2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Tallinna pargid ja puiesteed

Tallinna vrikamate parkide ja puiesteede iga knib enamasti le saja aasta. Kuidas toimida, et nad psiksid veel vimalikult kaua?

Tallinna ldkasutatav krghaljastus sai alguse 17. sajandi lpul, kui hakati rajama puiesteid Koplisse viiva tee rde ja mber bastionidevndi [2]. 19. sajandil rajati esimesed pargid: Toompeale Kuberneri ehk Lossiaed (1820) ja all-linna, Jaani kiriku krvale Lasteaia park (1823).

Suurem osa praegusi puiesteid ja parke on loodud 19. sajandi teisel poolel: prast seda, kui muldkindlustused kaotasid sjalise otstarbe ja lksid tsiviilkibesse. Rajati pargid Harju- ja Lindamele, hiljem juba praegusele Rannamele (Skoone bastion), istutati puid Toompargi vallidele, viksemad haljasalad rajati Vene turu lhikonda (praegune Viru hotelli maa-ala ja selle naabrus), Balti jaama juurde ja Toompargi algusesse Nunne tnava poolses osas (nn. Patkuli plats). Puiesteed rajati Narva maanteele, Nunne, Suurtki, Viru ja Toompea tnavale, puudega ristati Toompuiestee ja Falgi tee. htlasi uuendati ka vanu puiesteid: Estonia, Kaarli, Kopli ja Merepuiestee.

Eesti Vabariigi algusaastail (19181920) loodi peaaegu katkematu roheline vnd mber vanalinna. Tnu sellele oleme omaks vtnud Toompargi ja Tornide vljaku, Politseiaia jt. pargid. Uuendati Vabaduse vljakut, Falcki parki, Hirveparki ja Toompea lossiaeda, palju tid tehti Kadriorus. [1].

Prast 1945. aastat oli Tallinnas ks suuremaid ettevtmisi Prnu maantee ja Liivalaia tnava vahele jva kolmnurga projekteerimine, hoonestamine ja haljastamine [2]. Hakatuseks suleti omaaegsed turud ja istutati Tammsaare park. Jrgnesid Teatri vljak koos sealsete puiesteedega ning Rvala pst. ja Lembitu park. Tulid ka uued vikepargid ning puiesteed, viimaseid rohkesti Mustamele, ismele, aga ka Lasnamele. Samas jeti unarusse vanalinna mbritsev vnd: hooldamatuse tttu metsistusid sealsed puud ja psad.


Eri aegadel eri otstarve. 19. sajandi teisel poolel hakati aedu ja parke seostama linnarahva tervishoiuga, ent neile seati muidki lesandeid. Nii pidid pargis olema laadaplats (Tornide vljakul), tennisevljakud (Harjuorus), samuti palliplatsid ja vimlahoone (kunagine Harjuoru vimla), laste mnguvljakud (Jaani kiriku krval) ning seda kike hendavad puiesteed. Niteks Harjumge reklaamiti kohana, kust vib saada kondiitritooteid, karastavaid jooke ja vrskelt lpstud piima, nautida ilusat loodust ja hingata vrsket hku. Kunagisest vikesest kohvipaviljonist oli siin 19./20. sajandi vahetuseks saanud Tallinna tuntuim lbustuspaik, mis vahelduva eduga tegutses kuni 1929. aastani [6]. Harjume paviljonis korraldati 1920. aastatel kunstinitusi, 1920. aastal avati Lindamel August Weizenbergi loodud pronksskulptuur Linda, tehti varjualune kaitseks vihma eest (suvel oli seal linnaraamatukogu laenutuspunkt) ja laste liivakast [3]. Kohvik oli ka Rannavrava mel, seda kasutati lbustusasutusena kuni 1980. aastate lpuni.

20. sajandi esimesel poolel hakati teadvustama juba haljastuse koloogilist toimet, eelkige linnaelanikele soodsama elukeskkonna loomisel. Seda rhutati nii puiesteede kui ka parkide puhul, eriti vanalinna mbritsevast vndist rkides.


Haljastus ja iluaiandus. Keskaegse linna kujunedes judsid Lne-Euroopast siia ka iluaianduse ideed koos vastava hoolduse ja inimke suunamisega. Vaadates Tallinna omaaegseid plaane, mrkame Toompeal ja all-linnas nii regulaar- kui ka vabakujundusega aedadele omaseid stiilielemente juba 1825. aastast. Niteks Lossiaed, tollased Piiskopi- ja Komandandi aed ning praegune Taani Kuninga aed Toompeal olid regulaarse kujundusega. Uue lahenduse sai Lastepark, mis hendas regulaarpargiga vabakujunduslikud elemendid: looklevad rajad ja puiesteed.

Enamjaolt vabakujunduslikena planeeriti bastionide pargid, kus siiski ei puudunud regulaarpargi ideed. Looklevad rajad planeeriti plispuid arvestades. Parki viivad trepid kujundati suursugustena (niteks Mayeri trepp Harjumele ning trepp Rannamele ehk Skoone bastionile), kohati toodi neisse hiljem sisse puiestee elemente (Skoone bastion) ja rajati nende otstesse pisiaedu purskkaevudega (Virumgi).

19. sajandi lpul judsid parkidesse lilled ja kujunduses hakati kasutama rikkalikult ilupsaid (Virumgi rohkete tviksirelitega). Omaette liigirikkaks looklevate radadega iluaiaks kujunes Hirvepark.

Mlemad stiilid on ht- vi teistpidi psinud haljastuses siiani sna tugeva iluaiandusliku suunana. Nii oli Tornide vljak planeeritud vabakujunduslikult, Politseiaed aga regulaarsete teedega.

Tuleb arvestada, et pargikujundusega kis 19. sajandil kaasas ka nende hooldus. Neid hooldati sna juliselt: puiesteedel vahetati vajaduse korral puid ning tehti ilmselt ka vrade likusi. Ometi pole kunagi suudetud hooldada nii, nagu olnuks vaja. 19. sajandi teisel poolel karjatati Kaarli puiesteel lehmi, Harjume all oli haisev prgimgi, millest ei suudetud aastaid lahti saada [6].

Uusi haljasalasid loodi hoogsalt ka prast 1918. aastat, kuid aja jooksul kippusid need alla kima. Kui 1930. aastate lpus otsiti kohta Vabadussja monumendile, pakuti vlja ka Virumge, mis oli toona sna korrastamata. Samas prati rohket thelepanu Vabaduse vljaku iluaianduslikule kujundusele: puud olid seal 1930. aastate lpul pgatud silindrikujuliseks.


Liigirikkus ja plispuud. 19. sajandil suurenes pidevalt Tallinna haljastute liigirikkus. Vrliikide levik kulmineerus sajandi teisel poolel, kui hakati haljastama bastione: siin kasvas juba 1860. algul ligi 400 nimetust puid-psaid. Liigirikkus oli umbes samal tasemel 1920. aastate lpus [7] ning uute parkide rajamisega suurenes see 1930. aastate lpuni. Hilisem aeg on toonud allakigu: praeguseks kasvab Tallinna parkides (ilma Kadrioruta) alla 200 nimetuse. Kahjuks istutati 1950. aastatel learu papleid, mis ei olnud siin kll tiesti vrad, kuid valitud kasvukohtadele siiski sobimatud. Samas vib elda, et parkide uhkuseks on senini kasvavad plised prnad (Linda-, Harju- ja Rannamel) ning mnedki haruldased puud (Hirvepargis, Politseiaias jm.). Puiesteedest tuntumal, vanalinna mbritseval ringpuiesteel kasvab 791 puud 11 liigist, neist 640 on prnad ja 110 hobukastanid. Vibki vita, prnad ja hobukastanid on Tallinna tpilisemad puiesteepuud.


Arusaamatused linnahaljastuse mber. Puiesteedel ja parkides tehtav on alati esile kutsunud vastakaid arvamusi, mis mnikord on paisunud lausa tliks eri huvirhmade vahel.

Bastionidevndi parkide metsistumise tagajrjel olid puud kasvanud sinna, kuhu loodus neile koha leidis: kohati olid kinni kasvanud ka linnamride servad ja tornide esised (Linda- ja Harjumgi, Toompark). Parkidesse oli vahepeal istutatud ka sinna sobimatuid papleid (Gildi aed, Jaani kiriku skvr, Rannamgi jne.). Nii oli kujunenud uus, kunagi planeeritust sootuks erinev looduskeskkond. Siit ka soov uuendada pargid nnda, et nad sarnaneks omal ajal looduga (Harjumgi), ning puhastada Toompea nlvad iseenesest kasvama linud puudest. Peeti loomulikuks, et suursugune Toompea krgendik peab olema kogu ulatuses nhtav, samuti linnamrid ja uhked keskaegsed tornid: see kik on Tallinna vrtus, mida imetlevad nii kohalikud kui ka turistid. Samas peaksime hoiduma vastandamisest: Toompea krgendik ja linnamr ei pea olema nha kogu ulatuses ja rohelus nende mbert ei tohiks kaduda. Linn on eksisteerinud koos puude ja parkidega vga pikka aega, nii peaks see olema ka tulevikus. Asi on vaid iges vahekorras: haljastus suurendab kivilinna vrtust.

Palju thelepanu on plvinud neljarealise Kaarli puiestee lugu. Kaarli kiriku valmimise aegu, philiselt 1870. aastal, kujundati toonane umbes 50-aastane kaherealine puiestee neljarealiseks. Selle suursuguse puiestee puid on pgatud, vhemalt on neil vrasid tagasi ligatud. Hiljem on rajatud kahele poole keskpuiesteed veel viies ja kuues rida.

Mdunud sajandi 70. aastatel aga laiendati siinseid tnavaid, mis mras tnavarsed puud pikaldasele surmale. Nd on vlimised read peaaegu hvinud, vastu on pidanud keskmised: oleme judnud peaaegu algpunkti 140 aastat tagasi. Puud on vimsad ja sna hsti psinud ning viksid veel kaua elada. Linnavalitsuse mningane oskamatus probleemi lahendada ning soov siinset olukorda muuta ei leidnud linnakodanikes mistmist, vaid phjustas soovimatu vastureaktsiooni. Aeg nitab, milliseks puiestee tulevikuks kujuneb.

Mda minna ei saa ka Kadrioru pargist. 1718. aastal valmis uhke loss ulatusliku barokkpargiga selle ees ja viksemaga lossi taga ning mbritseva inglise stiilis pargiga nende mber. Prast Peeter I surma 1725. aastal kis siinne pargikompleks alla. Mdunud sajandid ja stiilid tid muutusi ka Kadriorgu: lossiesise barokkpargi Poska tnava poolsesse osasse istutati tihedalt puud, vrdlemisi puutumata psib vike osa lossiesisest. 1930. aastatel projekteeriti mber ka lossitagune aed.

Kadrioru pargi taastamistdel kaevati vlja ulatuslik kunagise barokkpargi kanalite vrk ning siinsetel maastikuarhitektidel tekkis soov barokkpark taastada. hest kljest on see ju mistetav: kui on loss, siis olgu ka selle vriline park. Kui restaureerime lossi, tahtes nha seda alguprasena, miks siis mitte taastada ka selle juurde kuuluvat barokkparki. Samas on park elusorganism: kunagisel barokkpargi alal kasvav ligi sajandivanune puistu on kokku sulanud mbritseva pargiga, siia on tekkinud ka uus looduskeskkond oma linnustiku ja teiste vikeloomadega. Linnakodanikel on raske nustuda otsusega see puistu maha vtta ja hakata looma sinna midagi uut, ehkki see uus on kunagine vana.

Kohutab ulatuslik puude raie, suur maksumus (4050 miljonit krooni) ja sna elustikuvaene, vaid inimke all psiv barokkpark, mille hoolduskuludki pole vikesed. Samas tuleb mista: kski park ei saa olla muutumatu ja hoolduseta, nii vi teisiti peab arenema ka Kadrioru park. Praeguste tegijate eesmrk on muuta park linnakodanikele meelikitvamaks ja ligitmbavamaks ja taastada osaliselt tema esialgne algupra.


Tulevikule meldes. Eesti uuel iseseisvusajal pole veel suudetud linnahaljastuse probleeme lahendada. Kmne aasta tagused probleemid [4, 5] on pigem svenenud. Siin on mitu phjust: kohatine linnapuude suur vanus; haljastuse ja eriti pargikultuuri pidamine teisejrguliseks, mistttu selle hoolduseks pole leitud piisavalt raha; uue hoonestuse ja autostumise surve, s.t. hoonestust tihendades ja tnavaid laiendades on vhendatud oluliselt puude kasvuruumi ning parkimiskohti rajades hvitatud vi hvingule mratud palju hoovipuid jne. Raugastumas on Toompuiestee ja Toompea tnava puiestee, ringpuiestee siduteersed puud on enamasti kll noored, ent kohati tugevalt kahjustunud. Tnavate rest maha vetud paplite asemele pole istutatud uusi puid. Uuendamist vajab Hirvepark, hooldust parkide vanad puud (Linda- ja Harjumel, Skoone bastionil), et need ikka vimalikult kauem psiksid.

T kib Kopli parkides, seal nhakse eelkige vaeva kalmistupargiga. Jrge on ootamas Kalamaja kalmistupark. Teisalt hakkavad pikkamda paremat ilmet vtma bastionivndi pargid (niteks Kanuti aed, Tornide vljak). Korda saamas on Politseiaed, kahjuks toodi seal ohvriks hekid ning ilu-unapuid ja psaid. Hooldatakse puiesteid, uuendatakse ja tehakse korda Mustame pargid, areng jtkub Kadrioru pargis. Parkide vrtust on suurendanud neisse ehitatud purskkaevud (Politseiaed ja Kopli kalmistupark).

Suur t on ees linna rohevrgustiku kujundamisel: htsesse haljastusssteemi haaratakse senised ja uued puiesteed ning pargid. Praegu teoreetiliselt eksisteeriv nn. roheline vrgustik koosneb juhuslikult asetsevaist eri seisundi ning kujundustasemega parkidest, haljasaladest vi metsatukkadest, millesse jrjest rohkem likub ha tihenev autoliiklus.


1. Bruns, Dmitri 1998. Linnaehitus Eesti Vabariigis aastail 19181940. Valgus, Tallinn.

2. Bruns, Dmitri 1993. Tallinn. Linnaehituslik kujunemine. Valgus, Tallinn.

3. Kenkmaa, Rudolf; Vilbaste, Gustav 1965. Tallinna bastionid ja haljasalad. Eesti Raamat,Tallinn.

4. Levald, Andres 1996. Tallinna haljastuse probleemid ja suundumused. Inimmju Tallinna keskkonnale III. Tallinn: 1623.

5. Levald, Andres 1996. Haljasmaad Tallinnas. Inimmju Tallinna keskkonnale III. Tallinn: 208213.

6. Vende, V. 1990. Ununenud Tallinn. Perioodika, Tallinn.

7. Viirok, Eduard 1932. levaade Tallinna linna puiestikest. Tartu likooli Metsaosakonna Toimetused 22. Tartu: 191.


Heldur Sander (1946) on Eesti pllumajanduslikooli metsanduse ja maaehituse instituudi teadur. Avaldanud teadustid puittaimede introduktsioonist ja kollektsioonidest, parkidest ja linnahaljastusest ning nende valdkondade ajaloost.



HELDUR SANDER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet