|
 |
Eesti Loodus 12/2002 | SISUKORD
| intervjuu EL 12/2002 |
|
HI-viirust on võimalik ja hädavajalik ohjata |
| Mart Ustav on sündinud 1949. aastal Tðerlaki asulas Omski oblastis. |
|
| summary EL 12/2002 |
|
|
Milestones of early development of Earth and life
Ivar Puura outlines the major milestones in the research for the oldest traces of life. Accroding to the current knowledge, the Solar system and Earth are about 4.6 billion years old, while the findings from Apex chert in Australia, dating back from about 3.46 billion years ago, are lately considered to be the earliest traces of life on Earth. |
|
| EL KÜSIB EL 12/2002 |
|
Kuidas edendada loodusharidust? |
Loodusharidusena mõistan loodusega seotud teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtuste süsteemset edastamist. Loodusharidus peaks tagama looduse tundmise ja arusaamise, et inimene on osa looduse suurest tervikust, et loodus on kultuuri ja majanduse alus.
Loodushariduse edendamine tähendab minu jaoks seda, et üha enam inimesi sõlmib sinasõpruse loodusega. |
Kuhu viivad Eestimaa Looduse Fondi “Helirännud”? |
| Alustan sellest, kust ELF-i helirännakud algasid – kolme aasta tagusest projektist “Kõrv loodusesse”. See projekt on toonud Internetti kuulamiseks üle 130 putuka, imetaja, linnu ja kahepaikse hääle. |
|
| in memoriam EL 12/2002 |
|
Tuntud hüdrobioloog, kompromissitu looduskaitsja |
Arvi Järvekülg
27. detsember 1929–4. |
Lahkus teenekas järveuurija |
Aare Mäemets
18. jaanuar 1929–24. |
|
| Euroopa haruldused EL 12/2002 |
|
Rohe-kärnkonn |
| Rohe-kärnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis: sel aastal ei õnnestunud seda liiki meil enam leida. Ta on üks kolmest Euroopas elavast kärnkonnaliigist, hävimisohus kogu oma levila ulatuses. |
|
| essee EL 12/2002 |
|
Vesi läheb ära |
| Sellest on varsti poolsada aastat, kui Leterma vahtkonnast parvetati jõge pidi palke ja küttepuid Rannapungerja poole. Raielankidelt jõeäärsetele heinamaadele välja veetud palkide virnad kippusid allavett parvepoiste käte jõutagi: nii laialt voolas vesi üle kallaste. |
|
| artiklid EL 12/2002 |
|
Elu jäljed ürgses kivis |
| Tõenäoliselt vanimateks elu jälgedeks Maal on peetud isotoopkoostise järgi 3,87–3,8 miljardi aasta vanuseks hinnatud mineraaliteri Gröönimaalt ning 3,5 miljardi aasta vanuseid tsüanobakterite fossiile Austraaliast. Uued uurimistulemused on need õpikutes juurdunud seisukohad aga kahtluse alla seadnud. |
Kuri ja salapärane papilloomiviirus |
| Soolatüükaid tunneme lapsepõlvest: need tekitavad küll tüli, aga kuidagimoodi oleme neist tavaliselt ikka lahti saanud. Sama viiruse eri tüübid põhjustavad ka halvaloomulist emakakaelavähki, mille kujunemist on õigeaegse kontrolli ja raviga võimalik vältida. |
Ajatähiseid Maa ja elu varajases arengus |
| Universumi, Päikesesüsteemi, Maa ja elu teke on sündmused, millele tugineb teaduslik ettekujutus maailma tekkeloost. Teaduse arenedes hinnatakse nende ajatähistega seotud fakte ja teooriaid aeg-ajalt ümber. |
Halli Öökulli lugu |
| See lugu on indiaanlasest, keda polnud. Ta kirjanikunimi on Hall Öökull ja Eestis tuntakse teda kui lasteraamatu “Seidþo ja tema kobraste seiklused” autorit, üllast loodusmeest ja metsavaikuse õpetajat. |
Sada aastat Narva jõe äravoolu mõõtmisi |
| Sisevete hüdroloogia areng Eestis on suures osas seotud Narva jõe ja Peipsi järve rakenduslike uuringutega. Äravoolu andmete aegrida on pikim Narva jõelt – alates 1902. |
|
| reisikiri EL 12/2002 |
|
Ring Valgevenes |
| Lukashenko hirmuvalitsuse maa. See oli suuresti kõik, mida enamik Tartu üliõpilaste looduskaitseringi Valgevene-ekspeditsioonist osavõtjaid sellest maast enne sõitu teadis. |
|
| toimetaja veerg EL 12/2002 |
|
Nagu vanajumala selja taga |
| Kes teie meelest on toimetuses olulisim tegelane? Hulgi levinud arvamuse kohaselt on see pea- või vastutav toimetaja, viimaste arvates aga hoopiski keeletoimetaja. |
|
| TÖÖJUHEND EL 12/2002 |
|
Kas toita või mitte toita |
| Meie laiuskraadil võib lisatoitmine mõnelegi väikesele laululinnule olla külmal talvel lausa elu ja surma küsimus. Lisatoitmine, kaugeltki mitte kõiki vajadusi katva väikese toiduvaru igapäevane juurdeandmine suurendab ellujääjate hulka kaks korda. |
|
| kaitseala EL 12/2002 |
|
Kõnnumaa maastikukaitseala |
| Mõistega kõnnumaa, mis tähendab üldiselt väheviljakat, enamasti inimtühja ala, seostub kohanimesid mitmel pool Eestis – ikka seal, kus hõre asustus ning üsna hästi püsinud loodus. Ent üks piirkond – Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madaliku siirdeala – kannab lausa Kõnnumaa nime. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
