12/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 12/2002
Knnumaa maastikukaitseala

Mistega knnumaa, mis thendab ldiselt vheviljakat, enamasti inimthja ala, seostub kohanimesid mitmel pool Eestis ikka seal, kus hre asustus ning sna hsti psinud loodus. Ent ks piirkond Krvemaa ja Lne-Eesti madaliku siirdeala kannab lausa Knnumaa nime. Sinna rajati 2000. aasta suvel Knnumaa maastikukaitseala (pindala 5713 ha), mis hlmab suuri sooalasid ja nende vahel paiknevaid mandrij servamoodustisi.

Tegelikult liidab Raplamaal Kehtna ja Kaiu vallas loodud uus maastikukaitseala juba varem kaitse all olnud viksemaid piirkondi.

Keava med (KeavaEsku oos e. vallseljak), mis on kaitse all juba 1961. aastast, kuuluvad mandrij LauOhekatku servamoodustiste ahelasse. Oos on ligi kaks kilomeetrit pikk ja pool kilomeetrit lai ning selle suhteline krgus ulatub 17 meetrini, absoluutne krgus on 82 meetrit. Keskosas on see vallseljak tugevasti liigestatud, kohati kitsas ja kuni 35 nlvadega. Seljaku krval leidub suuri termokarstilehtreid. Veel pool sajandit tagasi olid Keava med, mida rahvas kutsub ka Mi metsaks, sna lagedad, nii et sealt avanes vaateid mbruskonna maastikele.

Oosi lunaotsas asub vga jrskude nlvadega ja laudja laega Keava linnamgi, kus kasvab ksikuid plispuid ja tehakse jaanituld. Linnus rajati II aastatuhande algul. Esmased teated selle kohta prinevad 1054. aastast. Kunagisest kindlustisest on siiani alles kuni kahe meetri krgune kivivall. Linnamest veidi lunasse jb hea vaatekohaga Magasiaidamgi (86 meetrit).

Linnaaluste klas on teineteisest umbes poole kilomeetri kaugusel kaks lohku Kalevipoja jalajljed.

Palukla Hiiemgi veti kaitse alla 1964. aastal. Kmme aastat tagasi haarati kaitsealasse ka PaluklaSillaotsa servamoodustised. Palukla med asuvad Keava ja Loosalu raba vahel ja moodustavad koos PaluklaKdvaVahastu otsamoreeniga ligi kmne ruutkilomeetri suuruse vahelduva maastiku, mida ilmestavad oosid ja mhnad. Lne-Eesti (ja endise Harjumaa) krgeim punkt Palukla Hiiemgi knib 106 meetrit le merepinna. Krguselt teisel kohal on naabruses asuv Reevimgi (99 m). Kui Hiiemge katab enamasti mets, siis Reevimelt avaneb hea vaade nii mbritsevatele metsadele kui ka Palasi rabale.

Hiiemest phja pool vib aga nha mitmekesist prandmaastikku: kunagised pllud ja heinamaad koos mahajetud talukohtadega toovad hsti esile knkliku maastiku kogu tema mitmekesisuses.

Palukla mhnastikus lahknevad Soome lahe, Vinamere ja Prnu lahe vesikond.

Sood ja jrved. 1964. aastal veti kaitse alla Loosalu raba keskel asuv Loosalu (Kdva e. Venepele) jrv kuni viis meetrit sgav, pindala 34,1 hektarit. See on suurim rabajrv Eestis. Vesi voolab siit vana kraavi kaudu Kru jkke, varjatud vljavool on ka Keila jkke.

Loosalu Vikejrv (pindala 3,4 ha) asub suurest Loosalu jrvest 200 meetrit loode pool. Neid hendab kinnikasvav kraav. Loosalu Vikejrves on mitu saart. Kaks lhedast jrve ei erine mitte ainult suuruselt ja ilmelt, vaid ka tekke poolest: kui viksem on tpiline teisene rabajrv (tekkinud laugaste liitumisel siit ka kruline kaldajoon ja saared), siis suurem on jnuk kunagisest jpaisjrvest. Kunagi lasti see jrv Kdva oja kraavitades madalamaks, ent nd vib jlgida lainete murrutavat mju turbapankade all. See meenutab pisut meie pankrannikul toimuvat, ainult et pehme turbapinnas annab tunduvalt kiiremini jrele.

Loosalu jrvest lnes kerkib soost umbes sajameetrise lbimduga plismetsa-saar Jrvehiis. Selle lhistelt algab ojake, mis kaob kohati turba sisse ja on jlgitav veesoonena kuni Keila je he haru lhteni: varjatud vljavool Loosalu jrvest lbib Jrvehiie aluse mineraalmaa.

Keava raba (lbimt 3 km; turba keskmine tsedus 3 m, suurim le 8 m) on osa suuremast Keava soostikust ning asub phja-lunasuunalises nos, mida mbritsevad idast ja lnest oosid. Soo keskosa on tekkinud jrve, realad mineraalmaa soostumisel. Keava raba on laukarikas (suurima lauka pindala 3 ha), kaguosas kruusaste-liivaste soosaartega. Teadlastele pakuvad huvi rabalehtrid lbimduga kuni sada meetrit: nende all on mineraalsaarekesed, kust vesi kiiresti neeldub. Keava soostikus vib nha erisuguseid sookooslusi ning on leitud heksa liiki kaitstavaid soontaimi.

mara kujuga Palasi raba (pindala ligi 600 ha) piiravad Palukla oosid ja mhnad. Soo on saanud alguse nos asunud jrve kinnikasvamisest, hiljem on raba laienenud ka mbritsevale mineraalmaale. Jrsu nlvaga laukarikka raba turbakiht knib seitsme meetrini, suurematel laugastel on ka nimed: Krtsi (1,3 ha), Vanamatsi (3 ha) ja Lalli Suurlaugas e. Palasi jrv (6,8 ha). Soo lneosas laiuvad jhvikarikas siirdesoo ja madalsoomets. Palasi rabast on leitud mitmeid kaitsealuseid taimeliike: balti ja Russowi srmkppa, soovalku, sookppa, eesti soojumikat ja Lindbergi turbasammalt.

Ka need kolm raba olid juba varem kaitse all: 1981.aastal moodustati Loosalu, Keava ja Palasi sookaitseala.

Knnumaa vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga ohustatud ja inimpelglikud loomad kaljukotkas ning metsis. Siin elavad ka Euroopas rangelt kaitstud, kuid meil hinnatud jahiloomad: ilves ning aeg-ajalt probleeme tekitav hunt.


Kaitsekorraldus. Et kiki neid loodusvrtusi hoida, on Knnumaa maastikukaitseala jaotatud neljaks sihtkaitsevndiks ja piiranguvndiks. Et tagada looduse segamatu areng Loosalu, Keava ja Palasi rabas, on neis kehtestatud loodusliku sihtkaitsevndi kaitsekord. Neljandas, Suursaare sihtkaitsevndis on ette nhtud hooldustd, hoidmaks soodsaid tingimusi kaitsealustele liikidele. Suurem osa maastikukaitsealast kuulub piiranguvndisse, kus on lubatud looduslhedane metsa- ja pllumajandus. Tpsemad tegevusjuhised annab jrgmiseks kmneks aastaks koostatud kaitsekorralduskava. See neb muuseas ette maastikuilme silitamist ja taastamist, sealhulgas vaadete (taas)avamist Palukla ja Keava oosidel ning mhnadel. Kavatsetakse pstitada vaatetornid Palukla Hiiemele ja Magasiaidamele, nhakse ette ohvri- ja hiiepaikade hooldus, elustiku inventuurid. Viimastel aastatel on Keava linnamel ja Linnaaluse klas tehtud arheoloogilisi vljakaevamisi, mida jtkatakse.


Matkamine ja puhkus. Knnumaa on siiani olnud rohkem piirkondlik matka- ja puhkeala. Samas on juba aastaid plaanitud ehitada Paluklla puhke- ja spordikeskus. Nii Paluklas kui ka Keava mgedes on murdmaasuusarajad, seejuures Keava omad kavandatud nii, et need sobivad ka maastikujalgratastele ning osaliselt suvel matkamiseks. Reevime nlvu on kasutatud slaalomirajana.

Kaitsekorralduskava pab ennetada ettevtmisi, mis rihuvidest ajendatuna vivad kaitstavaid loodusvrtusi kahjustada. Kaitseala lheduses paiknev turismitalu pakub ratsaturismi vimalust ning organiseerib matku kogu kaitsealal.

Lhiajal on Knnumaal kavas vlja ehitada kaks ppe- ja kaks matkarada, neist Keava mgede pperada saab osaliselt kasutada juba praegu. Keava raba ja LinnaalusePalukla pperada algavad Linnaaluste kla Tpsi talu juurest. Loosalu matkarada algab Loosalu soosaarelt Loosalu talu juurest ja lpeb Palukla Hiiemel.

Matkajaid aitavad aastaid tagasi ehitatud laudteed, kuid enamasti tuleb jrgida looduses sissetallatud rada. Ka tulevikus ehitatakse laudteid vaid kige mrjematesse kohtadesse, seevastu keskendutakse puhkekohtade rajamisele ning paigaldatakse rohkem vaatamisvrsusi tutvustavaid teabetahvleid.


Uudo Timm (1959) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo juhataja.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet