12/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2002
Sada aastat Narva je ravoolu mtmisi

Sisevete hdroloogia areng Eestis on suures osas seotud Narva je ja Peipsi jrve rakenduslike uuringutega. ravoolu andmete aegrida on pikim Narva jelt alates 1902. aastast. Seega titus tnavu sgisel sada aastat esimeste veemdupostide rajamisest Narva jele. Praegused andmed vimaldavad teha jreldusi Eesti veeolude muutlikkusest 20. sajandil.

Sajandeid on kasutatud Narva kose veejudu, mis oli ks olulisim Narva linna tstusliku arengu tegur [6]. Eelmisel sajandivahetusel, uute tehniliste vimaluste avanedes hakati kavandama Narva esimest hdroelektrijaama. Peale selle on Narva jge mitmel korral uuritud, et laevaliiklust paremini korraldada. On kaalutud mtet rajada lsidega kanal kose piirkonda, et tekitada ps Soome lahelt Peipsile ja vastupidi. Veeolude reguleerimisel ongi Narva jge vaadeldud koos Peipsi jrvega, sest nad moodustavad htse loodusliku ssteemi, mille osad on ka Emajgi ja Velikaja ning Vrtsjrv.

Suuremate vesiehitiste kavandamisega kaasnesid mitmesugused hdroloogilised uurimistd. Esimesed tpsed mtmisandmed Eesti jgede veetaseme kohta prinevad Tartust, kus Emaje veeseisu on pidevalt mdetud alates 1871. aastast. ravoolu andmete aegrida on pikim Narva jelt: seal hakati ravoolu mtma 1902. aastal. Narva je hdroloogilises uurimisel, sh. ravoolu mtmisel, saab eristada nelja ajajrku.


Esimene ajajrk algas 1902. aastal, kui insener E. Kning alustas Tsaari-Venemaa teedeministeeriumi lesandel uuringuid, et kavandada PihkvaTartuNarva laevateed. Augustis-septembris avas veetee uurimise salk seitse veemduposti. Mtekohad asusid Narva linnas pumbamaja juures, Kulgu sadamas, Krivasoo, Karjati, Perevoloki ja Omuti klas ning Vasknarvas. Vooluhulga mtmiskohad paiknesid Vasknarvas ja Kulgul allpool Pljussa je suuet; mujal tehti peamiselt veetaseme ja jolude vaatlusi. 1907. aastal lisandus mtekoht vahetult allpool Narva maanteesilda.

Vasknarvas mdeti kuni 1909. aastani vooluhulka 123 korda. lejnud pevade ravool arvutati vooluhulga ja veetaseme vahelise sidegraafiku abil. Hilisemates levaadetes [7] on mrgitud, et 1916. aasta kontrollmtmiste tulemused erinesid Kningi andmetest kuni 25 protsenti. Phjus on arvatavasti selles, et esimesel perioodil suurvee ajal vooluhulga mtmisi peaaegu ei tehtud; samuti tehti vhe mtmisi talvel jkatte tingimustes. Teadmata on ka Kningi ekspeditsiooni hdromeetriliste mtmiste tehnilised ksikasjad. Sellest hoolimata on need esimesed Eesti territooriumiga seotud jgede ravoolu andmed, mis vimaldavad jlgida veeolude muutusi 20. sajandi algusest alates [4]. Kningi ekspeditsioon lpetas t 1909. aastal, kuid veetaseme ja ravoolu mtmisi jtkati siseveeteede talituse juhendusel kuni 1918. aastani. [Foto 1]


Teine periood Narva je uurimises algas 1920. aastal, kui Eesti valitsus asutas Narva hdroelektrijaama ehituse komisjoni, mis hiljem nimetati mber projekteerimise brooks. ks esimesi komisjoni tegevusi oli hdroloogiliste mtmiste taasalustamine endistes mtekohtades (joonis 1). Vooluhulga mtmist jtkati Vasknarvas ja Kulgul. Tehniline korraldus lhtus Vene tsaaririigi siseveeteede valitsuse 1914. aastal vlja antud eeskirjadest. Seega jtkus Vasknarva ja Kulgu lvendi ravoolu aegrida 1920. aasta suvest. Tisaastates kujunes vaatluste lngaks kolm aastat. Aasta vikseima ravoolu aegreas on 1920. aasta siiski esindatud, sest vikseim vooluhulk on mdetud oktoobrikuus. Arvestades ilmastikuolusid Tartu aegrea jrgi, ei saanud Peipsi veetase ja Narva je ravool sellel aastal olla vikseim enne oktoobrit. Prast Narva hdroelektrijaama projekti valmimist 1921. aasta lpul jtkas vaatlusi ja veekogude uuringuid selleks ajaks loodud sisevete uurimise broo, mis oli sisuliselt vlja kasvanud Narva hdroelektrijaama projekteerimise broost. le kahekmne aasta oli broo juhataja August Wellner, kes pani aluse Eesti sisevete hdroloogia teadus- ja rakendusuuringutele. Sisevete broo oli Eesti riikliku hdroloogiateenistuse keskasutus kuni Nukogude ajani. [joonis 1]


Kolmas periood algas kohe prast Teist maailmasda ning oli nagu eelmisedki seotud Narva je vee-energia kasutusvimaluste uuringutega. Juba 1945. aastal alustasid tolleaegses Leningradis paiknevad projekteerimis- ja uurimisasutused esimesi hdroloogilisi ekspeditsioone. ravoolu psivaatlusi jtkati Kulgus ja Vasknarvas. Mlemad mtekohad on Narva je ravoolureiimi uurimisel olulised. Vasknarvas saab htlasi tpselt mrata Peipsi jrvest (valgla 47 800 km2) vljavoolavat veehulka, Kulgus aga lisandub Pljussa je (valgla 6550 km2) vesi, mis moodustab 1213 protsenti Narva je ravoolust. Kulgu andmeid vib ksitleda ka Narva je koguravooluna tema suudmes, sest siit edasi jesuudmeni suureneb je valgla ainult 325 ruutkilomeetri ehk 0,6 protsendi vrra. 1950. aastate esimesel poolel tehti lhemaajalisi ravoolu mtmisi ka mujal Narva jel, et saada vimalikult tpne levaade veetaseme ja ravoolu muutustest piki jge lhtest kuni Narva koseni.


Neljas periood mrgib vrreldes varasemaga suuri muutusi Narva je veeoludes. 1955. aasta sgisel paisutati les Narva veehoidla ja veejujaamas kivitati esimesed turbiinid. Tammi taha moodustus uus veekogu 191 ruutkilomeetri suurune Narva veehoidla, mida esialgu kutsuti ka Narva mereks ja millest Eesti piiresse jb 34,6 ruutkilomeetrit [1]. Veehoidla paisutus ulatus kuni 38 kilomeetrit lespoole. Muutunud tingimustes korraldati mber ka hdroloogiline vaatlusvrk. Vee alla jnud Krivasoo ja Kulgu vaatluspostid suleti, Kulgu sadamas jtkati ainult veetaseme vaatlusi. ravoolu hakati mtma hdroelektrijaama pealevoolukanalis, kuid peagi hakati ravoolu mrama arvutuste abil, toodetava elektrienergia hulga jrgi. Sisuliselt langeb hdroelektrijaama veemtepost kokku endise Kulgu postiga ja hdroloogia aastaraamatutes esitati esialgu andmed ikka Kulgu nime all. Peale selle avati uus veemtepost Narva je lemjooksul Vasknarvast viisteist kilomeetrit allavoolu Stepanovtinas, mis ttab Vasknarva vrdluspostina. Venemaa poolelt korraldatud Narva hdroelektrijaama ja Stepanovtina mtepostide andmed edastati Eesti hdroloogiateenistusele ja seelbi oli Narva je hdroloogiline andmestik koondatud hte asutusse. [foto 2, kui mahub]

Niisugusel kujul ttas hdromeetriavrk kuni 1991. aasta lpuni. Alates 1992. aastast, muutunud poliitilistes tingimustes, ei andnud Venemaa Narva hdroelektrijaama ja Stepanovtina vaatlusmaterjale enam Eestile le. Raskendatud on vooluhulga mtmised Vasknarvas, sest tegelik riigipiir kulgeb piki je keskosa, millest ida pool ei saa eestlased mta. Nii saadaksegi vooluhulga mtmise tulemused Vasknarvas ainult je ristlike lnepoolses osas tehtud mtmiste jrgi. Niikaua kui voolusngis ei ole toimunud arvestatavaid muutusi, pole ka mtmisviga suur. Kuid veetaseme ja vooluhulga vahelise seose ehk sidegraafiku tpsustamiseks on ikkagi vaja mta je sgavust ja voolukiirust kogu ristprofiili ulatuses. Hoolimata viimaste aastate Eesti-Vene hiskomisjonide paljudest kokkusaamistest [2] on vooluhulga mtmine lihtne hdromeetriline probleem seniajani lahendamata. Narva-Jesuu hdroloogiajaama ttajate algatusel alustati 2001. aastal vooluhulga mtmist Narva maanteesillalt ja kogu je ulatuses. Paraku on selles kohas vool vga kiire ning mtmisi segavad vana silla rusud, mille tttu kannatab ka mtmiste tpsus. Eesti-poolsetel Narva je lisajgedel avati esimene veemdupost tnavu Mustaje alamjooksul umbes kuue kilomeetri kaugusel suudmest Eesti soojuselektrijaama raudteesilla lvendis (valgla 316 kilomeetrit).


ravoolu muutused. Narva je andmeid ei saa otseselt kasutada Eesti territooriumi ravoolu iseloomustamisel, sest ainult 30 protsenti jgikonnast paikneb Eestis. Kuid need andmed on vga vajalikud 20. sajandi Eesti veeolude muutlikkuse ksitlemisel kui pikim vaatlusrida. Peipsi jrve maht on suur: 25 kuupkilomeetrit keskmise veetaseme korral. Seetttu on Narva je ravool looduslikult hsti reguleeritud ja nii Peipsi veetase kui ka Narva je ravool peegeldavad eriti hsti pikemaajalisi muutusi. (joonis 2 ja 3)

Eesti suurjrvedel ja neist vlja voolavatel jgedel on ilmnenud veetaseme ning ravoolu kllaltki seadusprane pikaajaline muutlikkus. Kuna Peipsi veetasemest sltub Narva je ravool, siis peaks mlema veekogu veeolude muutused leidma aset enam-vhem samal ajal. Peipsil avaldub veetaseme muutlikkus keskmiselt kolmekmne kolme aasta pikkuse tsklina [3]. Tabelis, mis illustreerib Narva je ravoolu muutlikkust, on ravoolu aegrida veerohkuse jrgi jaotatud eri pikkusega ajavahemikeks. Perioode piiritledes on ptud paigutada ksteisele jrgnevad hetaolise ravooluga aastad hte perioodi. (tabel)

Kige suurema ravooluga on ajavahemik 19231932, kui perioodi aasta keskmine vooluhulk letas pikaajalist keskmist kolmandiku vrra. Sellesse ajavahemikku, mida vib nimetada uputuslikeks kahekmnendateks, langeb ka suurim mdetud vooluhulk Vasknarvas 1323 kuupmeetrit sekundis. Nii suur oli vooluhulk neljal peval jrjest: 12. maist kuni 15. maini. Ainuksi tolle aasta maikuu ravool, mis oli 3,3 kuupkilomeetrit, moodustas keskmise aasta koguravoolust 31 protsenti. le tuhande kuupmeetri sekundis ulatus vooluhulk ka 1926. aasta kevadel. Seevastu viksem vooluhulk mdeti Vasknarvas 1971. aasta novembri kolmandal kmnendil 26 kuupmeetrit sekundis. Phjuseks lobjakaummistus je lhtes heteistkmne peva jooksul, mistttu tolle kmnendi keskmine vooluhulk oli ainult 54 kuupmeetrit sekundis.

Suuremad erinevused pikaajalises muutuses tulevadki ette aasta vikseima ravoolu korral. Kui aasta keskmise ja suurima vooluhulga erinevused tabelis esitatud ajavahemike vahel jvad alla kahe korra, siis aasta vikseima vooluhulga puhul ulatub vahe 2,6 korrani. Ajavahemikus 19641977, mil sademete hulk oli aasta keskmise jrgi 20. sajandi vikseim, oli ka Narva je ravool kige viksem pikaajalisest keskmisest kolmandiku vrra vhem. Kmnest kige veevaesemast aastast langes sellesse ajajrku koguni seitse aastat. Kige viksem aastane ravool on mdetud Vasknarvas 1973. aastal 5,1 kuupkilomeetrit. Seevastu 1924. aastal oli ravool Peipsi jrvest 19 kuupkilomeetrit ehk 3,8 korda suurem kui kige veevaesemal aastal. Viimaste aastate andmed nitavad, et hiljemalt 19. sajandi keskpaigast alanud veeolude selge tskliline muutus jtkub ka praegu [5]. Veerohkuse ldise suurenemise algust on oodata viie-kuue aasta prast. Narva je ravoolu andmestik kinnitab omakorda niisuguste muutuste seadusprasust.


1.

Endoja, Aado; Roose, Antti 1991. Narva meri. Eesti Loodus 42 (5): 292297.
1.2.

Jaani, Ago 2000. Peipsi jrve reguleerimise probleem. Narva jgi ja veehoidla. Tartu: 114118.
1.3.

Jaani, Ago; Kullus, Leo-Peeter 1999. Peipsi hdroloogiline reiim ja veebilanss. Pihu, Ervin; Raukas, Anto (toim.) Peipsi. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, Tallinn: 2755.
1.4.

Jrvet, Arvo 1996. Veed voolavad (Eesti jgede ravoolu uuritus). Eesti Loodus 47 (8): 293294.
1.5.

Jrvet, Arvo 2000. Eesti veeolud XX sajandil. Eesti Loodus 51 (12): 515518.
1.6.

Mgi, Vahur 1986. Narva kosk ja selle veeju kasutamine. Eesti Loodus 37 (1): 4852.
1.7.

Wellner, August 1923. Naroowaje uurimise andmed ja weeju kasutamise kava. Sisevete uurimise andmed II. Tallinn.


Arvo Jrvet (1948) on hdroloog, loodusgeograaf, Tartu likooli geograafia instituudi lektor.



Arvo Jrvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet