Tänavu aprillis sai keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus 15-aastaseks. Sel puhul esitleti uudset Interneti teabevahetuskeskkonda, mis kogub ja vahendab infot Eesti looduse kohta. Andmekogusid täiendama ja kasutama ning veebilehe kohta nõu andma on oodatud kõik huvilised.

Ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal Rio de Janeiros võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Eesti vabariigi riigikogu kinnitas selle lepingu 11. mail 1994. Liitunud riigid osalevad lepingu rahvusvahelises teabevõrgustikus (Clearing-House Mechanism of Convention on Biodiversity). Selle algne eesmärk oli tagada osalistele ligipääs lepingu ametlikele dokumentidele. Praegune siht on toetada lepingu programme, soodustades koostööd bioloogilise mitmekesisuse nimel, teabevahetust ja partnerite võrgustiku loomist [1]. Ühtlasi püütakse juhtida üldsuse tähelepanu elurikkuse teemale. Selle tarbeks on loonud või loovad lepingus osalevad riigid ka kohalikke teabevõrgustikke.

Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (http://btv.eelis.ee) on loodud Euroopa Liidu ühtse tehnilise aluse järgi [2], mis näeb ette kahte rõhtmenüüd lehe päises ning üht püstmenüüd lehe vasakosas (# 1). Ülemine rõhtmenüü pakub linke välismaistele teemakohastele veebilehtedele, alumine pakub Eesti-siseseid üldteemasid. Alumise menüü kaudu on igaühel võimalik uudiseid, teateid või sündmusi ka ise sisestada; kui lehe haldaja on need üle vaadanud, saavad need kõigile nähtavaks.

Püstmenüüs on esitatud teemad viie plokina: konventsiooni tutvustus, Eesti elurikkus, selle kaitse, elurikkuse teema ökosüsteemide kaupa ja sama inimtegevuse harude kaupa. Konventsiooni tutvustuse jaotisest leiab lepingu eesti- ja ingliskeelse teksti, lepingu strateegia ja tegevuskava Eestis, samuti Eesti esitatud riiklikud aruanded. Siit saab ka teada, et lepingu riiklik esindaja on keskkonnaministeerium ning lepingu teabevõrgustiku riiklik esindaja on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus.

Teine, Eesti bioloogilise mitmekesisuse teemaplokk käsitleb alateemadena meil leiduvaid elupaiku ja liike, nende taksonoomiat ja kogusid, nn. maaülevaadet (ÜRO rahastatud Eesti loodusliku mitmekesisuse riiklikku ülevaadet) ning loodusvaatluste andmebaasi (viimase kohta vt. täpsemalt allpool). Kolmandas, elurikkuse kaitse teemaplokis antakse ülevaade Eesti looduskaitsealuste objektide tüüpidest, samuti liigikaitse, selle järelevalve, seire, rahastamise ja bioloogilise ohutuse kohta. Neljandas, ökosüsteemide plokis käsitletakse Eesti kuut suuremat elupaigarühma: metsi, soid, niite, siseveekogusid, rannikut ja merd. Viimane, inimtegevuse jaotis hõlmab põllumajanduse, turismi, ruumiplaneerimise ja transpordi, loodushariduse ning jahinduse alateemasid.

Teabevõrgustik püüab parandada nii kooliõpilaste, tudengite kui ka muu üldsuse teadlikkust Eesti loodusest ja selle kaitsest. Teemalinkide alt leiab ka viiteid vastava valdkonnaga Eestis tegelevate asutuste veebilehtedele. Koostajad kutsuvad kõiki lugejaid üles soovitama täiendusi võrgustiku veebilehele ja selle lingikogule.

Loodusvaatluste andmebaas (http://loodusvaatlused.eelis.ee) on Eesti teabevõrgustiku osa, mis ei tulene Euroopa Liidu ühtsest tehnilisest alusest – selle on algatanud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ning Eesti loodusuurijate selts. Sinna võivad oma vaatlusi salvestada kõik huvilised, nii õpilased, õpetajad, harrastajad kui ka teadlased. Liigid, mille kohta tasub vaatlusi salvestada, ei pruugi olla haruldased, väärtuslik on teave ka täiesti tavaliste liikide kohta. Samas võib salvestada teavet loomade tegevusjälgede ja surnud loomade leidude kohta.

Andmekogu kasutatakse liikide levikuatlaste koostamisel ja mitmesuguste uuringute tarbeks. Kaitsealuste liikide vaatlused kontrollib riikliku looduskaitsekeskus looduses üle ja seejärel jõuavad need keskkonnaregistrisse. Igaühe sisestatud vaatlus võib osutuda väga kasulikuks teabeks teadlastele.

Andmekogu avalehele pääseb nii ülaltoodud aadressi sisestades kui ka lingi kaudu võrgustiku üldlehelt (# 2). Avalehel avanevast kaardist paremal on menüü kolme suure valdkonnaga: “Liikide levik”, “Loodusväärtused” ja “Vaatluste sisestamine”.

Kui olete viibinud looduses ning teil on tekkinud soov nähtud liigid andmekogus salvestada, tuleb valida äsja kirjeldatud menüüst “Vaatluste sisestamine”. Seejärel pääseb nupukese “Nüüd sisestama” kaudu leheküljele, kus tuleb kasutajaks registreeruda või, olles juba kasutaja, end sisse logida. Sisse logimine on vajalik, et anonüümsed naljamehed ei sisestaks andmekogusse väärinfot.

Nüüd avaneb võimalus täita vaatlusankeet. Iga lahtri juurest küsimärgi alt leiab selgituse, kuidas seda täita. Peale selle, kes, keda või mida ja millal vaatles, on vaatluse puhul esmatähtis selle koht. Kohta saab andmebaasi sisestada nii sellele kaardil hiirega klõpsates kui ka koordinaate sisestades.

Eraldi lahendus on korraga suure hulga vaatluste sisestamiseks. Sel juhul tuleb pärast andmekogusse sisse logimist alla laadida, täita ning sisestada selleks otstarbeks kohandatud Exceli tabel.

Kui vaatlus on sisestatud, kinnitab selle vastava liigirühma toimetaja. Kõik kinnitatud vaatlused on näha üldmenüü “Liikide leviku” valdkonna all: klõpsates käsku “Näita utm ruutudena” avaneb 10 x 10 km ruutudeks jagatud Eesti kaart, kus iga ruudu värv näitab vaadeldud liikide arvu selles. Valides nüüd kaardist ülal asuvast tööriistareast “Info” (noolekese ja väikese i-tähega märk) ja klõpsates seejärel huvi pakkuvale ruudule, ilmub vastava ruudu liikide nimekiri. Kel soovi, võib enne ruudustiku kuvamist valida teda huvitava liigirühma või ka konkreetse liigi ja saab siis infot vaid selle kohta. Võimalik on kuvada ruudustik kaardile ka vaatluskuupäevade järgi.

Andmekogu kolmandat, “Loodusväärtuste” valdkonda valides avaneb võimalus kaardil näha mitmesuguste loodusväärtuste (maastike, kaitsealade, üksikobjektide jms.) asukohti. Selleks tuleb lihtsalt valida parempoolsest püstmenüüst huvipakkuv loodusväärtuse tüüp. Kaardikihtide seletusi saab lugeda, klõpsates vastavat nupukest sellesama menüü alaosas.

Foorum. Loodusvaatluste andmekogu veebilehe paremast alanurgast pääseb loodusvaatluste foorumisse (http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/foorum/). Sinna saab sisse logida sama kasutajanime ja salasõnaga, millega registreeruti andmekogu kasutajaks. Üks foorumi alateema on “Abi liigi tuvastamisel”. Siin näeb andmeid, pilte ja kirju vaatluste kohta, mille puhul vaatleja ei ole suutnud liiki määrata. Et siia omalt poolt vaatlusi lisada, tuleb minna andmekogu avalehelt uut vaatlust sisestama, nii nagu ülal kirjeldatud. Täitmiseks tuleb valida ankeet “Vajan abi liigi tuvastamisel”. See ankeet ei nõua liigi nime sisestamist, küll aga on ankeeti salvestades võimalik sellele lisada kolm kuni 150 kB suurust pilti kohatud olendi kohta ning teha need fotod foorumis nähtavaks. Teised foorumi liikmed saavad seejärel avaldada arvamust, mis liigiga on tegu. Foorumis on nähtav vaid abi palunud vaatleja kasutajanimi, mitte pärisnimi, nii ei pea pelgama, et teda liikide mittetundmise pärast rumalaks peetakse. Kui liik saab ühise arutelu teel määratud, võib vaatleja lisada oma vaatlusele liigi nimetuse.

Loodusvaatluste andmekogu on veel uudne ja sisse töötamata, praegune lahendus ei ole kindlasti lõplik. Seda mugavamaks ja teaberikkamaks arendades püüavad andmekogu haldajad lähtuda kasutajate soovidest ja nõuannetest. Hea Eesti Looduse lugeja, viibi looduses, jälgi enda ümber toimuvat ning salvesta oma vaatlus ühisesse andmekogusse!

1. Clearing-House Mechanism of Convention on Biodiversity: http://www.cbd.int/chm/

2. European Community Biodiversity Clearing House Mechanism: http://biodiversity-chm.eea.europa.eu/