2008/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/7
IENE kohtumine Ungaris

Tänavu aprillis tuldi üle Euroopa kokku Ungarisse, Nyķregyhįzasse, et arutleda veovõrgustiku mõju üle metsloomadele ja nende elupaikadele ning mõelda, kuidas olukorda lahendada.

IENE (Infra Eco Network Europe) sai alguse 1996. aastal tänu hollandlastele. Tegu on rahvusvahelise ametnike, teadlaste ja muude asjatundjate ühinguga, kes uurib metsloomade elupaikade killustumist veovõrgustiku, s.o. maanteede, raudteede ja veeteede tõttu ning otsib lahendusi, et seda ära hoida või leevendada. Ühing on võtnud ülesandeks vahendada teavet ja kogemusi keskkonnakaitsjate ja veoettevõtete
vahel, nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasemel. Lõpp-eesmärk on tõhus, säästlik ja ohutu üleeuroopaline veovõrgustik, mis hoiab looduse mitmekesisust ja kaitseb loomi liikluse eest.

Ungari kohtumisel osales 40 inimest 20 Euroopa riigist: maantee- ja keskkonnakaitseametnikud ning teadlased. Eestit esindasid Maris Kruuse ja Villu Lükk maanteeameti planeeringute osakonnast. Kõigi riikide esindajad andsid lühikese ülevaate olukorrast oma riigis, senisest tegevusest ja tulevikuplaanidest. Paljudes riikides on ehitatud arvukalt loomaläbipääse, kuid pole teada, kuivõrd loomad neid üldse kasutavad. Oldi meeldivalt üllatunud, et Eestis seiratakse korrapäraselt oma seni veel väheseid läbipääse.

Probleemid on kõikides maades laias laastus samasugused: riik ei pööra loomateemale küllaldaselt tähelepanu; üldsus leiab, et metsloomade peale ei tuleks üldse raha raisata; mõnel pool kiputakse loomaläbipääsude juures jahti pidama või matkatakse, ronitakse ja roomatakse niisama. Autojuhid ei pööra loomaohuliiklusmärkidele tähelepanu, kuna “neid on igal pool”.

Üldlevinud on ka arvamus, et piisab sellest, kui teeääred lihtsalt võrkaiaga piirata. Tegelikult tuleb sobivatesse kohtadesse rajada läbipääsud, et metsloomad saaksid rännata. Rändeteede ja liikumisradade väljaselgitamine nõuab aga põhjalikke uuringuid. Poolakate ettekanne rõhutas, et eriti suurt maa-ala vajavad ilves, hunt, pruunkaru ja põder. Meile on ikka ja jälle ette heidetud, et miks Eestis pole teeääred tarastatud nagu Lääne-Euroopas. Tegelikult on seal tarastatud enamasti vaid kiirteed, meil aga kiirteid pole. Teiseks ei ela paljudes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides suurkiskjaid või on neid väga vähe. Väiksemad loomad saavad hakkama väiksemal maa-alal. Siiski jäi ettekannetest kõlama, et ka Kesk- ja Lääne-Euroopa loomapopulatsioonid on liiga killustunud ja otsitakse võimalusi rajada veelgi rohkem läbipääse ning paiguti lausa vähendada loomatarade kogupikkust.

Arutleti ka IENE tuleviku üle. Lähiajal uueneb IENE veebileht (www.iene.info). Uut kohtumist plaanitakse järgmisel kevadel Portugalis. Tegevusvaldkonda kavatsetakse laiendada: käsitleda ka maastike ja ühiskonna killustumist.

Kokkutulnud käisid Ungari vanimas (asutatud 1973) ja suurimas (82 000 ha) rahvuspargis – Hortobágy rahvuspargis, mis hõlmab peamiselt pustat ehk rohtlat. Nägime mitmesuguseid loomaläbipääse: paljudest tunnelitest koosnevat süsteemi kahepaiksetele, suurimetajate pääse, kus maantee oli tõstetud viaduktile ja selle all jäetud loomadele lai käigurada, ning üht rohesilda ehk ökodukti.

Kohtumine andis hea tunde, et oleme Eestis õigel teel. Ka praegu, majanduslikult keerulisel ajal ei tohiks maanteid planeerides ja ehitades keskkonnameetmete pealt kokku hoida, sest hiljem võib loodusele tehtud kahju olla palju kulukam või lausa võimatu hüvitada.



Maris Kruuse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012