Küsimus on kavalalt tõstatatud. Küsimusele “MIKS looduskaitsekeskus õliseid linde peseb?” oleks vastus olnud lühike: seda näeb ette looduskaitseseaduse paragrahv 62 lõige 2: looduskaitsekeskus peab tagama vigastatud loomade rehabilitatsiooni. Selle kohaselt peseme linde ning hooldame vigastatud loomi Nigula taastuskeskuses.
Suhtumist on aga keerulisem väljendada, eriti arvestades viimase juhtumi kogemusi: 57 püütud linnust kulus 31 linnu vabastamiseks ligi 110 inimtööpäeva ja 100 000 krooni. Hukkununa leiti 167 lindu. Eksperdid väidavad, et olenevalt reostuse liikumisest, ilmastikuoludest ja teistest näitajatest võib rannas leida vaid kümnendiku kõigist õliga määrdunud lindudest. Seega on kulutatud hulk raha ja aega, kuid tagajärgedest oleme suutnud heastada vaid murdosa.
Rehabilitatsiooni nõue on seaduses sätestatud eelkõige üldsuse surve tõttu. Sageli võetakse mõõdupuuks teised riigid: “seal küll tehakse nii”. Tõepoolest, kuid meie teada on Eesti ainuke maa, kus see tegevus on täielikult riigi hooleks jäetud. Mujal on ajendiks üldsuse huvi ning alatine toetus. Juletakse välja öelda, et tegevus lähtub humaansest aspektist.
Looduskaitse sihtide saavutamisele (nt. eluslooduse mitmekesisuse tagamine või liigikaitse) ei avalda õliste lindude pesemine olulist mõju. Looduskaitsekeskus on seisukohal, et nii kõrvaldame ainult tagajärgi. Selle asemel tuleks rohkem tegeleda loodusreostuse ärahoidmisega.
Looduskaitsekeskus on teinud oma ettepanekud ning loodetavasti lähtub rehabilitatsiooninõue juba lähitulevikus rohkem looduskaitse sisulistest eesmärkidest. Saame aru, et õliste lindude pesemine ei aita kaasa pikaajaliste looduskaitsesihtide saavutamisele, kuid annab ühiskonnale tunde, et midagi on looduse heaks tehtud.
Muret teeb suundumus, et aasta-aastalt tuleb õlireostusjuhtumeid üha sagedamini ette. Me peame arvestama, et riiklik looduskaitsesüsteem tegutseb ühendatud anumate põhimõttel. Järjest rohkem inimtööjõudu ja raha kulub vähetõhusale rehabilitatsioonile, kuid see paelub avalikkuse ja meedia tähelepanu. Seda vähem aega ja raha jääb muu tegevuse jaoks.
Tahame kõnealust teemat sel looduskaitsekuul selgitada ning loodame, et tekib arutelu: kas vajame lindude päästmist enese rahuloluks või peaksime siiski rohkem panustama tegevusse, mis tagab tulemuse kaugemas perspektiivis.
|