2008/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Vrumaa pargid tusevad unustuse hlmast

Phja-Eesti ja ka paljude teiste Luna-Eesti parkidega vrreldes iseloomustavad Vrumaa misaparke mnevrra tagasihoidlikumad ja lihtsamad pargielemendid. Seevastu peitub neis kigis omalaadne vlu ja salapra.

Vrumaal arenes pargikunst 19. sajandil vrdlemisi kiiresti. Selle phjuseks oli Riia lhedus: siinsed misnikud kisid Riias maapevadel ja vaimustusid sealsetest kaunitest parkidest. Thtsad olid ka Riias tegutsevad suured puukoolid, kust sai vga mitmekesist taimematerjali. Nnda hakati parke rajama ka oma hrberite mber.

1870.1890. aastatel, kui parkide rajamine Luna-Eestis hoo sisse sai, ttasid Riia linna lemaednikena Georg Kuphaldt ja hiljem Walter von Engelhardt, kelle nimedega seostubki baltisaksa pargikultuur. Nende meeste kekirja kopeeriti sna palju ka Vrumaa misaparkides.

1870.1890. aastatel, kui parkide rajamine Luna-Eestis hoo sisse sai, ttasid Riia linna lemaednikena Georg Kuphaldt ja hiljem Walter von Engelhardt, kelle nimedega seostubki baltisaksa pargikultuur. Nende meeste kekirja kopeeriti sna palju ka Vrumaa misaparkides.


Kaitsealused pargid. Vrumaal kuuluvad eraldi looduskaitse alla heksa parki: Kreutzwaldi, Ruge, Vana-Antsla, Uue-Antsla, Vimela, Jrvere, Smerpalu, Mniste ja Urvaste. Kaitsealade koosseisus on kaitse all ka Uue-Saaluse, Vana-Vastseliina, Rogosi ja Viitina park ning plispuude rhmana veel omajagu vanu misaparke (vt. tabelit lk. ). Kohaliku thtsusega on Linname, Tsooru ja Snna park.

Sellest loetelust vib kige pargilikuma ilmega parkideks pidada Vana-Antsla, Vimela ja Kreutzwaldi parki. Samas ei pruugi see vide juba paari-kolme aasta prast paika pidada, sest igas Vrumaa vallas korrastatakse oma misaparke aina usinamalt ja kutsutakse seejuures ha sagedamini appi spetsialistegi. Kindlasti andis parkide taastamisele mningase tuke maakonnalehes Vrumaa Teataja ilmunud artikliseeria, kus on kne all kaunimate parkide saamislugu ja kekik. Artiklite autorina polnud mulle oluline, kas park on kaitse all ja kui palju leidub seal taksoneid. Valisin pargid, mis vrivad ksitlemist. Minu hinnangul tuleks aga Vrumaa kaitsealuste parkide nimekiri kindlasti le vaadata, sest selles on parke, mida ei tasu enam kaitse all hoida. Vib-olla vajavad kaitset hoopis teised, eesktt korda tehtud pargid.


Vabakujulise pargi vidukik. Esialgu rajati Vrumaale pigem barokkparke, kuid nende iga oli lhike umbes 50 aastat , sestap pole neist ldiselt midagi jrel. Siiski, Vimela pargis on silinud barokkpargi terrassid. Sovhoostehnikumi ajal olid need klgedelt kaunistatud lillebordridega, praegu on terrassid vajunud unustuse hlma nagu ka vana misahoone. Kunagi olid korraprased barokkpargid veel Urvastes ja Vaabinas. Vaabinas olevat olnud labrintki. Barokkparkide ajast prineb ka misnike dendroloogiahullus. Parkidesse istutati igasuguseid eksootilisi puid ning psaid. Meie kliimas need kik paraku vastu ei pidanud, kasvama jid ikkagi peamiselt kodumaised liigid.

Barokkpark on noorena ilus, kuid noor ei psi ta kaua, sest vajab alatasa pgamist. Kuna pgatud puud ja psad ei pea vastu pikki aastaid, hakkas pargikunsti tasahilju tungima inglise pargiarhitektuurile iseloomulik vabakujundus. htlasi hakkasid 19. sajandi lpus parkidele lisanduma parkmetsad.

Vrumaa misapargid ei ole pargielementide poolest nii luksuslikud kui Luna- vi Phja-Eesti pargid. Aga selleks on ka oma phjus. Luna-Eesti loodus on kaunis ja vormilt mitmekesine, mistttu vabakujulise pargi loomiseks piisas sellest, et misnik hakkas mnda ilusat metsanurka vi veekogu kallast korrastama, li teedevrgu ja ti juurde eksootilisi puid ning psaid park oligi valmis. Samal phjusel on siin kandis vhem alleesid. Kauneid pikki alleesid leidub seal, kus Vrumaa hakkab lausikumaks muutuma: Urvaste, Tsooru ja Antsla kandis. Alleesid rajati muidugi mujalgi, sest allee on ju tee, mis viib koju. Philine alleepuu oli prn, kuna see kasvas kiiresti.

Vabakujulise pargi parimad nited on Viitina misat mbritsenud metsapark vaadetega jrvele ja selle taga asuvatele kngastele, Vastseliina piiskopilinnuse alla kujundatud parkmets, Rogosi misa park Ruusmel ja limalt hsti loodusesse meveerule paigutatud Ruge park. Ilmselgelt oskasid misnikud nha oma hrberist kaugemale. Vrumaa loodusolud olid niisuguste parkide tekkeks soodsad ja htlasi vrtustasid loodusvaated misat ennast.

Vrumaa misapargid paiknevad enamasti vee res. Praktilistel phjustel ja ka ilu prast paisutati veekogusid, liideti neid, kaevati kanaleid, juhiti ojasid uutesse sngidesse, rajati veekaskaade jne. Vimelas, Linnamel tekkisid nnda misa juurde tiikide ssteemid. Uue-Saaluses sai aga misniku eestvttel seitsmest soojrvekesest kaunis Kavadi jrv.

ks kaunimaid vee res asuvaid parke oli kunagi Mniste park. Praegu tehakse seal phjalikke rekonstrueerimistid: jrve on svendatud ja kaldaid puhastatud, parki on istutatud palju uusi puid. Samamoodi kivad taastamistd Rogosi pargis. Kaevatud on tiigid, korrastatakse sillakesi ja veekaskaadi.

ldjuhul on paremini silinud need pargid, kus misamajas on tegutsenud kool. Nnda on hsti hoitud Vana-Antsla park, millega tegeleb kutsekeskkool, ning Vimela park seal asub Vrumaa kutsehariduskeskus, kes parki hooldab.


Vrumaa kige pargilikum on Vana-Antsla park. Vana-Antsla praegused misahooned on ehitatud 18. sajandil ja umbkaudu samal ajal on loodud ka park. Praegu ulatub Vana-Antsla pargi pindala 15,5 hektarini. Kunagi oli see suurem, kuid osa maad servadest anti elamukruntideks.

Parki ilmestab peahoone tagant algav hobuserauakujuline tiik ja Eestis ainulaadne pudelmaja: kahekorruseline mmargune ehitis, kus elas aednik. Tiigi res kasvab mitut sorti hbepajusid. Rgitakse, et nood pajud on seal kasvanud juba esimeste misnike ajast. Tiigi kaldal talli taga sirguvad aga igivanad tammed. Rahvaprimuse jrgi olevat need istutatud siis, kui aednikumajas sndinud Rootsi kroonprintsi Karl IX poeg Carl Philipp. Tiigil oli ka vike paadisadam, kust misapreilid paadiga sitmas kisid vanad inimesed olevat seda ninud. Kunagi asus pargis ka pikesekell. Praegusajal annavad Vana-Antsla pargile ilme huvitavad teerajad, istumisnurgad ja vikesed looduslikud pargiaasad. ks Vana-Antsla pargi tunnusjooni on psarinne, mis pole vanades parkides tavaline, ja rkkav linnulaul.

Kui loetleda pargis kasvanud vi kasvavaid taimeliike, saab nimekiri vrdlemisi pikk: peale kodumaiste liikide punane tamm, suurelehine prn, palsami- ja siberi nulg, suhkrukask, paberikask, harilik elupuu ja selle sordid, harilik ebajasmiin, alpi kuldvihm, hbepaju sort Vitellina, harilik sirel, verev unapuu jne. Pargiaasadel itsevad kevaditi valged kirikakrad (marienblumid) ja helesinised mets losilmad (meelespead). Kuigi pargimuru petakse, lastakse looduslikel lilledel enne ra itseda see on uus suund pargihoolduses. Vabakujulises pargis oli pgatud vaid misamaja esine ja loodusesse sulandunud pargi osa jeti lillede itsemise ajal niitmata.


Salapraste tiikidega Ruge park. Ruge pargi rajas aastatel 18951898 misnik Samson von Himmelstjerna. Ndisajal vtab park enda alla 7 hektarit.

Eri puuliigid on istutatud saludena, mis on osaliselt alles senini. Siit vib leida tamme-, prna- ja lehisesalusid, okaspuud asuvad eraldi. Eksootilistest liikidest on alles ginnala vaher ja siberi nulg. Psarinne on pargis suuresti kadunud.

Ruge pargis on kunagi olnud mitmesuguseid pargirajatisi, -vljakuid, huvitav teedevrk ja muidugi lummav vaade Rugele. Nd on park Ruge valla eestvttel korrastatud, projekti on teinud Rpina aianduskooli ppejud Reti Randoja-Muts. Misnike suvemaja on renoveeritud ja knniteed valgustatud. Siinne vana tiik peidab endas salapra: keegi ei tea, kuidas selle vesi on alati puhas psinud. hena vhestest Vrumaal kaunistab Ruge parki skulptuur Kaarnakivi. Skulptor Tiiu Kirsipuu on selle loonud kirjanik Juhan Jaigi mlestuseks.

Kunagi pargis asunud misa peahoonest on jrele jnud ksnes sammaldunud kivid see maja sai otsa Vabadussja pevil. Toonase Eesti vabariigi ajal oli pargis kiik ja klakoda. Kui koorid laulsid, kajas kogu Ruge alevik. Ka misa viinakgist on alles vaid kivid. Selle lhedal asub aga ks huvitav koht veelahe. Nha pole kll midagi, ent kui selles kohas asuksid kaks purskkaevu, siis he vesi voolaks Liivi lahte, teise oma aga Peipsi jrve. Kui park saab lplikult korda, mrgitakse pargi pnevad kohad kindlasti ka viitadega.

Misnik von Himmelstjerna teadis, kuhu park rajada. Siit, rgoru servalt on nha Ruge kirik, Eestis ainulaadne leerimaja, mmamaja (seal asub praegu Ruge vallavalitsus), Suurjrv, Kaussjrv ja Ratasjrv. rgoru serva all asusid misa kalatiigid. Kui need uuel ajal vlja kaevati, hakkasid veesilmad taas funktsioneerima nagu vana tiigi puhul, peitub ka nendes mningane saladus, sest neiski tiikides on puhas ning selge vesi. Nnda on rkinud Ruge parki palju uurinud Jaan Allas.


Vana-Vastseliina park koos piiskopilinnuse varemetega on omaprane kompleks siinpool Emajge. Pargi rajas ilmselt Gotthard von Liphart 1830. aastate paiku. Teistel andmetel aga hakati parki rajama juba Carl von Lipharti ajal enne 1800. aastat. Niisiis vib park olla isegi le kahesaja aasta vana.

Vana-Vastseliina park on rajatud vabakujulisena ja see koosnes kahest osast. mber misa peahoone asunud osa hvis koos majaga 1926. aasta tulekahjus. Teine osa on aga lossivaremete park, kus ennekike hakkavad silma piiskopilinnuse varemed mitmevrvilistest tellistest ja lubjakivist martornid ning neljakandiline phjatorn. Varemete jalamile oli park kujundatud ainult madalakasvulistest liikidest, nagu mgimnnid, kadakad ja teised dekoratiivsed psad. letanud silla kaudu otse varemete vastas rgorus voolava Piusa je, juamegi pargi phiossa, mille misnik on kujundanud loodusliku puistu phjal. Puistust raiuti mittevajalikud puud vlja ja istutati uusi liike juurde. Liphartid pidasid pargi kujundamisel silmas kontrastsuse printsiipi: hele-tume, madal-krge, suvehaljas-igihaljas krvuti. Pargis oli ringtee, millest teed suundusid kiirtena linnuse poole.

Vana-Vastseliina park pole kuigi liigirikas, ka pargiteed on kadunud. Kuid juurde on tulnud uued rajad, trepid ja sillakesed le Piusa, et uudistajad saaksid linnuseni jalutada. Ehitatud on ilus klakoda, istumiseks pingid. Je krgetel kallastel on avatud lummavad vaated piiskopilinnusele. Vastseliina pargile on oma hinge andnud Vastseliina klade henduse esimene mees Aado Kuhlap. Tnu temale on park ilus, puhas ja arenev. Rgitakse, et ka Friedrich Reinhold Kreutzwald armastanud Vastseliina parki ja jalutanud siin koos parun Guido von Liphartiga. Kreutzwaldi kirjavahetusest saab teada, et nende sprus algas siis, kui Lauluisa kis Vastseliina kandis koolerahaigeid ravimas.


Tsooru park on salalik ja hmar, paik, kust hkub nostalgiat. Siin on knulisi teid ja nurgataguseid. Rgitakse, et park on rajatud 19. sajandil toonaste puistute phjal. Tsooru mis kuulus tol ajal von Budbergidele. Peahoone ees asus traditsiooniline auringiplats ja selle servas lilleklumbid. Park oli regulaarse planeeringuga. Puud olid istutatud korrapraste ridadena mber pargiala. Selle sees paiknesid puud aga tavaliselt kahekaupa: ikka kaks nulgu, kaks kuuske, kaks prna jne. Pargi keskosas paikneb prnaallee. Kaks pargis kasvavat prna kuuluvad Eesti krgeimate hulka (33,3 meetrit). Aegade jooksul on parki tiendatud vrliikidega, kuid seal leidub ka looduslikult kasvama hakanud puid. Tsooru park oma loodusliku mitmekesisusega ei vajaks kuigi suuri kulutusi: piisab tavaprasest heakorrastusest ja hooldusest, et siliks pargile omane kujundus ning puude ja psaste rhmad.

Tsooru parki tasub minna vaatama ainuksi selleprast, et sinna ei saa muidu, kui tuleb sita alleed pidi. Alleed kulgevad klla nii Vru kui ka Antsla poolt. Neist ilusam ja julisem on Antsla-poolne allee.


Linname misahrber on eraomand. mber maja laiub vana park alleega ja tiigid, taamal misnike kalmistu. Omal ajal kuulus see mis von Maydellidele. 1847. aastal ehitatud neorenessanslikus stiilis hrberi viiluvljal seisab tnini Maydellide kolme kalaga vapp. Praegu kuulub mis lo Luhametsale, kes on kandnud hoolt pargi ja misnike haudade eest. Ta on siiani kirjavahetuses misnike jreltulijatega. Uurimistd misa kohta on teinud ka Osula kooli kodu-uurijad.

Algul kujutas Linname park endast traditsioonilist maastikuparki, kus kasutati ra pinnavorme, sirguvaid suuri puid ja vett. Parki ilmestasid kolm tiiki, valged sillakesed ja vabakujundusega teed. Seal oli palju pargiaasu; misahrberis avanes lbi pargi vaade pldudele ning ilmapiiril asuvale metsale. Tiikide res seisis kuppellehtla. Enamiku vana pargi tunnusjooni on praegune misaomanik suutnud taastada, ka kuppellehtla, tiigid ja sillad. Korrastatud on pargist Maydellide perekonna kalmistule viiv tammeallee ja kalmistu.

Park pole vga liigirohke, kuid selle korvab omaprane ilu. Linname park peaks jma maastikupargiks, nagu ta kunagi loodi. Pargi vrtus seisneb eelkige selles, et ta sulandub loomulikult loodusesse.


Kreutzwaldi park Vru linnas. Vrumaa parkidest rkides ei saa le ega mber Tamula kaldal asuvast Kreutzwaldi pargist. Ehk on nimi tulnud sellest, et Friedrich Reinhold Kreutzwald armastas seda parki vga. Tenolisemalt pandi tema nimi pargile aga prast seda, kui siia oli pstitatud Lauluisa monument see Amandus Adamsoni tehtud kuju paigaldati parki 29. augustil 1926.

Igal vrulasel on pargiga seotud oma mlestused. Veel pool sajandit tagasi oli park linlaste eelistatuim jalutuskoht. Ndseks on ajad muutunud, aga tundub, et kui vahepeal pargist vrdutigi, siis praegusajal seatakse sinna sammud ha sagedamini.

Tpselt pole teada, millal Kreutzwaldi parki rajama hakati. Sestap on mttekas alustada 1749. aastast, kui Vimela misast eraldati misnik von Mlleri ttre jaoks Vru mis. See mdi 1771. aastal von Mengdenile. 1784. aastal omandas misa territooriumi Katariina II korralduse alusel kindralkuberner George Browne, et rajada sinna kreisilinn. Esimesel linnaplaanil parki ei olnud. Oletatavasti hakkas park siiski tekkima misa ajal. 1838. aastal istutatud kasesalu kandis esialgu Vru linna puiestiku nimetust. Kasesalu keskel krgus Vru linna vapipuu kuusk.

Rgitakse, et pargi tegelik rajaja oli koolipetaja H. Hrschelmann. Linn sai tema kest pargi mrksa hiljem. Esialgu oli tegemist regulaarpargiga, selle phiteljed on praeguseni silinud. Pargiteedega lpevad kaks linna tnavat: Katariina ja Koidula. Parki piirab ringtee. Kik viksemad teed koonduvad keskteljele. Jrvest tki maad krgemal asuvas pargist viivad trepid alla kalda rde. Peale Kreutzwaldi monumendi on pargis vike klakoda, palju pinke ja hea valgustus. Pargi jrvepoolset serva palistab madal hekk, millest le vaadates paistab Tamula sillerdav veevli.

Omal ajal oli pargis palju rohkem hekke, nd on need suurelt jaolt kadunud. Siin kasvavad philiselt harilikud prnad, tammed ja vahtrad, vhesel mral on arukaske, knnapuud, harilikku jalakat ja saart. Okaspuudest leidub palju siberi nulgu. Eriti kaunid on need Katariina allee lpus, moodustades seal midagi loodusliku vrava taolist. Psastest kasvab sirelit, villast lodjapuud, ltspuud ja likivat tuhkpuud. Paiguti leidub ka rododendronit.

Katariina allee kuulub lahutamatult pargi juurde. See kulgeb pargis Vru vanima majani. Tegu on 17. sajandil rajatud hrrastemajaga, kus praegu tegutseb kool. Alleed ristavad prnad ja teised lehtpuud. Praegu arutletakse Katariina allee uuendamise le. See on linlastele valus teema, kuid kunagi tuleb vanad puud siiski maha vtta ja uutega asendada. Kogu allee tuleks uuendada korraga.


Igal vallal omad pargid, mida armastada ja hoida. Kikidel parkidel on oma vlu, neid korrastades peaks lhtuma sellest, et meile pole vaja hesuguseid parke. Ennekike peaks park sobima kokku mbruskonna loodusega ja vastama ajaloolistele traditsioonidele; iseranis austavalt tuleb suhtuda vanadesse parkidesse. Vallad, kes on eraldanud palju raha nende taastamiseks, leiavad loodetavasti pisut raha ka selleks, et vtta tle inimene, kes pargi eest edaspidi hoolt kannab. Oleks ju ideaalne, kui igal korralikul pargil on oma asjatundlik aednik-pargivaht.


Vrumaa parkide uurimisel on mind aidanud paljud kohalikud inimesed, noored kodu-uurijad, Vrumaa koduloomuuseum ja keskkonnateenistus ning kindlasti parkide asjatundja Veljo Ranniku nendelt kuuldud lugude, mlestuste ja muude materjalide eest olen rmiselt tnulik.



Ivi Kaarna
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet