2008/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/6 | SISUKORD
Artikkel EL 2008/6

Kus algab Vrumaa? Kas ldse lpeb ta
Vrumaal ra autoga otse ehk kva sida, vid lpetada kraavis.
  • Loe lähemalt...

  • Vrulase kujunemise palgejooni
    Mnest rahvusest meldes meenub mingi stereotpne vi isiklikul kogemusel phinev ilming. Venelane aval hing, muretus, voogav, huvitava tmbriga rahvalaul, temperamentsus.
  • Loe lähemalt...

  • Peaaegu igal knkal oma nimi
    Eestis ei leidu htki maateaduse mistes me mtu mge, ent sellegipoolest kasutatakse seda sna sna sageli. Nnda on ka Vrumaal mgesid palju, samuti menimesid.
  • Loe lähemalt...

  • Haanja looduspargis on vanad taluhooned arvele vetud
    Kalle Eller ja Aare Kasemets on kirjutanud: Maarahvakultuuri palkehitus on mrksa kultuurijulisem asi kui, et teda siduda vaid maaeluga. Samal ajal on aga vaja hoopis uut ja loomingulisemat lhenemist, et vanast snniks uus.
  • Loe lähemalt...

  • Vru keel vib olla maailma tuleviku vti
    On olnud aegu, mil vru keelt ajaloolise Vrumaa plist keelt osati hsti ja rgiti vabalt, hbenemata ning armastusega. Ka praegusajal peldakse tagasi selle poole, trotsides vahepealset pikka hvinguaega ning mahasalgavat mtteviisi.
  • Loe lähemalt...

  • Kaardid nitavad Karula maakasutuse ajalugu
    Kui olin endale ostnud Karulas plise talukoha, nitas perepoeg mulle ktte vanad piirid ja andis talu priseksostmise kaardist tehtud koopia. Aastaid hiljem sain lle Liitoja-Tarkiaineni loengul Eesti kultuurmaastike kujunemisest lpuks teada kaardil kasutatud eri klvikute tingmrkide thenduse.
  • Loe lähemalt...

  • Vrumaa pargid tusevad unustuse hlmast
    Phja-Eesti ja ka paljude teiste Luna-Eesti parkidega vrreldes iseloomustavad Vrumaa misaparke mnevrra tagasihoidlikumad ja lihtsamad pargielemendid. Seevastu peitub neis kigis omalaadne vlu ja salapra.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Ess-soo jb alles?
    Kes tles, et raha ei oska rkida? Vrumaal Urvastes on ta oma sna elnud ning inimesed oma jutuga hiljaks jnud.
  • Loe lähemalt...

  • Looduskaitse Vrumaal
    Vrumaa eristub oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku, kiirelt vahelduvate koosluste, suhteliselt mandrilise kliima ja aastasadade vltel vlja kujunenud elulaadi poolest selgelt lejnud Eestist. Selleks, et looduse vrtus ei vheneks, on kige kaunimad ja looduse seisukohast vrtuslikumad paigad vetud kaitse alla.
  • Loe lähemalt...

  • Vrumaa kidab pinnamoe ja Devoni ajastu mridega
    Eesti kagunurka ilmestavad pilkupdvad maastikud: maalilised kuplid, sgavad rgorud, sood, kuid ka pstjad liivakivipaljandid ja hulk teisi geoloogilisi monumente.
  • Loe lähemalt...

  • Vrumaa, plispuude kuningriik
    Vrumaa on vimsate plispuude poolest meie rikkamaid maakondi. Nii mnigi siinne hiidpuu on oma liigi jmedaim Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • heksa korda mda, ks kord ehita! Ehitiste ja keskkonnaga seotud probleemid Vrumaal
    Keskkonnainspektsioon avastab alatasa ebaseaduslikke ehitisi Vrumaa kaitsealadel vi veekogudel ja nende kallastel.
  • Loe lähemalt...

  • Matkarajad aitavad Vrumaad tunda
    Looduse ja maastiku poolest on Vrumaa rnnuhimulistele ahvatlev kant, kuhu tasub tulla igal aastaajal. Siin on hulgaliselt thistatud radu, laagriplatse lkkeasemete ning varjualustega, samuti ksjagu vahvaid metsaonne.
  • Loe lähemalt...

  • Kauge ajaloo sndmused Haanja krgustikul
    Mis oli varem? Kuidas elati vanasti?
  • Loe lähemalt...

  • Kaitsealused taimeliigid Vrumaal
    Vrumaa kangastub meeltes kuplilise ja jrverohke maana. Metsased alad vahelduvad htkki avamaastikega pldude ja niitudega; kuplid orgudega, kus asuvad jrvesilmad, jed ja ojad ning soolaigud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/6

    Vrumaa, iseolemiseks avar kant
    Phjaeestlasele seostub Vrumaa arvatavasti esmalt Suure Muname ja vaatetorni ning Haanja suusakeskusega. Peale selle meenuvad vimatult kurvilised teed, lputud knkad ning Eesti krgeimad med, hingematvad maastikuvaated, palju metsa ja puutumatut loodust.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2008/6

    Ideaalmaastik
    Seda esimestes pikesekiirtes Ruge rgoru ja Ratasjrve pilti vaadates meenub mulle film Ideaalmaastik: kuidas kaamera pilk rndas mda unistuste maastikke tagakambri koltunud maalil, millel filmi sjajrgse karmi eluga oli vhe hist. Kas pole meile kigile vajalik hinge pelgupaik ja ideaalmaastik, kuhu rasketel aegadel ja krussis nrvidega kosuma minna?
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2008/6

    Millised on Vrumaa suurimad keskkonnaprobleemid?
    Suuremate keskkonnaprobleemide raskuspunkt on kaldunud jtmete valdkonda. Rpo prgila sulgemiseni on jnud natuke le aasta, sulgemiseks on vimalus taotleda toetust Euroopa Liidu tukefondist.
  • Loe lähemalt...

  • Millised on Vrumaa looduskaitse philised kitsaskohad?
    Vrumaa looduskaitse ja -kaitsjad on lbilige Eesti keskmisest. Siinsetel looduskaitsjatel lisandub veel ka tubli annus Luna-Eesti patriotismi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kirjutatakse EL 2008/6

    lireostus: mis mttega linde pesta? 5/2008
    Eesti Looduse kaaneteemalisi artikleid lugedes tekkis palju mtteid. Igati vajalik teema, aga hea, et see sellisel kujul veel laia meediasse ei ole judnud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Snumid EL 2008/6

    Kumari looduskaitsepreemia sai seenevana Erast Parmasto
    Looduskaitsekuu (vt. lk.
  • Loe lähemalt...

  • Ann Marvet eluteaduse hoidja
    23.25. mail toimus Haanjas Vaskna talus 34.
  • Loe lähemalt...

  • Tegime ra
    3. mai suurel koristuspeval Teeme ra 2008 korjas 50 000 inimest kokku le 6000 tonni Eestimaa metsadesse ja teertesse poetatud prgi.

    Mai keskel toimus aga Teeme ra 2008 eestvedamisel marlaud kikide parlamendierakondade, politseiameti, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi esindajatega.

  • Loe lähemalt...

  • Ilmaennustajad said uue vimsa ilmaradari
    27. mail avati Srgaveres Viljandimaal pidulikult Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) uus ilmaradar.

    EMHI peadirektori Jaan Saare snul on uus radar vga oluline, sest selle abil saab hinnata pilvessteemide liikumist, tuulte kiirust ja suunda, samuti pilvedes olevate sademete kuju (vihm, lumi, rahe) ning kogust.

  • Loe lähemalt...

  • Ahhaa-keskus sai nurgakivi
    26. mail thistasid teaduskeskus Ahhaa, T ajaloo muuseum koos thetorniga, Tartu observatoorium ja Tartu linn hiselt astronoomilise nurgakivi peva.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti pilaste suur edu loodusteaduste olmpiaadil
    12.17. mail osales kaks Tartu likooli (T) teaduskooli vistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olmpiaadil (EUSO) Kprose pealinnas Nikosias, kust toodi koju kuld- ja hbemedal.

    Vistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri gmnaasium) ja Stanislav Zavjalov (Narva humanitaargmnaasium) plvis 19 riigi vistkondade seast kuldmedali ja kristalse rndkarika.

  • Loe lähemalt...

  • Aasta sipelgad elavad Raplamaal
    Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kuulutas 14. mail Tartus peetud keskkonnakonverentsil vlja oma traditsioonilise auhinna Aasta Sipelgas tnavuse vitja.
  • Loe lähemalt...

  • Linnukaitsjate mure EL pllumajanduse arengu le sveneb
    BirdLife International taunis linud ndalal Euroopa Komisjoni avalikustatud ettepanekuid htse pllumajanduspoliitika tervisekontrolli (CAP Health Check) kohta. Linnukaitsjate arvates ignoreerivad need kliimamuutuste, sveneva veepuuduse ja elurikkuse vaesestumise aspekte.

    BirdLifei Euroopa-haru direktori Clairie Papazoglou snul tahab Euroopa Liit vitluses dramaatiliste keskkonnaprobleemidega olla kll eesliinil, aga on oma uute ideedega pigem kaotamas usutavust.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Tjuhend EL 2008/6

    Meie puravikke 6
    PGIPURAVIK sdav

    Leccinum pseudoscabrum

    Snonm L. carpini


    Kbar hele oliivjasbee kuni -pruun, noorena tumedam, sile vi kohati muhklik, likiv, lbimt kuni 14 cm.

  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet