2008/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2008/5
Matk pealinna lhedal, mnusas metsavaikuses

Harjumaal Metsanurme ja ksnurme kla maadel kulgeb pikk matkatee. Peale looduse nautlemise saab seal tutvuda misahoone, rahapaja leiukoha, maausuliste tammiku ja veel paljude huvivrsete paikadega.

Kmne kilomeetri pikkusel viitade ning kaartidega thistatud ksnurme-Metsanurme matkarajal said rnnuhuvilised esimest korda astuda 2003. aasta sgisel. Selleks ajaks oli raja eeltid tehtud juba pris mitu aastat: tuli mta ja kaardistada, leppida kokku maaomanike ja toetajatega; rada mrgistada ja mned ligud hlpsamini lbitavaks teha. Nnda on kigil vimalus tulla ja teha kas vi pevapikkune lgastusretk jala vi jalgrattal; talvel lume korral tasub matk ette vtta aga suuskadel. Teele vib asuda ksi vi spradega, kuid kaasa saab kutsuda ka retkejuhi, kellega kujuneb rnnak kllap veelgi huvitavamaks.

Alustage endise rehetare juurest. ksnurme-Metsanurme matkaraja algus ja lpp on Metsanurme kla vanima talu Rehemetsa maadel praegusaegse klakeskuse juures. Tegu on vana rehekniga, mis on mber ehitatud kahekorruseliseks keskusehooneks ja kannab nd rehetoa nimetust. Rehetuba kuulub htsesse kompleksi vabahulavaga, suure lkkeplatsiga, telkimiskohtade, kmpingumajakeste ja koduloomuuseumi vliekspositsiooniga.

Kui Interneti-lehelt [1] ji matkaraja kaart printimata, saab selle koos rada tutvustava voldikuga rehetoast kaasa ksida; seal laenutatakse soovijatele ka knnikeppe.

Rehetare juurest keerame metsavaheteele ja suundume ksnurme misa poole. Teekond misani kulgeb umbes kolme kilomeetri jagu kruusateel, esialgu Rehemetsa, siis Liivaniidu talumaadest mda, seejrel metsade vahel, kuniks avarad pllumaad taas teeri palistavad. Ristudes samalaadse kruusateega, vtame suuna phja ja peagi paistab misapargi puudesalu. Selle misa aladelt prineb Baltimaade suurim mndileid: rahapaja leiukoht asub misahoonest mnevrra lunas ning on thistatud viidaga. Vljakaevamistel on siit mbruskonnast leitud muinasaegse asustuse jlgi (niteks muinasasula ja -kalme), samuti baltisaksa kultuuri esemeid. Viimast ajajrku kajastab aga kige ilmekamalt siiski misahoone, huvitavat teavet on andnud ka misa viimase omaniku Roman von Andropoffi (estofiil, Estonia seltsi esimene president) tnini silinud dokumendid ning kirjad. ksnurme misa alade elu kohta on vlja antud kaks raamatut: Tundmatu kla ksnurme ning ksnurme mis ja tema klad [2, 3].

Uxnormi-nimelist misat on esimest korda mainitud 1472. aastal. Phja-Eesti aladel vahetus vim tihti, samuti misaomanikud. ksnurme mis kuulus toona pigem viksemate misate hulka, seetttu ei toonud see misahrradele erilist rikkust. Tuntuim omanik lbi aegade on olnud Valerian von Baggehuffwudti ka Saku misa omanik ning lletehase asutaja. Baggehuffwudti ktte lks ksnurme mis 1882. aastal, selle ms ta 1894. aastal Konstantin Paul von Ungern- Sternbergile. Alates 1900. aastast kuulus hrber rendilepinguga Roman von Antropoffile ja tema perekonnale. Prast misa riigistamist 1923. aastal ji viimane rilisena oma misahoonesse korterisse ja elas seal surmani 1926. aastal. Roman von Antropoffi jreltulijad elavad enamjaolt Saksamaal ning mned neist knelevad tnini eesti keelt, on klastanud oma esivanemate kodu ja hoiavad hendust siinsete inimestega.

ksnurme misahoone praegune ehitis on valminud 18. sajandi lpul vi 19. sajandi algul (tpseid andmeid pole). Sellel on jooni nii barokkstiilist kui ka varaklassitsismist. Hoone vlisilmet on aga tublisti rikutud nukogudeaegsete mberehitustega. Praegusajal on hrber kahjuks sna lagunenud ja selle interjr peaaegu tielikult hvinenud seisab nukralt thjade aknaavadega ja ootab uut ning tegusat omanikku.

Peahoonet mbritsevad nn. ees- ehk paraadpark ja taga- ehk metsapark. Matkarada juhatabki meid lbi misapargi, kus kevadine linnulaul peaks kitma isegi looduskauget inimest. Kui lindude ning nende lauluhlte tundmine valmistab raskusi, on pisut abi teabetahvlil olevast tutvustusest, mille on koostanud Tallinna linnuklubi liige Eet Tuule. Tegu ei ole tsiteadusliku tekstiga lindude vlimrajast, vaid pigem romantiliste selgitustega misapargi mbruse lindude kohta. Nnda on kirjeldatud kiivitajat, paljudes Euroopa maades sna haruldast lindu rukkirku, kolooniatena elavat hakki, kodukakku, samuti pruunselg-psalindu, rasvatihast ning soo-roolindu. Kellele teabetahvlite lugudest ikka vheseks jb, sel tasub kaasa kutsuda asjatundja. ksnurme-Metsanurme matkarajal on sageli retkejuhi rollis olnud bioloog ja pedagoog Linda Metsaorg, kes oskab thelepanu juhtida ka muidu mrkamata jvatele seikadele.

