Kas Heinrich Riikoja leidis omal ajal teadusele kaks uut keriloomaliiki? Kindel vastus on senini puudu.

Kord aastate eest lugesin ühest 1988. aastal ilmunud kogumikust pealkirjaga “Läänemaa ja läänlased” Matsalu looduskaitseala tolleaegse direktori Valdur Paakspuu kirjutist “Looduskaitseala Matsalu lahel”. Muu hulgas kirjutas ta, et Eesti Vabariigi algaastatel avastas üks Eesti kõigi aegade tuntumaid hüdrobiolooge Heinrich Riikoja Matsalu lahel kogutud zooplanktoni proovidest teadusele uue keriloomaliigi Lecane matsaluensis [2]. Hiljem polevat teistel uurijatel õnnestunud seda liiki samast enam leida.

Et mind hakkas see asi huvitama, pöördusin mitme zooloogia ja botaanika instituudi ja Tartu ülikooli teaduri poole järelepärimisega, saamaks teada, kas lood on 21. sajandi alguseks muutunud. Kõige põhjalikuma vastuse sain tookord Eesti peamiselt keriloomade uurijalt Taavi Virrolt.

Ammune avastus. Planktoniproov, milles leidus nimetuse Lecane matsualensis all kirjeldatud loomake, pärines Matsalu lahe kaldaäärsest vetikapuhmastikust ning oli võetud 24. juulil 1920. Tegelikult kirjeldas Heinrich Riikoja sama 1920. aasta ekspeditsiooni ajal võetud planktoniproovide põhjal tookord veel üht keriloomaliiki: Macrochaetus esthonicus, keda hilisemad määrajad ja koguteosed, nii nagu eelnimetatutki, enamasti (vähesete eranditega) pole tunnistanud. Erialakirjanduses on neid käsitletud nn. kahtlaste liikidena, millel puudub usaldusväärne kirjeldus.

Säärased liigid on kirjeldatud enamasti aastaid hiljem üksnes piirituses või mõnes muus konserveerivas vedelikus talletatud materjali põhjal, kuid sel puhul on võimalikud küllaltki olulised moonutused. Selliseid juhtumeid tuleks põhjalikumalt uurida: kas tegemist on eksliku määranguga kahjustatud materjali põhjal või tõepoolest teadusele uue liigi või vähemalt alamliigiga.

Samas võib ühest Riikoja vastavast kirjakohast välja lugeda üsna selgelt, et vähemalt liigi Lecane matsaluensis puhul ei kasutanud ta fiksaatorit ning kirjeldas liigi loomakese kojale iseloomulike tunnuste järgi, olles enne seda konsulteerinud teiste maade tunnustatud keriloomaspetsialistidega [4]. Loom ise oli selleks ajaks küll juba aastaid surnud ning tema pehmed koed kokku tõmbunud, kuid Riikoja oletas, et loomakese rüü (koda) polnud eeldatavasti kuigi olulisel määral moondunud. Samas on keriloomade kõige iseloomulikum (liigispetsiifiline) tunnus ikkagi nn. keriaparaat ja mälumiku (lõugade) skeletielemendid, mida Riikoja oma kirjeldustes tõepoolest ei maini.

Kahtlejad. Üks oma aja tuntumaid keriloomauurijaid, taani päritolu Ameerika teadlane Harry K. Harring, kellele Riikoja saatis joonise oma loomakesest, pidas seda kuuluvaks liiki Lecane hastata, kuid Riikoja arvates olid tema püütud looma rüü erinevused siiski juba sedavõrd suured, et õigustasid teadusele uue keriloomaliigi kirjeldamist. Seejuures viitab Riikoja eelkõige asjaoludele, et tema kirjeldatud looma rüü päramine (posterioorne) segment on märksa arenenum (poolkaarja kujuga) kui liigil L. hastata ja viimasele iseloomuliku vaevumärgatava maleruudustikumotiivi asemel katab tema leitud looma rüüd ühtlane granulatsioon [4]. Erinevusi on teisigi (eelkõige mõningatele keriloomaliikidele iseloomuliku sabalaadse jätke – nn. jala kujus), kuid samas ei saa välistada, et nende puhul võis tõepoolest olla tegemist vahepealsel ajal tekkinud moonutustega.

Teine liik, Macrochaetus esthonicus, mille kirjelduse Riikoja avaldas juba 1925. aastal, pärines planktoniproovidest, mille ta oli võtnud samal 1920. aastal Matsalu lahe lõunakaldal Saastna lähedal asuvast madalaveelisest rannajärvest (kohaliku rahva kõnepruugis Savimerest) ning seda Topi lahega ühendavast ojast [3]. Mujalt Matsalu lahe ümbrusest ei õnnestunud Riikojal tookord ega ka hiljem (näiteks 1924. aasta ekspeditsioonil) seda liiki leida. Ka nende leidude puhul üritas Riikoja välja tuua tema arvates selgeid erinevusi perekonna Macrochaetus seni tuntud liikidest, eelkõige liikidest M. serica, M. subquadratus ja M. collinsi. Riikoja leitud loomade rüü esinurga suuremate ogade (Riikojal: hammaste) arv oli muutlik, samal ajal kui liigil M. serica on see arv alati kolm. Ka olid Riikoja kirjeldatud loomade jalad (erinevalt liigist M. serica) kannustega, mis olid siiski väiksemad, kui liikidel M. subquadratus ja M. collinsi. Peale selle viitas Riikoja erinevustele selgmiste ogade arvus võrreldes perekonna Macrochaetus senituntud liikidega.

Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi pisiselgrootute uurija Hendrik Segers on küll maininud liiki Lecane matsaluensis enda koostatud ja 1995. aastal ilmunud vappkeriliste sugukonna Lecanidae määrajas, kuid üksnes ebakindlate liikide (species inquirendae) seas [5]. Veelgi suurema kahtlusega on suhtutud Riikoja kirjeldatud liiki Macrochaetus ethonicus. Nende leidude puhul on hilisemal ajal avaldatud arvamust, et Riikoja kirjeldas oma töös varem tuntud liigi Macrochaetus altamirai noori isendeid. Säärase seisukoha avaldas esimesena kapitaalse Kesk-Euroopa keriloomade monograafia autor Max Voigt [6] ning seda on jaganud ka hilisemad autoriteetsed Saksa uurijad [1].

Lootus jääb. Kuid ikkagi jääb õhku küsimus, miks pole neid liike hiljem Matsalu lahes ja ümbruskonnas leitud? Põhjus võib olla väga lihtne: pärast Riikoja pole keegi uurinud Matsalu lahe rannalähedast zooplanktonit, mille hulka kuuluvad ka omal ajal tema kirjeldatud loomakesed. Pikka aega polnudki Eestis keriloomatundjaidki. Nüüd on neile spetsialiseerunud Taavi Virro ning võimalik, et mõne aja pärast saame ka lõpliku vastuse küsimusele: kas toona oli tegemist uute liikidega või üksnes varem tuntud liikide moondunud isenditega.

Samas näitab see lugu veel kord, et meie oma koduse Eesti loodus ei ole veel andnud endast välja kõiki saladusi ning isegi siinsamas, meie õue all meres, võib olla veel lahendamata mõistatusi.

Autor tänab Taavi Virrot Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudist ja Hendrik Segersit Belgia kuninglikust loodusteaduste instituudist kaasabi eest.

1. Koste, Walter 1978. Rotatoria. Die Rädertiere Mitteleuropas. Überordnung Monogononta. 2 Bände. Gebruder Bornträger, Berlin–Stuttgart.

2. Paakspuu, Valdur 1988. Looduskaitseala Matsalu lahel. – Õispuu, Karl (koost.). Läänemaa ja läänlased. Perioodika, Tallinn: 116–140.

3. Riikoja, Heinrich 1925. Matsalu lahe ja selle lähema ümbruse keriliste nimestik ühes uue liigi Macrochaetus esthonicus kirjeldusega. Loodusuurijate Seltsi aruanded, XXXII, 1–2: 1–12.

4. Riikoja, Heinrich 1933. Contributions to the Rotifera Fauna of Estonia with the description of a new species Lecane matsaluensis. Tartu. Äratrükk: Loodusuurijate Seltsi aruandest XL (1, 2).

5. Segers, Hendrik 1995. Rotifera 2. The Lecanidae (Monogononta). Guides to the identification of the Microinvertebrates of the continental waters of the World 6. SPB publishing BV.

6. Voigt, Max 1957. Rotatoria. Die Rädertiere Mitteleuropas. 2 Bände. Gebruder Bornträger, Berlin–Nikolassee.