2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Paljassaare, aarete saar Tallinnas

Tallinna kesklinnast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asub unikaalne linnuala, mida on aastakmneid valvanud sjavgi oma rohkete militaarrajatistega. Tnapeval oleneb aga siinse vrtusliku looduse silimine eelkige linnakodanike ja kinnisvaraarendajate heast tahtest.

Umbes 2500 aasta eest kerkisid praeguse Paljassaare kohal tolleaegse Limneamere voogudest kaks laidu. Esmased meieni judnud teated uute maalappide kohta ulatuvad 13. sajandi keskpaika, kuid poolsaare loodeosast avastatud mndileid prineb juba 11. sajandi esimesest poolest. Kui 1751. aasta merekaardil olid tollal Suur- ja Vike-Karli nime kandvad saared veel selgelt eraldatud, siis 1899. aasta kaart nitab, et siis paiknes nende vahel ulatuslik liivamadal.

Tnapeva Paljassaare kujutab endast liivast poolsaart, mille pindala on umbes 3,5 km ja rannajoon 6,8 km pikkune. Lnepoolse Suur-Paljassaare suurim krgus on mdetud loodeosas Krgemel ligi 8 meetrit merepinnast. Idapoolse poolsaare Vike-Paljassaare kaguosas ulatub see le 5 meetri.

Lnepoolsel knnisel vime nha pikka, 56 meetri krgust murrutusastangut. Ka Vike-Paljassaare idarannas on see paiguti olemas, ulatudes paari meetri krguseni. Knnise jalamil ja madalas vees on palju moreenist vlja pestud ja rsijga randa lkatud rndkive. Suuremaid rndrahne on teada kuus. Kohati le 40 meetri paksuse moreenkihi all lasub Alam-Kambriumi savikivimitest alusphi [1].


Mosaiikmaastik. Enamasti neme Paljassaare poolsaarel kivi- vi kliburanda, kuid siin-seal valendavad ka liivarannad. Paiguti saavad lekaalu rohtunud liivikud ning muud rohumaad. Paraku jtkub ka jtmaid. Krgemaid alasid katavad psastikud ja liigirikkad lehtmetsad. Looduslikult kasvavaid mnde silmame vaid ksikuid, kuuski pole ldse.

ldiselt on taimestik vga mitmekesine. Kaitsealustest taimedest kasvavad poolsaarel niteks kahkjaspunane srmkpp, roosa merikann, aas-karukell ning huvitavatest taimedest ka tatari piimikas ja vsa-konnatatar.

Keset knklikku maastikku asub knniste vahel ligi 50 ha suurune, paljude veesilmadega roostik. Lbimatus soo-osas kasvab hundinuiastik. Seega on maastik kllaltki mosaiikne, pakkudes soodsaid elupaiku nii rebastele, halljnestele kui ka paljudele lindudele.


Ligimeelitav linnuala. Poolsaare linnustiku suur mitmekesisus on tingitud eelkige eri biotoopide mosaiiksusest. Linnuspru ahvatlebki Paljassaarele just see, et paaritunnise jalutuskigu ajal vib siin kohata hulka nii avamerelt, metsast kui ka roostikust prit linnuliike. Peale selle on Paljassaarel nhtud mitmeid linnuharuldusi. Sellele aitab kindlasti kaasa ka poolsaare asupaik, eriti rndesuundi arvestades.

Poolsaarelt avaneb suureprane vaade Paljassaare ja Tallinna lahele, kus talvekuudel peatub tuhandeid aule ja stkaid. Sellal vib siin sageli nha ka merikotkast: kas poolsaare kohal lennus, kividel vi jl saaki passimas vi juba saaki smas.

Kevadel, rndlindude saabudes, titub kogu poolsaar linnuhltega: roostikus hakkavad hlitsema rooruigad, hp, rootsiitsitajad ja teised roolinnud, tiikidele asuvad pesitsema tuttptid, laugud, naerukajakad ning mitut liiki pardid ja vardid. Roostikku teeb pesa ka roo-loorkullide paar ning oma pesakuhilatel vtavad kohad sisse khmnokk-luiged.

Paljassaare puistud sobivad elupaigana eesktt lehtpuulembestele lehe- ja psalindudele. Vike-Paljassaare kivistel randadel asuvad vike-, jgi-, ja randtiirude pesad.

Suve lpp ja sgis on kurvitsaliste tagasirnde aeg ning siis peatub siinsetel randadel arvukalt rislasid ja tildreid, samuti rte, plsid ning mitmeid teisi kurvitsalisi. Eriti meeldib neile aga toitu otsida Suur-Paljassaare ja Vike-Paljassaare vahelises liiva- ja mudaplatsidega lahesopis.

Kokku on Paljassaarel kohatud le kahesaja linnuliigi. Kuna piirkond oli pikka aega linnuvaatlejatele suletud ja uurimata, siis nd lisandub uusi liike igal aastal. Praegu on kindlaks tehtud, et poolsaarel pesitseb linde 85 liigist. Haudelindudest on sagedaimad krkja-roolind, pruunselg-psalind ja naerukajakas. Viimaste koloonia kolib peaaegu igal aastal uuele tiigile pesitsema. Kuna poolsaar on vike, siis erineb haudelindude liigiline koosseis aastati kllalt suuresti.