Teekond jtkub mda plluveert ning paari marpalkidest purdega kraavi letades juame avatud vljade tuulte kest jlle vaese mehe kasuka hlma alla. Jrgmised paar kilomeetrit kulgevad mnusas metsavaikuses, pehmel samblasel rajal. Peagi letame mttelise piiri ksnurme ja Metsanurme kla vahel ja juame matkaraja puhkekohani.


Puhkus jekrus. Keila je knulisel kaldal asuval ppeplatsil on palkidest katusealune, piknikulaud ja vlikimla. Lkkehakatuse ja paar kuiva ajalehte leiame platsi krvalt varjualusest.

Siinne teabetahvel juhib thelepanu mbruskonna rikkalikule taimkattele: jersest segametsast leiame rohkelt kuuski, toomingaid, halle ja sangleppi, haabasid ja raagremmelgaid, kuid ka vrpuuliiki lehist; alusmetsast viks les otsida aga hariliku kolmissnajala ja metsosja, sammaldest metsakhariku ning hariliku laaniku, samblikest hall- ja rihmsambliku. Kllap ei j mrkamata mber puutvede vnduvad humaladki, mis ronivad kuue, vahel isegi kuni kmne meetri krgusele. Kevadsuvel kasvavad nad kuni 10 cm pevas, letades sellise kasvukiirusega kiki teisi meie looduses kasvavaid taimi. Keila jevesi on koduks paljudele veetaimedele: niteks vike lemmel, konnakilbukas, ujuv penikeel, kanada vesikatk, srjesilm. Lindudest kohtab siin sageli laulurstast, pasknri, vihitajat, hiireviud, ka Euroopa vikseimat lindu pialpoissi.

Peale mitut liiki lindude vib hea nne korral nha suuremaidki metsloomi vi vhemasti saab uurida nende tegutsemisjlgi. Iseranis hsti torkavad silma kopra nrimisjljed haavapuudel. Need poolveelised elukad on matkarajal umbes kahe kilomeetri pikkusel Keila je ligul agaralt toimetanud juba paar viimast aastat. Nnda tuleb paadimatkaharrastajatel jge sageli puhastada langenud puudest. Tnavu kevadel suurvee ajal on kobraste ehitatud pais kll veidi kannatada saanud. Vib arvata, et veetaseme langedes taastavad tkad loomad oma kodu sna kiiresti, ehitades selle veelgi krgemaks.


Hiiepuud ja pha tammik. Kobraste haldusalalt prame rada pidi Aasumele ja juame puisniidu serval plispuudeni. Hiiemnniks nimetatu on arvatavasti peaaegu paarisaja-aastane. See viieharuline hiiepuu ulatub 20 meetri krgusele, tema mbermt rinnakrguselt on aga 2,89 meetrit. Hiiekuusk on mnnist paar meetrit krgem, kuid tema mbermt seevastu pisut viksem: 2,52 meetrit.

Aasumelt jtkame matka mda vana ajaloolist RiiaPrnuTallinna talveteed. Hoolimata sellest, et teed pole juba aastakmneid kuigi palju kasutatud, on see metsa all oma erilise taimekoosluse tttu hsti eristatav. Selle tee alguses paremal kel on maausuliste tammik (tegu ei ole vana hiiekohaga), kus vsinud matkajad vivad taas mnusat puhkepausi pidada. Selle tammiku rajaja on lhikonnas asuva Rnnaku talu peremees lo Sirp. Tema uelt vib samuti julgelt lbi astuda: seal on justkui vike muuseumifiliaal puuskulptuuridest eksponaatidega puuskulptuuride meisterdamine on peremehe suur hobi. Kuid uelt leiab ka pstkoja, kus mnus mtteid mlgutada, htlasi on seal keskaegsete jooniste phjal ehitatud ehtne kiviheitemasin. Kllap saab iga matkaja Rnnaku talust mnusa ajaloo- ja kunstielamuse.


Vsimus jalgades, erksus mtetes. Rnnaku talust on tulla veel kilomeetri jagu lbi metsa, igemini kll piki endist talveteed, kuni olemegi tagasi Rehemetsa klakeskuses. Ka siin on mnus koht, kus maha istuda, puhkehetke nautida, teekonnal nhtut meenutada ja kaaslastega muljeid vahetada. Talvel vib puhata praksuva kaminatule paistel, suvel aga niisama murul pikutada ja loojuvat pikest imetleda. Vahest mnigi rnnumees leiab, et alati polegi vaja hid emotsioone ja elamusi otsida Eestist kaugelt. Meilgi, pealinna klje all, on kllalt kohti, kus peaaegu puutumatut loodust nautida.


1. http://www.sakuvald.ee/vvfiles//2/matkarada.pdf ksnurme-Metsanurme matkaraja kaart.

2. Sirp, lo 2000. Tundmatu kla ksnurme. Tallinn.

3. Sirp, Alo 2005. ksnurme mis ja tema klad. Saku.



Anneli Kana
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet