2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Mekla klindil ja selle sees

Linnast loodust otsida nib tnamatu ja kohati ohtlikki. Elamuse jrele tuleks justkui sita kusagile kaugemale. nneks pole Tallinn siiski pris valmis, ammugi veel liiga tuntud: nnda saavad linnaelanikud teha avastusretki. Pool sajandit nn. okastraadiaega on meile prandanud peaaegu puutumata loodusmaastikke, aga ka traaditaguse ajajrgu ehituskunsti. Mekla on vast kige mastaapsem nide.

Tallinna servaaladel ilmutab end hbuvate laikudena otseselt maapinnalhedase paekiviga seotud avatud loomaastik. Kunagi oli selline maastik valdav tervel Lasnamel ning vimalik, et ka Toompeal. Linna keskosas katavad paekallast hilisemad setted ja Phja-Eesti lavamaa leminek rannikumadalikuks on sujuvam. Linna idaosas avaneb paas esimest korda uuesti trammitee tusul Lasnamele, linna lneosas hakkab klint end uuesti nitama vanades Kadaka paemurdudes Mealuse tnava naabruses. Teisel pool Kadaka teed krgeneb paekallas autoturu taga kiiresti. Pstloodne jrsak vtab enda alla ligi 800 meetrit ning krgub jalamilt kuni 15 meetri, merepinnalt kuni 30 meetri krgusele. Oleme judnud Mekla klindile, salapraste Astangu ladude piirkonda, mida eelmises Tallinna erinumbris (1975) poleks kindlasti saanud tutvustada.

Laskemoon klindinlvas. Kuni Esimese maailmasjani elati Kadaka klas, nagu ikka linna lhistel, ilmselt rahulikku ja tulusat elu. Hiljem on paiga eluolu ja ilmet mjutanud laskemoonalaod ning pealevalguv Mustame linnaosa. Ilmasjaaegne hoogne laevatehaste ja kaitserajatiste pstitamine Tallinna ti kaasa seningemata ehitus- ja migratsioonibuumi, mida ei letanud ka nukogude aja viisaastakud (suhtarvudes loomulikult). Kui 1916. aastal otsustasid sjavevimud rajada merekindluse laskemoonalaod just Kadaka ja Mekla piirkonda, oli vaikelu lppenud. Tsi, vimaliku asukohana kaaluti ka Varsaallikat, Viimsit ja Mustamge.

Peeter Suure merekindluse ssteem kavandati Tsaari-Venemaale iseloomulikult hiiglasliku, ent sjalises mttes snagi kohmakana. Nagu nitas ajalugu, oli selle sajandirajatise sjaline kasutegur peaaegu olematu [1]. Astangule, tpsemalt Kadakalt Tabasaluni ulatuvasse klindinlva, oli esialgu kavas rajada 39 U-kujulist paaristunnelit, mille juurde viiks merekindluse raudtee ja mille kikudes oleks hoitud merevele vajalikke miine, torpeedosid ja lhkeainet. Tunnelisuud pidid ohutuse huvides paiknema ksteisest vhemalt 50 meetri kaugusel ja tunnelitesse planeeriti krvuti kaks vagonetiteed. U-kujulised tunnelid olid esialgu 7 meetrit krged ja 200 meetrit pikad, prandalaius oli 9 meetrit. Lamedat gooti vlvi meenutavat lage vooderdas 0,9 meetri paksune kivivooderdis, mille peal oli niiskustkkena plekkisolatsioon. Rajati ka tkindel nrgvee rastusssteem, mis juhtis nrgvee tunnelite ette kaevatud tiikidesse [1].

Kui oleks teostunud ladude ehituse maksimumprogramm, ulatunuks kikudest uuristatud klindilik praeguse 800 meetri asemel umbes viie kilomeetrini, hlmates ka Paldiski maantee ja Rannamisa tee vahelise ligu ehk Harku jrve taguse ala. Tegelikkuses kahanes projekti eelarve sja edenedes pidevalt ja nii juti Astangule valmis ehitada vaid neli tunnelipaari, kahe puhul tehti veel ettevalmistusi. Tunneleid rajati philiselt 1917. aastal, hiljem t seiskus merekindluse komandandi ja Ajutise Valitsuse vaheliste erimeelsuste tttu, mille phjustas rahapuudus.

Et hendada laod merekindluse teiste objektidega, rajati kitsarpmeline raudtee. See algas Koplisse suunduvalt haruraudteelt Rahume tee ja Tuisu tnava ristmiku juurest ning suundus Mustame nlva alla [5]. Astangu ladusid teenindav raudteelik Tondilt Harkuni oli kokku ligi 12 kilomeetrit pikk. Jlgi omaaegsest raudteetammist vib leida TT staadioni ja Ehitajate tee Nmmelt laskuva ligu naabruses. Lbides Astangul ladude esise, suundus raudtee mda klindiserva les kaldapealsele ning hines umbes kilomeeter maad eemal kindluseraudtee Vna pealiiniga.

Nagu enamikul merekindluse rajatistel oli ka Astangu ladudel esimese kasutusperioodi lpp kiire ja kuulsusetu. Sakslaste saabudes 1918. aasta veebruaris hati kik valminud tunnelite sissepsud. Raudtee ji alles, kuid seda enam ei kasutatud ja 1920. aastal veti Rahume poolt tulev haru les [5]. Pole teada kuidas kasutati ladude ala esimesel iseseisvusperioodil vi kas seda ldse rakendati. Kindel on vaid see, et Teise maailmasja lppedes kohandas Balti laevastik osa tunneleid uuesti miiniladudeks. Lpuks hoiti siin ka suurtkive relvastuse ja lahingumoona varusid. Kogu ala (umbes 150 ha) piirati mitmekordse traataiaga. Thelepanuvrne on kuupev, millal maaeraldus ladude jaoks tehti: 24. jaanuaril 1945, kui sda oli alles kimas.

Jrgnevate aastakmnete jooksul rajati Astangule arvukalt hoidlaid, kasarmuid, valvehooneid, klindi-esisele alale ka moodsamaid laohooneid, mis lklaine krvalesuunamiseks piirati kuni viiemeetriste pinnasevallidega. Kirjas olid veel sepikoda, klubi, sigala jpt. ehitised. Nagu kinnitab 1975. aastal koostatud linnaku plaan, hlmas Astangu objekt kokku 90 kasutatavat ehitist ja paarkmmend varet, hoidlatena olid arvel ka kaks tsaariaegset poterni (tunnelit). Nagu nhtub eelnimetatud inventuurist, oli hes tunnelipaaris kasulikku prandapinda 3300 m, kubatuuriks annab inventuur 250 000 m, mis ilmselt ei vasta tele. Arvatavasti kasutati tunneleid ladudena ha vhem, kuivrd maa peale rajatud laohoonete hoolduskulud olid viksemad ja neile pses raudteed pidi paremini juurde. Tunnelites ja hoidlates hoiti tookord kokku ligi 7000 tonni laskemoona. Sjave leksikas oli ladude nimetusena kibel ka artbaza vi siis veelgi lihtsamalt 10. kilomeeter. Kilomeetreid arvestati tenoliselt maanteid pidi Tallinna kesklinnast. Viimane raudteehendus Astanguga kis lbi Hiiu, enne seda PelgurannaKopli raudteeharu kaudu.

Nukogude armee lahkumise ajal 1990. aastate alguses ilmus ajakirjanduses Astangu ladude ohtlikkuse kohta mitmesuguseid hinnanguid. Midagi tpset loomulikult teada polnud, tagantjrele oleks sealset nn. pssirohutnni hinnata meelevaldne. nneks kulges ladude thjendamine suuremate trgeteta ja 1994. aastal vttis Eesti kaitsevgi laod le. Mnda aega valvas objekti Kaitseliit, et takistada rstamisi. Ohtlikke jtmeid registreeriti Astangul kokku 18 tonni, vhemal mral leidus ka naftasaadustega reostatud pinnast [6]. 1990. aastate teisel poolel puhastasid kaitsevelased tunnelite esiseid tiike sinna sattunud miinidest ja prahist. Pole vimatu, et varingute ja setete all leidub Astangul ebameeldivaid llatusi veelgi.


Jrjekordne ehitustander. Praegu on Astangu laod justkui eikellegimaa, ehkki omandiiguse on siin taastanud kmned maaomanikud. Vaikus Mekla klindil ja tema ees on seega niline. Tallinna linnavalitsuse tellimusel on valminud ja volikogule kinnitamiseks esitatud Astangu ehitusmrus, mille kohaselt kerkib piirkonda uus elamurajoon. Mitmetes hinnangutes on Astangut nimetatud Tallinna jrgmise kmnendi suurimaks ehitustandriks. Nimelt mahutaks Astangu piirkond selle mruse jrgi uusehitisi hulgal, mis on vrdne kogu Tallinna viie aasta ehitusmahuga. Koos elamu- ja tstusaladega on ehitusmruse phijoonisel vlja toodud ka silitamist vajavad rohealad ja miljvrtuslikud piirkonnad. Eelt selleks oli tehtud varasemas maastikuvrtuste inventuuris [4]. Nii on Astangu piirkonnas registreeritud mitu metsa vriselupaika, mis esindavad mitmekesiseid kooslusi: vana kuusik, lehtmets, segamets tammede ja kiviaedadega, laialehine mets Soone oja orus ning vana sanglepik. rgilmelisele loodusele, kuivrd see linnas ldse vimalik on, on vajutanud tugeva pitseri Mekla ajaloolised kihistused: taluvaremed, kiviaiad ja klatee. Oma ajalugu ja miljvrtus on kahtlemata ka hilisematel sjaveehitistel. Koos paekalda ja tema esise tasandiku loodusliku vastandlikkusega on Meklas teravalt vastamisi ka mrgid kahest kultuurist.

Juba siis, kui loodi NmmeMustame maastikukaitseala, kaaluti mitmel korral Mekla klindi liitmist kaitsealaga. Ehkki seda ei tehtud, on astang koos ladudega siiski riikliku kaitse all: tegu on arhitektuurimlestisega aastast 1997, mil suur osa merekindluse rajatistest veti muinsuskaitse alla. Pneva ja pikka aega varjus psinud piirkonna on ndseks avastanud harrastusturnijad, koopamatkajad ja orienteerujad, kahjuks ka prgiladestajad ja -sortijad. Uue elurajooni valmides jb kigi nende jaoks vaba ruumi mistagi vhemaks.


Krestik ja karst linnas. Astangu piirkonna klindipealse osa ajalooline nimi Mekla on silinud Haabersti linnaosa asumi nimena. Kui kunagi ladude territoorium suleti, katkes ka liiklus omaaegsel Mekla (Kadaka) teel, mis suundus praeguse autoturu juurest Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi Harku aeroloogiajaama lhistele. Pllukividega ristatud teetanum on ka praegu maastikupildis mrgatav, kuigi Mekla loopealne on jrk-jrgult kinni kasvanud. Kolmes kohas pangapealsel on tunnel sisse langenud, mille tagajrjel on kujunenud jrsunlvalised langatuslehtrid. Mustame poolt tulles, veel enne esimest tunnelit, murrab Soone oja kohiseva krestikuna klindist alla. Tallinnas ei ole just palju selliseid krestikke! Veidi allpool hineb Soone oja Kadaka vanadest paemurdudest lbi imbuvate veesoontega, mis osaliselt lbivad ka Kadaka (Kivinuka) karstiala.

Endise Kivinuka talu hoovis, otse autoregistrikeskuse krval, imbub maapue Mustame allikate lnepoolne vljavool. Klassikalise, liuasarnase kujuga kurisu juures on nha umbes meetrist lbiliget Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest ja vikest karstikoobast. Neeluauk suudaks lbi lasta ilmselt rohkemgi, kuid allikatoide ei leta enamasti 12 liitrit sekundi kohta. Kivinuka karstiala kui ks Tallinna ilmekamaid oli vaatluse all ka pealinna eelmises erinumbris [2]. Kahjuks on kurisu ja selle mbruse seisukord trstitum kui tookord: tarbimise lejgid ei jta siin vabu ruutmeetreid. Vib-olla pole tolleaegne ettepanek [3] kurisu kaitse alla vtta siiski veel pris hiljaks jnud? Jtmaailmega linnaservas pakuks selline kaitseala kindlasti vaheldust ja vimaldaks korraldada looduspet.

Lahkudes Meklast Pskla suunas, juame prast raudtee letamist looduskaitsealuste piringi kivide juurde, kus mnekmnemeetrise vahega paikneb kaks suurt rndrahnu. Siin saab lbi minna nn. tammevravast: kaks plist tamme on jalgraja oma valve alla vtnud. Ilmselt selle vrava kaudu saabusid ja uurisid rndrahne ka Tallinna koolinoorsoo loodussprade hingu geograafia piringi liikmed, kes kirjeldasid 1935. aastal esimest korda siinseid kivisid.

Lpetuseks tnan Jri Prna, kes lahkelt lubas kasutada oma uuema sjaajaloo arhiivi.


1. Gustavson, Heino 1993. Merekindlused Eestis 19131940. Olion, Tallinn.

2. Heinsalu, lo 1975. Karst Tallinnas. Eesti Loodus 26 (10): 602603.

3. Heinsalu, lo 1976. Karstiallikate ja -vormide teadusliku uurimise ja kaitse olukord Eesti NSV-s. Eesti NSV maapue kaitsest. Valgus, Tallinn: 5367.

4. 4. Hellstrm, Kristiina (koost.) 2003. Mekla-Astangu piirkonna maastikuanals. Ksikiri Tallinna linnavalitsuses.

5. Helme, Mehis 1996. Eesti kitsarpmelised raudteed: 18961996. Tallinn.

6. Raukas, Anto (koost.) 1999. Endise Nukogude Liidu sjave jkreostus ja selle likvideerimine. Keskkonnaministeerium, Tallinn.


Andres Tnisson (1960) on ajaloohuviline geograaf.



Andres Tnisson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet