2008/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Kaitsealused taimeliigid Vrumaal

Vrumaa kangastub meeltes kuplilise ja jrverohke maana. Metsased alad vahelduvad htkki avamaastikega pldude ja niitudega; kuplid orgudega, kus asuvad jrvesilmad, jed ja ojad ning soolaigud. Vrumaa eripra ilmneb ka maakonna geograafilises asendis, lejnud Eestist kontinentaalsemas kliimas ja Devoni ladestu alusphjakivimites, mis on loonud eeldused mitme haruldase taimeliigi kasvuks.

Kirjanduses on keskendutud eesktt oligotroofsete jrvede taimharuldustele [7, 8], haruldaste vtmeheinade kekigule ja stepitaimkonna levikule Kagu-Eestis. Stepitaimede suurem kasvuala jb siiski Plvamaale. Mistagi on kaitsealused taimed plvinud enim thelepanu kaitsealadel, kust prineb enamik EELISe andmebaasi kantud kirjetest. Praegu on Vrumaal registreeritud 52 kaitsealust taimeliiki: esimeses kaitsekategoorias kolm liiki, teises kategoorias 21 liiki ja kolmandas omakorda 28 liiki [1].

Viimase viieteistkmne aasta jooksul on Vrumaa pakkunud uusi taimeleide ning meeldivaid taaskohtumisi mitut liiki taimedega, keda ei olnud siit aastaid nnestunud leida. Esmalt leiti 1995. aastal Haanjast Brauni astelsnajalg, mis tenoliselt oli avastatud juba 1922, kuid mrati siis ogaseks snajalaks [9]. See on Brauni astelsnajala ainus leiukoht Eestis ja tenoliselt ka kige phjapoolsem koht, kust taime on leitud [5]. 2006. aastal avastas Jaanus Paal Haanja looduspargist nii Euroopa Liidu piires kui ka Eestis haruldase hariliku kobarpea uue leiukoha. Siiani viimased leiud Vrumaalt olid prit eelmise sajandi algupoolest ja keskpaigast ehkki kontrollkike tehti korduvalt, ei leidnud selle liigi olemasolu siin vahepeal kinnitust [5].

Haanja looduspargi kahe kige haruldasema taimeliigi, Brauni astelsnajala ja hariliku kobarpea krval leidub siin veel nii mndagi. Paljudes kohtades on levinud thk-rapuntsel, niisketel niitudel ja soolaikudel leidub kokku 16 liiki kpalisi, Ktioru kandis kasvab karvast maarjaleppa ja htlasi mned stepitaimed: harilik kokuld ja vsu-liivsibul. Peale Ktioru on vsu-liivsibula stabiilne asurkond ka Plaksi mbruses.


Piusa je mbruses kohtame ha enam kuivi liivaseid mnnimetsi, mis pakuvad stepialadelt prit sissernnanud liikidele sobivaid kasvupaiku. Siin kasvavad palu-karukell, liiv-esparsett, sale haguhein, palu-pisrohi, ahtalehine ngelhein ja nmmnelk. Liigirohkusest hoolimata kujutab siinne kant endast pelgalt Setumaa taimestiku iserasuste eelposti. Seda illustreerib ilmekalt Jaan Eilarti artiklis toodud joonis pontilise ja pontosarmaatilise elemendi leviku kohta Eestis [2].

Maakonna kagunurk paistab eelkige silma lobeeliajrvede poolest. Need oligotroofsed jrved on kahe teise kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi vesilobeelia ja jrv-lahnarohu kasvupaik. Mdunud sajandi teise poole pllumajandusreostuse tttu muutus paljude selgeveeliste jrvede seisund halvemaks, sestap on vesilobeelia mitmest Eesti jrvest kadunud vi kadumas [7]. Kuigi vahepealsed aastad on jrvi sstnud, mjutab kunagine reostus ikka jrvi. Alates 1962. aastast on Vrumaal kaitse all mitu oligotroofset jrve [1]. Nende jrvede tulevikust oleneb suuresti ka vesilobeelia ja jrv-lahnarohu psimajmine Eestis. Thelepanuvrne on ka Ida-Eestis vga haruldase jumalakpa leidumine Parmu kaitseala lunaosas.

Koiva je valgalalt leiame kaks kolmanda kaitsekategooria kaitsealust puuliiki knnapuu ja hariliku kikkapuu. Need liigid on vahest tuttavamad parkidest vi iluaedadest ning vhem teatakse, et neid vib kohata ka looduslikult kasvamas. Peetri je kaitsealal kasvab loodusdirektiivi II lisa ja teise kaitsekategooria kaitsealune liik kaunis kuldking. See on praegu teadaolevalt ainus silinud leiukoht Vrumaal, kuid viimasel kontrollkigul ei leitud htegi itsevat taime. Peale kuldkinga vib Peetri je kaitsealalt leida veel oja-haneputke, balti srmkppa ja kahelehist kokeelt.

Kahtlematult kuulub Vrumaa suurimate harulduste hulka ka haruline vtmehein, kelle kige esinduslikum kasvuala Eestis asub Karula rahvuspargis [6]. htaegu pakuvad Karula rahvuspargi lunaosa metsad kasvupaika roomavale vilkele, karukollale ja mets-vareskollale. Kaitseala phjaosas vib kuivadel nlvadel kasvamas leida karvast maarjaleppa ja niiskematel aladel kpalisi.

Lasva tammiku hoiualal vime nha austria roidputke. Selle liigi levik piirdub meil Kagu-Eestiga [3]. Verijrve maastikukaitsealal leidub palu-karukella, karvast maarjaleppa ning nii kahelehist kui ka rohekat kokeelt. Luhasoos asub hariliku koraamatu kige lunapoolsem leiukoht Eestis.


Maakonnas on sagedasemad kolmanda kaitsekategooria kpaliste liigid. Eriti mrkimisvrne on roomava vilke ohtrus Vastseliina ja Lindora mbruses [4]. Teise kaitsekategooria liikidest on Vrumaal levinud ka kollane kivirik ja vahelmine lokannus. Kollase kiviriku leiukohti on praegu teada vaid ks, kuigi sobivaid kasvukohti peaks sellele liigile leiduma mrksa enam.

Hoolimata mitmest uuest leiust ja taasavastatud leiukohtadest tuleb tdeda, et ilmselt on mitu liiki Vrumaal aja jooksul hvinud. Selleks et kaitsealused, ohustatud ja haruldased liigid saaksid kasvada, tuleb ettevaatlikult suhtuda tegevusesse, mis vib seada ohtu nende liikide psimajmise: mju vib ilmneda alles aastate prast. Kuid siis vib olla liiga hilja leiukohta psta.



1. EELIS (Eesti looduse infossteem): http://eelis.ic.envir.ee.

2. Eilart, Jaan 1958. Stepipritoluga taimede levikust ja taimegeograafilistest piiridest Eestis. Eesti Loodus 9 (2): 8791.

3. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Teaduste akadeemia kirjastus, TartuTallinn: 95.

4. Kukk, lle 1994. Kpalised Luna-Eestis. viiul 1: 1218.

5. Kukk, lle 2001. Vrumaa taimharuldustest. Paal, Taimi (toim.) XXIV Eesti looduseuurijate pev. Luna-Eesti loodus. Tartu: 102112.

6. Mesipuu, Meeli; Kurbel, Rainar 2004. Vtmeheinad. O Digimap, Tallinn: 1417.

7. Memets, Aime 1981. Vesilobeelia ja lobeeliajrved. Eesti Loodus 32 (4): 238241.

8. Memets, Aime; Memets, Aare 1967. Vesilobeelia ja lahnarohud Eesti jrvedes. Eesti Loodus 18 (9): 556560.

9. Rnk, Kai 2000. Avastuste aeg pole veel mdas: Brauni astelsnajala lugu. Eesti Loodus 51 (6): 224225.



Toomas Hirse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet