Nagu tavaks saanud, peame maikuus looduskaitsekuud. Tänavuse teemavaliku eesmärk on teadvustada, et looduse tervikliku eluringi püsimiseks oleks parim, kui inimene sekkuks nii vähe kui võimalik. Ühtlasi tuleks mõista, et tihtipeale suurendame abistajana eluringi sekkudes vaid endi heaolutunnet, avaldamata olulist mõju looduse loomulikele protsessidele.

Oma liigse abivalmidusega võib inimene abi asemel hoopis kahju teha. Üsna kerge on ületada vaevumärgatav piir abistamise ning lõksumeelitamise vahel. Uuringud on tõestanud, et linnas, kus on lisavalgustus ning antakse lisasööta, hakkavad rasvatihased munema varem, kui see looduses on ette nähtud, ning kurn hävib, kuna ilmastik seda ei soosi. Väga kergekäeliselt minnakse looduses ligi loomapojale, eeldades, et ta on üksi ning abitu. Nõnda aga peletatakse eemale läheduses viibiv ema, kes mõnikord ei julge inimlõhna tundes enam poegade juurde tagasi tulla.

Looduses toimub kõik loomulikku rada pidi ja kõik on kõigega seotud. Elul on algus, areng ja hääbumine, sünd, kasvamine ja surm. See on toimunud aastatuhandeid ning sellise ringita ei oleks elu; loomulik surm on sageli vajalik uue elu alguseks. Pole midagi elusamat kui surnud puu metsas – tuleb ainult osata vaadata. Puu loomuliku hääbumise käigus pakub see elu- ja varjepaika ning toidulauda liikidele, keda elusatelt puudelt kunagi ei leia. Rähni rajatud õõnsustes vananeval ning juba nõrgaks muutunud puul elab linde, imetajaid ja putukaid. Kuivava puu paksul koorel, tema juurtel ja südames elutsevad seened ning putukad. Pehkiv puit on sobiv pinnas sammaldele ja samblikele. Lamapuidust saab aga seente ja putukate koostöös ajapikku taas uute taimede toit, puusse salvestunud toitained lähevad mulla aineringesse.

Tasub leppida tõsiasjaga, et ühegi teise seadusega ei ole võimalik teha muudatusi loodusseaduses. Et eluring oleks täiuslik, peab loodusel jääma aega ja ruumi areneda, kasvada ja anda järglasi. Inimene tikub sellesse ringi vahele segama ja kehtestama oma reegleid. Otsustatakse, milline on hea ja milline halb liik; missugune on ilus mets, milline ei ole; et kõiki hättasattunud loomi tuleb aidata jne. Selline käitumine annab küll meile hingerahu ning aitab kaasa üksikute isendite või juhtude puhul, kuid ei taga looduses jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Tuleb enesele teadvustada, et looduses ei ole head ega halba, ilusat ega koledat – on terviklik toimiv tsükkel.