Arvi Järvekülg

27. detsember 1929–4. november 2002

Vana Baeri maja jõudis vaevu mahutada kõiki neid, kes olid tulnud ära saatma Eesti tuntuimat hüdrobioloogi, bioloogiadoktor Arvi Järvekülge. Siit algas teekond üle värskelt sadanud puhta lume Emajõe teisele kaldale – Raadi kalmistu loodusteadlaste rahupaika.

Arvi Järvekülg on sündinud Viljandimaal Kabala vallas taluperes. Pärast õpinguid Villeveres ja Türil astus ta Tartu ülikooli, mille lõpetas zooloog-hüdrobioloogina 1954. aastal. Järgnes aspirantuur Zooloogia ja Botaanika Instituudis. Kodutalust kaasa saadud tööarmastus ja tahtekindlus, mida toetas järjekindel uurijavaim, tõid talle Eesti jõevähi uuringute eest peagi esimese teaduskraadi (bioloogiakandidaat 1957). Järgmisel aastal ilmus monograafia “Jõevähk Eestis” ka raamatuna. Kokku on Arvi Järveküljelt ilmunud üle 180 teadusliku töö ning mitusada artiklit teatmeteostele. Koguteoses “Eesti järved” (1968) on temalt ülevaated vähi olukorrast 150 suuremas Eesti järves. Koos Ivar Veldrega valmis populaarteaduslik raamat “Elu Läänemeres” (1963).

Aastail 1963–1969 töötas Arvi Järvekülg Tallinna mereihtüoloogia laboris, kus uuris Läänemere põhjaloomastikku (doktoritöö 1975). 1979 ilmus kapitaalne teos Läänemere idaosa põhjaloomastikust. Järvekülg oli aastaid bioloogiaekspert Soome lahe kaitse küsimustes Läänemere uurimise rahvusvahelistes programmides.

ZBI-s tema juhendamisel tehtud jõgede uurimistöö on kokku võetud750-leheküljelises monograafias “Eesti jõed” (2001). Professorina õpetas Arvi Järvekülg Tartu ülikoolis üldist hüdrobioloogiat, Läänemere ökoloogiat, veekogude faunat ja looduskaitset.

Arvi Järvekülje elutöö lahutamatu osa oli looduskaitse. Ta tegutses Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis 1971. aastast ning juhtis komisjoni tööd kaksteist aastat (1984–1996). Osales looduskaitse seaduse eelnõu ettevalmistamisel ning Eesti punase raamatu ja Kumari-nimelise looduskaitsepreemia põhimääruse koostamisel. Viimase puhul leidis ta, et seda preemiat väärivad eelkõige aatelised, põhimõttekindlad ja omakasupüüdmatud loodusteadlased ja -kaitsjad, nagu seda oli Eerik Kumari. Just sellise inimesena pälvis Arvi Järvekülg ka ise Kumari-nimelise looduskaitsepreemia 1996. aastal. Ent see polnud ainus tunnustus ausale ja kompromissitule teadlasele: 1980 K. E. v. Baeri preemia, 1988 suur looduskaitsemärk, 1992 Läänemere Tuleviku Kaitse Ahvenamaa Fondi auhind, 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk.