2007/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/1
Matsalu lahe saladus

Kas Heinrich Riikoja leidis omal ajal teadusele kaks uut keriloomaliiki? Kindel vastus on senini puudu.

Kord aastate eest lugesin hest 1988. aastal ilmunud kogumikust pealkirjaga Lnemaa ja lnlased Matsalu looduskaitseala tolleaegse direktori Valdur Paakspuu kirjutist Looduskaitseala Matsalu lahel. Muu hulgas kirjutas ta, et Eesti Vabariigi algaastatel avastas ks Eesti kigi aegade tuntumaid hdrobiolooge Heinrich Riikoja Matsalu lahel kogutud zooplanktoni proovidest teadusele uue keriloomaliigi Lecane matsaluensis [2]. Hiljem polevat teistel uurijatel nnestunud seda liiki samast enam leida.

Et mind hakkas see asi huvitama, prdusin mitme zooloogia ja botaanika instituudi ja Tartu likooli teaduri poole jreleprimisega, saamaks teada, kas lood on 21. sajandi alguseks muutunud. Kige phjalikuma vastuse sain tookord Eesti peamiselt keriloomade uurijalt Taavi Virrolt.


Ammune avastus. Planktoniproov, milles leidus nimetuse Lecane matsualensis all kirjeldatud loomake, prines Matsalu lahe kaldarsest vetikapuhmastikust ning oli vetud 24. juulil 1920. Tegelikult kirjeldas Heinrich Riikoja sama 1920. aasta ekspeditsiooni ajal vetud planktoniproovide phjal tookord veel ht keriloomaliiki: Macrochaetus esthonicus, keda hilisemad mrajad ja koguteosed, nii nagu eelnimetatutki, enamasti (vhesete eranditega) pole tunnistanud. Erialakirjanduses on neid ksitletud nn. kahtlaste liikidena, millel puudub usaldusvrne kirjeldus.

Srased liigid on kirjeldatud enamasti aastaid hiljem ksnes piirituses vi mnes muus konserveerivas vedelikus talletatud materjali phjal, kuid sel puhul on vimalikud kllaltki olulised moonutused. Selliseid juhtumeid tuleks phjalikumalt uurida: kas tegemist on eksliku mranguga kahjustatud materjali phjal vi tepoolest teadusele uue liigi vi vhemalt alamliigiga.

Samas vib hest Riikoja vastavast kirjakohast vlja lugeda sna selgelt, et vhemalt liigi Lecane matsaluensis puhul ei kasutanud ta fiksaatorit ning kirjeldas liigi loomakese kojale iseloomulike tunnuste jrgi, olles enne seda konsulteerinud teiste maade tunnustatud keriloomaspetsialistidega [4]. Loom ise oli selleks ajaks kll juba aastaid surnud ning tema pehmed koed kokku tmbunud, kuid Riikoja oletas, et loomakese r (koda) polnud eeldatavasti kuigi olulisel mral moondunud. Samas on keriloomade kige iseloomulikum (liigispetsiifiline) tunnus ikkagi nn. keriaparaat ja mlumiku (lugade) skeletielemendid, mida Riikoja oma kirjeldustes tepoolest ei maini.


Kahtlejad. ks oma aja tuntumaid keriloomauurijaid, taani pritolu Ameerika teadlane Harry K. Harring, kellele Riikoja saatis joonise oma loomakesest, pidas seda kuuluvaks liiki Lecane hastata, kuid Riikoja arvates olid tema ptud looma r erinevused siiski juba sedavrd suured, et igustasid teadusele uue keriloomaliigi kirjeldamist. Seejuures viitab Riikoja eelkige asjaoludele, et tema kirjeldatud looma r pramine (posterioorne) segment on mrksa arenenum (poolkaarja kujuga) kui liigil L. hastata ja viimasele iseloomuliku vaevumrgatava maleruudustikumotiivi asemel katab tema leitud looma rd htlane granulatsioon [4]. Erinevusi on teisigi (eelkige mningatele keriloomaliikidele iseloomuliku sabalaadse jtke nn. jala kujus), kuid samas ei saa vlistada, et nende puhul vis tepoolest olla tegemist vahepealsel ajal tekkinud moonutustega.

Teine liik, Macrochaetus esthonicus, mille kirjelduse Riikoja avaldas juba 1925. aastal, prines planktoniproovidest, mille ta oli vtnud samal 1920. aastal Matsalu lahe lunakaldal Saastna lhedal asuvast madalaveelisest rannajrvest (kohaliku rahva knepruugis Savimerest) ning seda Topi lahega hendavast ojast [3]. Mujalt Matsalu lahe mbrusest ei nnestunud Riikojal tookord ega ka hiljem (niteks 1924. aasta ekspeditsioonil) seda liiki leida. Ka nende leidude puhul ritas Riikoja vlja tuua tema arvates selgeid erinevusi perekonna Macrochaetus seni tuntud liikidest, eelkige liikidest M. serica, M. subquadratus ja M. collinsi. Riikoja leitud loomade r esinurga suuremate ogade (Riikojal: hammaste) arv oli muutlik, samal ajal kui liigil M. serica on see arv alati kolm. Ka olid Riikoja kirjeldatud loomade jalad (erinevalt liigist M. serica) kannustega, mis olid siiski viksemad, kui liikidel M. subquadratus ja M. collinsi. Peale selle viitas Riikoja erinevustele selgmiste ogade arvus vrreldes perekonna Macrochaetus senituntud liikidega.


Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi pisiselgrootute uurija Hendrik Segers on kll maininud liiki Lecane matsaluensis enda koostatud ja 1995. aastal ilmunud vappkeriliste sugukonna Lecanidae mrajas, kuid ksnes ebakindlate liikide (species inquirendae) seas [5]. Veelgi suurema kahtlusega on suhtutud Riikoja kirjeldatud liiki Macrochaetus ethonicus. Nende leidude puhul on hilisemal ajal avaldatud arvamust, et Riikoja kirjeldas oma ts varem tuntud liigi Macrochaetus altamirai noori isendeid. Srase seisukoha avaldas esimesena kapitaalse Kesk-Euroopa keriloomade monograafia autor Max Voigt [6] ning seda on jaganud ka hilisemad autoriteetsed Saksa uurijad [1].


Lootus jb. Kuid ikkagi jb hku ksimus, miks pole neid liike hiljem Matsalu lahes ja mbruskonnas leitud? Phjus vib olla vga lihtne: prast Riikoja pole keegi uurinud Matsalu lahe rannalhedast zooplanktonit, mille hulka kuuluvad ka omal ajal tema kirjeldatud loomakesed. Pikka aega polnudki Eestis keriloomatundjaidki. Nd on neile spetsialiseerunud Taavi Virro ning vimalik, et mne aja prast saame ka lpliku vastuse ksimusele: kas toona oli tegemist uute liikidega vi ksnes varem tuntud liikide moondunud isenditega.

Samas nitab see lugu veel kord, et meie oma koduse Eesti loodus ei ole veel andnud endast vlja kiki saladusi ning isegi siinsamas, meie ue all meres, vib olla veel lahendamata mistatusi.


Autor tnab Taavi Virrot Tartu likooli zooloogia ja hdrobioloogia instituudist ja Hendrik Segersit Belgia kuninglikust loodusteaduste instituudist kaasabi eest.


1. Koste, Walter 1978. Rotatoria. Die Rdertiere Mitteleuropas. berordnung Monogononta. 2 Bnde. Gebruder Borntrger, BerlinStuttgart.


2. Paakspuu, Valdur 1988. Looduskaitseala Matsalu lahel. ispuu, Karl (koost.). Lnemaa ja lnlased. Perioodika, Tallinn: 116140.


3. Riikoja, Heinrich 1925. Matsalu lahe ja selle lhema mbruse keriliste nimestik hes uue liigi Macrochaetus esthonicus kirjeldusega. Loodusuurijate Seltsi aruanded, XXXII, 12: 112.


4. Riikoja, Heinrich 1933. Contributions to the Rotifera Fauna of Estonia with the description of a new species Lecane matsaluensis. Tartu. ratrkk: Loodusuurijate Seltsi aruandest XL (1, 2).


5. Segers, Hendrik 1995. Rotifera 2. The Lecanidae (Monogononta). Guides to the identification of the Microinvertebrates of the continental waters of the World 6. SPB publishing BV.


6. Voigt, Max 1957. Rotatoria. Die Rdertiere Mitteleuropas. 2 Bnde. Gebruder Borntrger, BerlinNikolassee.



MAIT TALTS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet