Esimene Talveakadeemia toimus kuus aastat tagasi: seltskond loodushuvilisi keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimise üliõpilasi korraldas teadustööde võistluse. Tuldi päevaks kokku, et tööd ette kanda. Nüüdseks on üritusest välja kasvanud kolmepäevane teaduskonverents.
Igal aastal võetakse ette üks ühiskonnale oluline teema. Vabatahtlike tudengiaktivistide korraldatud mõttetalgutel kohtuvad huvilised Eesti eri ülikoolidest. Tänavune, kuues Talveakadeemia peeti märtsi alguses Pärnumaal Kablis, teemal “Säästlik tootmine ja tarbimine – müüt või tegelikkus!?”. Aastatega on üritus muutunud üha menukamaks: osalema pääsesid vaid kiiremad, hulk huvilisi pidi jääma ukse taha.
Nagu ikka, eelnes konverentsile üliõpilaste teadustööde võistlus. Seekord valis þürii parimaks Eneli Põllu artikli “Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate lõikes ühe kooli näitel”. Publiku lemmikuks osutus Meelis Uustal artikliga “Avalikes huvides olulise objekti rajamise menetlus Saaremaa süvasadama näitel”.
Peale parimate tudengitööde autorite on saanud tavaks kutsuda kõnelema muid põnevaid inimesi. Seekordse avaettekande “Säästjad ja pillajad: alternatiivse hedonismi võimalikkusest Eestis…” pidas Tartu ülikooli õppejõud Margit Keller, kes kirjeldas ja liigitas Eesti tarbijaid. Teema jätkuks tutvustas moedisainer Reet Aus moetööstuse keskkonnakahjusid ja võimalusi neid vähendada. Moodi tarbitakse tänapäeval enneolematult suures mahus, seetõttu ei jätnud need ettekanded külmaks ka kõige moevõõramat inimest. Paljudest sõnavõttudest ühe põnevama pidas maha mulluse aasta keskkonnategija tiitli saanud ASi Silbet esindaja Urmo Kala. See ettevõte toodab ehitusplokke, milles kallis tsement ja lubjakivi on asendatud odava tootmisjäägi, põlevkivituhaga.
Rühmatööd on ettekannete ja diskussiooni kõrval Talveakadeemia kolmas keskne märksõna. Üks tänavune rühmatöö võimaldas laialt ringi liikuda: ürituse “Teeme ära 2008” tarbeks kaardistati Häädemeeste valla ebaseaduslikud prügilad. Töö käigus satuti koguni naabrite juurde Lätti ja veenduti, et sealne olukord ei ole parem kui meil.
Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuriüliõpilane Raivo Raidvee tutvustas ökodisaini põhimõtteid, teadvustades, et alati ei pea ostma uusi asju, et saada endale midagi stiilset, isikupärast ja vajalikku. Rühmatööna ehitati riiuleid kõikmõeldavatest esmapilgul kasututest materjalidest, ühtlasi avastati hulk uudseid töövõtteid.
Ruumiressursi ja -tarbimise töörühm Tartu ülikooli linnaruumi asjatundja Rein Ahase juhendusel töötas eluruumide tarbeks välja n.-ö. 24/7 süsteemi, mille kohaselt ruum ei seisa kasutult, inimesed kasutavad seda vahetuste kaupa. Peale selle kavandati nn. Tark Ruum, mis lühidalt öeldes kujutab endast andureid täis ruumi. See teab paremini kui inimene, kus miski asub ja mida teeb ning edastab info inimesele tolle soovi või vajaduse järgi. Tark Ruum aimab ja toetab ruumi kasutavate inimeste kavatsusi, sest oskab nende harjumuste kohta andmeid koguda.
Soojusvahetite arenduse ja müügiga tegelev Kalle Riepulk aitas huvilistel meisterdada pesuveesoojusvaheti. Teatavasti kulub vee soojendamiseks üsna palju energiat, pesuveega lastakse hinnaline soojus aga sõna otseses mõttes kraanikausist alla. Soojusvaheti kannab kasutatud vee soojuse üle puhtale veele, vähendades nõnda boileri energiakulu. Katse abil arvutati välja soojusvaheti tõhusus ning tasuvusaeg kroonides: üldjuhul vähendab see seade boileri energiakulu kuni 60%.
Tartu ülikooli turunduse magistrandi Tanel Mehise käe all kavandati Taarapõllu mahetalu toodangule uus nägus kujundus ja huvi äratav koduleht. Loomulikult nõudis turundustöö talu toodangu degusteerimist. Rühmatöödes mõõdeti veel hoonete energiatõhusust, mõeldi välja säästva tarbimise teemalisi mänge noortele, arutleti toodete olelusringide üle, ehitati oma kätega valmis tükk põhumaja seina ja tehti palju muud.
Talveakadeemia teevad eriliseks nn. alternatiivsete ideede sessioonid. Kui tudeng otsib kaasamõtlejaid või meeskonda oma algatusele, siis Talveakadeemia on just see koht, kus unistatu võib saada tegelikkuseks. Tänavu kavandati sotsiaalerialade üliõpilaste akadeemiat, päästeti hõõglampi, arutleti, kuidas muuta ökoloogilist ellusuhtumist populaarsemaks, ning otsiti uusi korraldajaid Talveakadeemiast välja kasvanud Suveakadeemiale ja vabatahtlike liikumisele mahetaludes (WWOOF). Korraldati alternatiivne fotosessioon ning koguti mõtteid, kuidas viia üliõpilasi Ida-Virumaale talgutele. Menukas oli ürituse käsitöönurk: eales varem pole nii palju mehi korraga olnud käsitööst huvitatud!
Talveakadeemia korraldajad tänavad oma toetajaid. Ürituse kohta täpsemalt loe: www.talveakadeemia.ee
|