2008/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
ra haara vra lapse jrele!

Metsloomade sigimisaja algusega hakkavad riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) loodusvahtidel taas kiired pevad, mis kipuvad kestma sgiskuudeni. Paljuski tingib selle inimeste pisut liiga tormakas abivalmidus.

Soojade ilmadega satuvad inimesed jrjest enam loodusesse ning kohtavad tihedamini linde ja metsloomi, sageli ka nende jreltulijaid. Pahatihti arvatakse, et ilma vanemateta leitud loomalapse on vanemad maha jtnud. Inimene on vga kaastundlik olevus, oma hooliva sdame sunnil haaratakse veti loomakese vi linnupoja jrele, saati veel siis, kui see on imearmsas udusulis, teeb peenikest kaeblikku hlt vi vaatab suurte niiskete silmadega. Stopp! Sellest hetkest hakkab olulist rolli mngima see, kas inimene on kooliplves bioloogia ppetkid selgeks ppinud vi lasknud need lihtsalt mda klgi maha voolata.

ldjuhul ei ole kski loomalaps jetud omapi. Tavaliselt on kusagil lheduses inimese toimetamist jlgiv rev silmapaar − loomavanem, kes on mrganud lhenevat inimest ammu enne, kui inimene teda, ning taandunud. Oma vanemlikke igusi kaitstes ei ole enamik loomi kohastunud vitlema inimesega, nende ainuke lootus on varjevrvus, mis jtab nii loomavanema kui ka jreltuleva plve inimese kui vimaliku vaenlase eest mrkamatuks.

Ometi juhtub, et inimene leiab kaitsetu poja vi siis pealtnha viga saanud looma ning arvates, et teeb heateo, vallandab terve sndmuste ahela. Sageli helistatakse keskkonnainspektsiooni valvetelefonile ning sealtkaudu juab teave LKK Nigula metsloomade turvakodusse. Selliseid knesid saabus 2007. aastal ligi tuhatkond. Enamik neist koondus kevad- ja suvekuudele. Loodusvahid tegid ligi pooltuhat vljasitu, mille jooksul sideti lbi le 30 000 km. Paraku, kolmandik nendest olid n.-. thisidud. Kohale judes kas enam ei leitud looma vi osutus vigane ja veti lind, oh llatust kll, tiesti lennuvimeliseks. Tihtilugu piisas sellest, et okis olev loom transporditi mnda inimkaugesse paika, kus ta toibus ja asus taas oma toimetuste juurde.

Valdavalt leitakse vigaseid ja httasattunud loomi ndalavahetusel vi siis htutundidel prast tpeva lppu. Nnda peab LKK loodusvaht oma vabad htud ja ndalavahetused phendama loomadele. See thendas eelmisel aastal lettunde peaaegu kmnele inimesele. Kokku 700 lettunnist ligi 90% tegid vaid neli loodusvahti! Enamik vljakutseid jaotub kolme suurlinna, Tallinna, Tartu ja Prnu vahel. Knealusteks liikideks olid kige sagedamini hbekajakas ja valge-toonekurg (kolmandik vljakutsetest), jrgnesid sinikael-part, kodutuvi, metskits, khmnokk-luik ja hallvares. Teiste liikide osakaal ji alla 5%. Kaitsealuseid liike oli 23, kokku sadakond isendit, kellest peaaegu kolmandik olid valge-toonekured.

Nigula metsloomade taastuskeskusesse toodi paarsada patsienti 56 liigist, kige sagedamini valge-toonekurgi ja sinikael-parte, jrgnesid orav, metskits, siil, hallvares ja kalakajakas. Vaid 5% patsientidest suri. See nitab eelkige head koostd veterinaaridega, kes teevad looma esmase lbivaatuse ja kui paranemislootust ei ole, surmavad ta kohe. Nii tuuakse Nigulasse eelkige vaid need loomad, kellega on tepoolest mtet tegelda.

Rahaliselt lks abi httasattunud loomadele transport, loomaarsti teenus, toit ja ravi Nigulas ning tjud mdunud aastal maksma ligi kolmveerand miljonit krooni. Nii et tasub melda, kas esmase kaastunde ajel telefoni haarata on siiski heategu. Tavaline nide: talve hakul saabub kmneid teateid jsse klmunud luikede kohta. Peaaegu kik need on osutunud inimeste vrarvamuseks, ikka on kinniklmunud luiged suutnud edukalt lendu tusta. J on sel ajal tihti veel liiga huke inimese raskust kandma. Kas tasub luike pstes seada ohtu inimelu?

Vahel testi leidub lindude hulgas mni nrkenud isend, kuid srased kuluvad talvel teistele loomadele toiduks. Selle teadmisega ei suuda tavainimesed kuidagi leppida ja sarjavad looduskaitsettajaid aastast aastasse. Inimesele tundub looduse seadus liiga karm: kes on jnud pduraks vi saanud viga, sellest saavad khu tis teised, olgu siis mni rvloom vi -lind, vi siis hulk putukaid ja ussikesi. Igaks neist vajab toitu ja ei saa pahaks panna, kui toiduks osutub mni inimesele smpaatne olend. Inimene oma aruga ei suuda kunagi valitseda looduse ringkiku, selle olemus ja seosed on meile paljus hoomamatud. Mnikord tuleb sellega lihtsalt leppida ja arvestada, et ka inimene on osa looduse ringkigust ning peab alluma selle seadustele.



Ivar Ojaste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet