| Artikkel EL 2008/6 |
 |
Kus algab Võrumaa? Kas üldse lõpeb ta… |
| Võrumaal ära autoga otse ehk õkva sõida, võid lõpetada kraavis. |
Võrulase kujunemise palgejooni |
| Mõnest rahvusest mõeldes meenub mingi stereotüüpne või isiklikul kogemusel põhinev ilming. Venelane – aval hing, muretus, voogav, huvitava tämbriga rahvalaul, temperamentsus. |
Peaaegu igal künkal oma nimi |
| Eestis ei leidu ühtki maateaduse mõistes mäe mõõtu mäge, ent sellegipoolest kasutatakse seda sõna üsna sageli. Nõnda on ka Võrumaal mägesid palju, samuti mäenimesid. |
Haanja looduspargis on vanad taluhooned arvele võetud |
| Kalle Eller ja Aare Kasemets on kirjutanud: „Maarahvakultuuri palkehitus on märksa kultuurijõulisem asi kui, et teda siduda vaid maaeluga. Samal ajal on aga vaja hoopis uut ja loomingulisemat lähenemist, et vanast sünniks uus. |
Võru keel võib olla maailma tuleviku võti |
| On olnud aegu, mil võru keelt – ajaloolise Võrumaa põlist keelt – osati hästi ja räägiti vabalt, häbenemata ning armastusega. Ka praegusajal püüeldakse tagasi selle poole, trotsides vahepealset pikka hävinguaega ning mahasalgavat mõtteviisi. |
Kaardid näitavad Karula maakasutuse ajalugu |
| Kui olin endale ostnud Karulas põlise talukoha, näitas perepoeg mulle kätte vanad piirid ja andis talu päriseksostmise kaardist tehtud koopia. Aastaid hiljem sain Ülle Liitoja-Tarkiaineni loengul Eesti kultuurmaastike kujunemisest lõpuks teada kaardil kasutatud eri kõlvikute tingmärkide tähenduse. |
Võrumaa pargid tõusevad unustuse hõlmast |
| Põhja-Eesti ja ka paljude teiste Lõuna-Eesti parkidega võrreldes iseloomustavad Võrumaa mõisaparke mõnevõrra tagasihoidlikumad ja lihtsamad pargielemendid. Seevastu peitub neis kõigis omalaadne võlu ja salapära. |
Kas Ess-soo jääb alles? |
| Kes ütles, et raha ei oska rääkida? Võrumaal Urvastes on ta oma sõna öelnud ning inimesed oma jutuga hiljaks jäänud. |
Looduskaitse Võrumaal |
| Võrumaa eristub oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku, kiirelt vahelduvate koosluste, suhteliselt mandrilise kliima ja aastasadade vältel välja kujunenud elulaadi poolest selgelt ülejäänud Eestist. Selleks, et looduse väärtus ei väheneks, on kõige kaunimad ja looduse seisukohast väärtuslikumad paigad võetud kaitse alla. |
Võrumaa köidab pinnamoe ja Devoni ajastu müüridega |
| Eesti kagunurka ilmestavad pilkupüüdvad maastikud: maalilised kuplid, sügavad ürgorud, sood, kuid ka püstjad liivakivipaljandid ja hulk teisi geoloogilisi monumente. |
Võrumaa, põlispuude kuningriik |
| Võrumaa on võimsate põlispuude poolest meie rikkamaid maakondi. Nii mõnigi siinne hiidpuu on oma liigi jämedaim Eestis. |
Üheksa korda mõõda, üks kord ehita! Ehitiste ja keskkonnaga seotud probleemid Võrumaal |
| Keskkonnainspektsioon avastab alatasa ebaseaduslikke ehitisi Võrumaa kaitsealadel või veekogudel ja nende kallastel. |
Matkarajad aitavad Võrumaad tunda |
| Looduse ja maastiku poolest on Võrumaa rännuhimulistele ahvatlev kant, kuhu tasub tulla igal aastaajal. Siin on hulgaliselt tähistatud radu, laagriplatse lõkkeasemete ning varjualustega, samuti üksjagu vahvaid metsaonne. |
Kauge ajaloo sündmused Haanja kõrgustikul |
| Mis oli varem? Kuidas elati vanasti? |
Kaitsealused taimeliigid Võrumaal |
| Võrumaa kangastub meeltes kuplilise ja järverohke maana. Metsased alad vahelduvad ühtäkki avamaastikega – põldude ja niitudega; kuplid orgudega, kus asuvad järvesilmad, jõed ja ojad ning soolaigud. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