Pesitsejatena on viimasel paaril aastal lisandunud roo-ritsiklind, roohabekas ja kukkurtihane. Linnudirektiivi esimesse lisasse kantud kaitsealustest linnuliikidest on poolsaarel kohatud 37 liiki, sealhulgas kuut liiki pesitsejatena. Need on hp, roo-loorkull, jgitiir, randtiir, viketiir ja punaselg-gija.

Alates 2002. aastast on Tallinna linnuklubi algatusel ptud luua Paljassaare poolsaarele kaitseala, et hoida siinset rikkalikku linnustikku. Ndseks ongi Paljassaare linnuriik tunnistatud Natura 2000 eelvalikualaks. Hiljuti pstitati Tallinna linnuklubi eestvttel poolsaarele tahvel linnuala kaardiga ning kaks infostendi, kus on kujutatud enim kohatavaid linde ja antud nende liigikirjeldus. Plaanis on pstitada linnuvaatlustorn.


Poolsaare teke. Esimesed rannakindlustused rajati Vike-Karli saarele juba 1727. aastal. Edaspidi kasutati Karli saari ning hiljem juba kogu poolsaart militaarotstarbel kuni Nukogude okupatsiooni lpuni.

1912. aastal hakati strateegiliselt thtsatele ja ndseks Suur- ja Vike-Paljassaareks mber ristitud saartele merekindlust ehitama, kusjuures selle kigus tuli maapinna aeglasele tusule otsustavalt kaasa aidata. Uue sjasadama svendamisel vlja kaevatud ainesega tideti esmalt mandri ja Vike-Paljassaare vaheline ala, hiljem liideti saared omavahel ja lpuks hendati mandriga ka Suur-Paljassaare. Td kestsid 1917. aastani.

Peeter Suure merekindluse patarei nr. 12 asus koos krvalehitistega Suur-Paljassaare loodeosas. Sealt rajati Vike-Paljassaare idarannal paikneva sjasadama kaini raudtee. Viksema poolsaare tippu valvas helgiheitja, millel oli oma jujaam. Nendest ja paljudest teistest eri aegadel siia pstitatud militaarrajatistest on praegu alles vaid patarei jnused, raudteetamm ja Katariina kai.


Paljassaare elu-olu kahe sja vahel. 1917. aastal ji Paljassaarele elama vaid neli peret. Hiljem hakati siin maid rendile andma. Pikad kitsad krundid ulatusid randa vlja ning seal sai paate hoida ja kalavrke kuivatada. Pinnas oli kehv, aga meri pakkus toidulisa. Kala pti Tallinna lahest, talvel veeti jnoota ning ktiti ka hlgeid. Mnda aega lubati rannast maakive ma, kuid selle tagajrjel hakkasid sgistormid kaldaid lhkuma ja see rahateenimise viis keelati. Tulus, aga ohtlik teenistus oli piirituse salavedu. Poolsaarel peeti muidugi ka koduloomi, kuigi heina pidi sageli mujalt juurde tooma [2].

Tl kidi kas Koplis, Sitsi asunduses vi isegi Lutheri vabrikus. Paljassaare teed olid rmiselt kehvad, vihmaperioodid tekitasid leujutusi ja sageli tuli paadiga tle vi kooli minna. Ent raskusi trotsiti ja kohalikud elanikud ei soovinud siit lahkuda. Elu edenes ning 1930. aastate keskel elas Paljassaarel juba ligikaudu 400 elanikku. Enamik peresid oli koondunud nn. Eessaarele; poolsaart piki lbivast raudteest avamere poole jval Tagasaarel asus vaid kuus talu.

Lhenes uus sda ja peagi kujunes Paljassaarest pikaks ajaks Nukogude sjave asupaik ja tsiviilisikutel polnud siia enam asja.


Nukogude ajal tekkis Paljassaare kaelale vike linnaosa. Sinna rajati kalasadam ja Tallinna kanalisatsiooni peapumbajaam. Ent imekauni looduse ja sadade miljonivaadetega poolsaarel seisavad ees keerulised ajad. Osa maid on juba kinnisvara arendajate kes ning jb vaid loota, et neil, kes vimu juures, jtkub nii soovi, ausust kui ka arukust hoidmaks Paljassaare linnuala.

Kuna poolsaar asub otse Tallinna klje all, on praegu kige suurem probleem siia toodav prgi. Ja paraku on olmejtmete hulk viimastel aastatel aina kasvanud. Phja-Tallinna valitsuse, Harjumaa keskkonnateenistuse ja Tallinna linnuklubi eestvedamisel on linnualal korraldatud puhastustalguid, kuid teha on jnud veel palju. Et vltida uute illegaalsete prgipaikade teket, on lhitulevikus kindlasti vaja midagi ette vtta. Linnuala risustavad ka nukogude ajast prinevad militaarrajatiste varemed ja traataiad betoonpostidel. Kui kogu see olmermps ra koristada, siis viks seda aarete saart uhkusega kigile nidata ja siinset ainulaadset loodust tundma ppida.


1. Kink, Hella 1998. Paljassaare poolsaar. Loodusmlestised 3. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn.

2. Nerman, Robert 2002. Kopli. Milj, olustik, kultuurilugu 19181940. 2., tiendatud trkk. Tallinn: 289321.


Eet Tuule (1941) on harrastusornitoloog, Eesti ornitoloogiahingu auliige ja Tallinna linnuklubi liige.

Ranno Puumets (1975) on harrastusornitoloog, Eesti ornitoloogiahingu ja Tallinna linnuklubi liige.



Eet Tuule, Ranno Puumets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet