|
 |
Eesti Loodus 2008/5 | SISUKORD
| Sõnumid EL 2008/5 |
|
Auhindu teaduse tutvustajaile |
29. aprillil Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil “Teadus – tumm või tummine?” jagati ka auhinda Eesti tublimatele teaduse populariseerijatele.
Sel aastal andis þürii välja kolm 40 000 krooni suurust esimest auhinda, kõik Tartus ja Tartumaal tegutsevatele teaduse tutvustajatele. |
RMK küsib teadlastelt nõu |
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kutsus kokku akadeemilistest erialaekspertidest koosneva teadusnõukogu, mis hakkab RMK tegevjuhtkonda nõustama metsamajanduse rakendusuuringute tellimisel. Et valitud uuringuprojekte rahastada, on RMK sel aastal teadusfondi eraldanud miljon krooni.
Nõusoleku osaleda teadusnõukogu töös ekspertidena on andnud Tartu ülikooli (TÜ) looduskaitsebioloogia töörühma juht Asko Lõhmus (fotol), TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmus, Eesti maaülikooli (EMÜ) maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp, TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja professor Rein Ahas ning EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabioloogia osakonna juhataja Kalev Jõgiste. |
Käes on raierahu |
Aprillis algas riigimetsas lindude pesitsusajal kestev kevadsuvine raierahu, seekord juba kuuendat aastat järjest.
Raierahu ajalised piirid olenevad ilmastikust, raierahu kestab 15. juunini. |
Aasta lind taas postmargil |
Eesti Post lasi 3. aprillil käibele margi tänavuse aasta linnu tedrega.
Sisekirjale sobiva nimiväärtusega 5.50, suures ruutformaadis postimaksevahendi on nagu mitu eelmistki aasta linnu marki kujundanud Vladimir Taiger. |
Parima “Looduse aasta foto” on teinud Rapla koolipoiss |
13. aprilli mammutüritusel Tallinna linnahallis tõmmati pidulikult joon alla järjekordsele Looduse Omnibussi ja Nordea panga võistlusele “Looduse aasta foto”.
Fotovõistluse þüriil eesotsas Rein Maraniga tuli hinnati rekordilist fotoloomust: 7000 tööd 796 autorilt. |
Professor Olevi Kulli mälestusfondi esimese stipendiumi saab Ingmar Tulva |
| 18. aprillil vaatas Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutuse professor Olevi Kulli mälestusfondi komisjon läbi stipendiumitaotluste avaldused. |
Liustikud sulavad rekordkiiresti |
ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP toetatud maailma liustikuseireteenistus WGMS kinnitab, et umbes kolmkümmend liustikku, mis paiknevad üheksas mäestikus, sulasid ja õhenesid aastail 2005–2006 üle kahe korra kiiremini kui aastail 2004–2005.
Zürichi ülikooli juures tegutseva keskuse teadlased on liustikke seiranud üle sajandi. Kui vahemikus 1980–1999 kaotasid liustikud paksusest keskmiselt 0,3 meetrit aastas, siis aastatuhande vahetusel pool meetrit ja 2006. |
Üks väike-laukhani jälle vähem |
BirdLife International teatas 8. aprillil kurvast juhtumist Kreekas: Kerkini järvel salakütiti väike-laukhani (Anser erythropus).
Võiks ju arvata, et ühe linnu surm ei ole mingi eriline kaotus. |
Uuendada või lammutada |
Inglise valitsuse rahastatud Tühjade Kodude Agentuuri (EHA, Empty Houses Agency) palgatud eksperdid kinnitavad, et kasvuhoonegaaside heite seisukohalt on kindlasti mõistlikum tühjana seisvad Victoria- ja Edwardi-aegsed majad ennistada, mitte aga neid lammutada ja ehitada asemele moodsad korterelamud.
Vähe sellest: EHA asjatundjad kinnitavad moodsaid võrdlusskeeme kasutades, et kui Inglismaa 288 000 pikka aega tühjana seisnud kodu lammutamise asemel ennistataks ja kasutusele võetaks, kahaneks süsinikdioksiidiheide niisama palju, kui kolme miljoni auto kõrvaldamisel riigi teedelt. Uue elamu ehitus põhjustab neli ja pool korda suurema CO2-heite kui vana elupinna ajakohastamine. |
|
| Panin tähele EL 2008/5 |
|
Räimeletist saab ka muid loomi |
| Sellest ajast, kui Elvas suleti kalaputka, peab häid suhteid hoidma naabritega, kes käivad Tartus tööl. Siis on lootust, et mõnusad räimeroad päris ära ei unune. |
Ebaloomulik habesamblike rohkus |
| Sõidan nädalas rohkem kui kord Aegviitu. Vahetult asula alguses Tallinna poolt tulles avastasin puud, mis on ebaloomulikult habesamblikku täis kasvanud. |
Kasti saar |
| Minu vanavanemad rajasid oma kooliõpetaja-talu 1930. aastatel Saaremaal Kasti mõisa kunagisse aidahoonesse. |
Tänavuse looduskaitsekuu teema on “Looduse eluring” |
| Nagu tavaks saanud, peame maikuus looduskaitsekuud. Tänavuse teemavaliku eesmärk on teadvustada, et looduse tervikliku eluringi püsimiseks oleks parim, kui inimene sekkuks nii vähe kui võimalik. |
|
| Intervjuu EL 2008/5 |
|
Karin Poola, retkejuht loodushariduse radadel |
| Karin Poola on sündinud 1. juunil 1953 Kärdlas. |
|
| Tööjuhend EL 2008/5 |
|
Meie puravikke 5 |
KIRJU PURAVIK
Leccinum variicolor
Kübar mustjaspruun, ookerjalaiguliselt kirju, peensametjas, kleepuv, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed valkjad; poorid sama värvi, katsumisel muutuvad nõrgalt roosakaks, väikesed, ümarad. |
|
| EL küsib EL 2008/5 |
|
Kuidas suhtub looduskaitsekeskus õliste lindude pesemisse? |
| Küsimus on kavalalt tõstatatud. Küsimusele “MIKS looduskaitsekeskus õliseid linde peseb?” oleks vastus olnud lühike: seda näeb ette looduskaitseseaduse paragrahv 62 lõige 2: looduskaitsekeskus peab tagama vigastatud loomade rehabilitatsiooni. |
Miks loodusajakirjanik ei käi õliseid linde pesemas? |
Hea küsimus, nagu on kombeks öelda.
Vähe sellest, et ma pole ei linde pesemas ega pesemisest raporteerimas käinud: olen juba mitu aastat lausa häbematult mõnegi ELF-i poisi ja looduskaitsja nööpe keeranud ning uurinud, kas nad on ikka kindlad, et see on igati mõtestatud tegevus. Sellist küsimust on mulle enamasti natuke pahaks pandud: kas ma siis ei arvagi, et iga elu on päästmist väärt. |
|
| summary EL 2008/5 |
|
|
How to help oiled birds?
Murel Merivee and Agni Kaldma teach how to clean birds with oil contamination. They explain the effects of oil on birds and bring out the ethical dilemma whether or not try to rescue birds at all. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/5 |
|
Prügi- ja naftareostus ning kodanikualgatused |
| Kolmanda mai prügikoristusaktsiooni “Teeme ära 2008” on kajastatud peaaegu kõigis suuremates väljaannetes ja meediakanalites. Kiidetud on suurt vabatahtlike hulka, mis ületas kõik ootused, ning suuri prügikoguseid, mis Eesti loodusest kokku veeti. |
|
| In memoriam EL 2008/5 |
|
Ülo Kraan |
| 1. mai 1945–19. |
Ado Haare |
| 24. september 1934–9. |
|
| Matkarada EL 2008/5 |
|
Matk pealinna lähedal, mõnusas metsavaikuses |
| Harjumaal Metsanurme ja Üksnurme küla maadel kulgeb pikk matkatee. Peale looduse nautlemise saab seal tutvuda mõisahoone, rahapaja leiukoha, maausuliste tammiku ja veel paljude huviväärsete paikadega. |
|
| Poster EL 2008/5 |
|
Emajõgi |
| Pole teist nii ilusat ja auväärset jõge ega nime! Vahetult enne oma esimest suudmeharu, Koosa jõge, on meie jõeema vaiksesse voolu moodustunud kaunis ja fotogeeniline jõesaar. |
|
| Kaitsealad EL 2008/5 |
|
Osmussaar |
| Soome lahe suudmes asuv Osmussaar on meie saartest kõige loodepoolsem. See on Balti klindi jäänuksaar, mis kerkis merest 2000–3000 aastat tagasi. |
|
| Artikkel EL 2008/5 |
|
Kuidas aidata õliseid linde? |
| Tihti küsitakse, kui otstarbekas on aidata naftaga määrdunud linde. Seisukohti on vastakaid. |
Õlireostus ja päästeüritus Sõrves 2008. aasta jaanuarikuus |
| Õlireostus merel ja õlised merelinnud on kurval kombel muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Paarsada õlist auli Saaremaa lõunatipus tänavu jaanuari viimastel päevadel ületasid vaevalt uudisekünnise ja avalikkus tüdis teemast õige pea. |
Arvamus: linnud ja õlireostus |
| Eesti asub Ida-Atlandi rändeteel ning oma madala rannikumere ja arvukate meremadalike tõttu on ta atraktiivne toitumisala miljonitele vee- ja rannikulindudele. Kuna lindude ränded on äärmiselt energiakulukad, siis etendavad säärased toitumisalad rände ja ka pesitsuse õnnestumise seisukohalt ülitähtsat rolli. |
Harju lavamaa tundlikud karstialad |
| Karstialade loodus, ennekõike veesüsteem on õrnem, kui me arvata oskame. Sestap seataks kaevanduste rajamisega tõsisesse ohtu meie arvukaimate ning suurimate karstiväljadega piirkond Harju lavamaal. |
Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik |
| Tänavu aprillis sai keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus 15-aastaseks. Sel puhul esitleti uudset Interneti teabevahetuskeskkonda, mis kogub ja vahendab infot Eesti looduse kohta. |
Uss, kes tüssab linde |
| Käes on kevad, loodusesõbrale avastuste aeg. Siinseid pilte silmates võib pähe torgata mõte, et mis küll on ühist tigudel ja laululindudel. |
Ära haara võõra lapse järele! |
| Metsloomade sigimisaja algusega hakkavad riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) loodusvahtidel taas kiired päevad, mis kipuvad kestma sügiskuudeni. Paljuski tingib selle inimeste pisut liiga tormakas abivalmidus. |
HUNDIOAD KÜPSETISTES |
| Lupiine teatakse meil põhiliselt ilutaimedena, kuid nende osi saab kasutada ka loomasöödana ning lisandina inimtoidus. |
Rannakaljud Leedu moodi |
| Leedus Kura lahe ääres Nida kandis asuvad suured liivaluited. Kuid need pole piirkonna ainus loodusuhkus: sealt leiab ka omapärased meremudast tekkinud moodustised, n.-ö. |
Talveakadeemia: rohujuurelt algatatud teaduskonverents |
| Esimene Talveakadeemia toimus kuus aastat tagasi: seltskond loodushuvilisi keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimise üliõpilasi korraldas teadustööde võistluse. Tuldi päevaks kokku, et tööd ette kanda. |
Üks maailm kuue maailmajao mitmekesise elustiku asemel.Invasiooniökoloogia 50 |
| Võõrliikide invasiooni uurivatele teadlastele on 2008. aasta juubelihõnguline. |
|
| Meile kirjutatakse EL 2008/5 |
|
MIKS PAKRI PANK VARISEB? 4/2008 |
| Rein Einasto kommentaarile tuleks kindlasti lisada, et Pakri panganeemik ei ole Eesti mandriosas ainus koht, kus meri panka murrutab. Ka Türisalu ja Udria pangalõikudes allub paekallas mere murrutusele. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
