditesse nagu muussegi primusse on pitseri jtnud ristiusk: maarahva mtteviis on lubanud kristlikel tegelastel le vtta hiidude rolli. Kivikandjaks on peetud Jeesust vi koguni Pha Maarjat. Rohkesti niteid niisuguse tendentsi kohta leidub Soome primuses, kuid tenduseks sobib ka jrgnev jutt. Maailmalpu ennustamine on samuti kristlusest mjutatud motiiv. Primustekstid kinnitavad, et kivil ja kogu jrvel oli rahvauskumustes thtis koht.


See suur kivi, mis lemiste jrves on, hes ennemuistses jutus rgitakse Linda olevat teda sinna viinud. Rgitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal kinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna jrve visanud. Jrve kallas kasvab sealt aga htepuhku jrve sisse edasi, aga see jutt rgib, et see kivi Jeesusest maailma aja metjaks on pandud ja htepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta sna jrvest vlja kaldale saab, siis tuleb maailma ots.

H II 58, 167 (5) < Jri khk J. Saalverk < Jri Vikelberg < vanaema (1896)


Kui lemiste jrve kivi kaldale tuleb, siis uputab linna .

ERA II 20, 650 (25) < Jri khk, Sootevahe k R. Pldme < Jaan Ollmann, 77 a (1929)


Leidlik lugu Linda silmaveest on ilmselt Kreutzwaldi tuletis, kuigi ka Tllu naine Piret poetas kivi varbale pillates pisaraid, millest siis mni soo vi jrv alguse sai. Soomest on andmeid hoopis vett laskva hiidnaise-jrvelooja kohta. lemiste kuulub rahvaluuleteadete kohaselt rndavate ehk tulnud jrvede hulka see on vana, usaldusvrne ning kndvate meeste ning hiiernnule viitava repliigi jrgi vib ra tunda phjaeestilise loo. Jrve on ka ohverdatud raha.


Migu misa vli old enne pld, teomehed on knd seal. ks suur pilv tuli suure raginaga, nagu keti ragin old. levalt karjutud: Alt ra, iisk tuleb! Kubjas old kibi otsas, teised joost , ta jnd sinna, pidi praegust seal otsas olema, jnd elusalt sinna. Kibi on nagu oone kere, enne oli vee all puhas.

ERA II 192, 423/4 (12) < Hageri khk R. Pldme < Kaarel Atsu, 76 a (1938)


Kurna mees Jaan Peitong on Jaan Saalvergile 1890. aastal jutustanud, et selge vagase ilmaga pidada kesket jrve veel kiviaed nha olema. Kurna mnnikus on ka sillakoht kunni jrve kaldani praegust tunda. (H II 58, 4/5 (7))


Siinkohal ei hakka pikemalt rkima jrvehaldjast ehk lemiste vanakesest, kelle kuulsus sai alguse samuti tnu trkisnale. Fr. R. Kreutzwald vrtustas ja ti laiema avalikkuse ette olulisi primuspaiku, ja seda mitte ainult Tallinnas. Kreutzwaldi tdeldud ja kauniks kirjutatud lood elavad oma elu, nii et paljud ei tea neid lauluisa isikuga seostada. Juttude autentsuse le vib kll vaielda, ent tnapeva folkloristi maitse-eelistused ei saa olla piduriks kirjanduslike muistendite levikule ega nende paigasidet loovale toimele. Kes aga kohaprimuse vastu sgavamat huvi tunneb, peab vaatama Kalevipojast kaugemale.


1. Jauhiainen, Marjatta 1999. Suomalaiset uskomustarinat. Tyypit ja motiivit. Tarkistettu ja laajennettu laitos Lauri Simonsuuren teoksesta Typen- und Motivverzeichnis der finnischen mythischen Sagen. (Folklore Fellows Communications 182. Helsinki 1961.) Helsinki.

2. Morrison, Martin 1921. Irumma otsimas. Eesti Kirjandus XV: 154159.

3. Raudmets, Oskar 1968. Iru mm kutsub. Eesti Loodus 19 (10): 633636.

4. Talve, Ilmar 1960. Ensimminen kaupunkimatka ja siihen liittyvi tapoja. Kalevalaseuran vuosikirja 40: 262287.


Mari-Ann Remmel (1966) on folklorist, kohaprimuse uurija. Alates 1991. aastast ttab teadurina Eesti Rahvaluule Arhiivis Eesti Kirjandusmuuseumis.



MARI-ANN REMMEL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet