2005/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2005/6
Loodus laiusesse ja kõrgusesse kasvavas pealinnas

Tallinnale mõeldes meenub linna külalisele esmajoones vanalinn, sealne ehituskunst ning hubased kõrtsid-kohvikud iidsete majahiiglaste paksude seinte vahel. Eks pealinlaste endigi silmis väärib vana ja esinduslik linnasüda imetlust. Kuid Tallinn on ammuilma oma haaret sedavõrd suurendanud, et kogu selles laias ja tihedas tehiskeskkonnas jääb põline ja väärikas ajaloopärand tihti varju. Samuti on aina raskem leida rahu ja rohelust. Mis tahes suunast Tallinnale maitsi lähenedes näeme laialivalguvaid uuselamurajoone või tehnoparke. Kesklinna hooned kipuvad üha enam kõrgusesse. Ühtelugu kulub aeg – paljude linnainimeste kõige hinnalisem vara – suuremates liiklussõlmedes ummikutes topates.

Tuhanded ja tuhanded autojuhid, kes üritavad iga päev Tallinna kesklinna pudelikaelast läbi pugeda, arvatavasti ei mõtle sellele, et loodus – meri ja Ülemiste järv – on ammugi kesklinna läbivate teede läbilaskevõimele piirid seadnud. Loodusolud on paratamatud. Küll aga ei ole valglinnastumine ja pidevalt suurenev autoliiklus majanduse arenguga kaasas käiv paratamatus, vaid viimase 15 aasta poliitiliste valikute tagajärg, tõdeb seekordse Tallinna erinumbri avaloo autor. Ta kirjeldab omamoodi nõiaringi: väljapoole linna arvukalt kavandatud elamupiirkondadest jäävad töökohad ja teenindusasutused tavaliselt kaugele, inimesed on sunnitud järjest rohkem autot kasutama, liiklus tiheneb pidevalt ning linnakeskkond muutub üha ebameeldivamaks – seepeale vahetavad paljud linnakodu uue eluaseme vastu maal …

Mõneti ongi Tallinna probleemid möödapääsmatud. Pealinna geograafiline asend varjulise merelahe ääres, Toompea saarkõrgendikul, kus hea paene ehitusmaterjal käepärast, oli linna tekkeks soodus. Ent praegu tuleb seda tõlgendada hoopis teisiti: ligi kolmandik maa rahvastikust elab riigi ühes servas – alal, mis on kokku surutud Ülemiste järve ja mere vahele ning ühtlasi pikaks venitatud piki mererannikut. See ei ole kvaliteetse linnaruumi tagamiseks kuigi soodus.

Õnneks on Tallinnas siiski veel küllalt palju rohelust: parke, kaitsealasid ning muid paiku, milleni nõndanimetatud arendajate kombitsad pole veel ulatunud ning mis linnamaastiku nii inimestele kui ka muudele linnaasukatele elamisväärsemaks muudavad. Neist paigust leiab selle numbri kaante vahelt kindlasti üht-teist põnevat lugeda!



egle kaur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012