|
 |
Eesti Loodus 2008/7 | SISUKORD
| In memoriam EL 2008/7 |
|
Edgar Kask |
Edgar Kask
5. august 1930–24. |
Kaarel Tarandi |
| 30. oktoober 1907–26. |
|
| EL küsib EL 2008/7 |
|
Millega on aasta esimesel poolel hakkama saanud Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO)? |
| Eesti keskkonnaühenduste koda on sel aastal jätkanud senist tegevust. Põhiliselt püüame hoida silma peal keskkonnahoiul, osaledes olulisemate arengukavade ja protsesside töörühmades ja aruteludes, esitades seaduste parandusettepanekuid ning jälgides poliitilisi suundi ja otsuseid. |
Kas Eesti metsade seisund on viimasel ajal halvenenud, et puude haigustest on alatasa juttu? |
| Puude haigustest pole Eesti meedias juttu mitte alatasa, vaid metsa- ja linnalooduses juhtunud ebatavaliste sündmuste kajastusena. Näiteks erakordselt tugevad haiguspuhangud: ammu tuntud ja meie loodusele igiomane männi-pudetõbi, mille tekitaja on tilluke kottseen tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum); arvamuste kokkupõrked emotsionaalsete huvirühmade ja teadlaste ning linnavalitsuse vahel (Vanapargi allee seisund Pärnus) või ühel ajal erisuguseid metsa- ja linnapuuliike tabavad kahjustused, mida ei saa kuidagi seostada mõne üksiku nakkushaigusega. |
|
| Kaitsealad EL 2008/7 |
|
Neeruti maastikukaitseala |
| Neeruti maastikukaitsealalt Lääne-Virumaal leiab Eesti kõige esinduslikuma oosistiku. Oosidel ja mõhnadel kasvab liigirikas salumets, lohkudes on koha leidnud mitu väikest järve. |
|
| summary EL 2008/7 |
|
|
About Baltic herring, our national fish
Tiit Raid describes the short history and the troublesome presence of the Baltic herring, and takes a peek into the future of the species. The Baltic herring is a subspecies of the Atlantic herring and inhabits the Baltic Sea. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/7 |
|
Intiimne suhe kalaga |
| “Nüüd ma küsin teitelt, mis on köige parem kala maailmas. Ma tean, mis te räägite. |
|
| Intervjuu EL 2008/7 |
|
Puravikke jätkub Eesti Looduses aasta jagu |
| Vello Liiv on sündinud Tallinnas 30. mail 1940. |
|
| Eesti haruldused EL 2008/7 |
|
Soo-kärjeherilane oma majale katust ei ehita |
| Putukate maailm on mitmekesine ja pakub inimesele tänapäevalgi palju üllatusi. Huvitavamalt käituvaid putukaid on ühiselulised herilased, keda Eestis on 11 liiki. |
|
| Artikkel EL 2008/7 |
|
Mõnda räimest, meie rahvuskalast |
Kui silku-leiba kõht on täis, vaat kudas tüö siis leikab kääs.
Kui räim mõnda aega tagasi napilt, kuid kindlalt meme rahvuskalaks valiti, ei tekitanud see ilmselt kelleski erilist imestust - kui, siis ehk vaid see, et liisk langes üsna napilt. Räim ehk silk on ju meie esivanemate toidulaual aukohal olnud juba mäletamata aegadest. |
Räim on Eesti rahva põline toidupoolis |
| Meie veekogudes elab ligi kaheksakümmend liiki kalu. Neist majanduslikult olulisem ning üksiti peamine kala eestlaste toidulaual on läbi aegade olnud räim. |
Pulli asula avastamislugu |
| Umbes nelikümmend aastat tagasi tehti märkimisväärne avastus: Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal leiti Eesti vanim asulakoht – Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Tasub meenutada, mismoodi rajati leidude uurimise jaoks oluline radiosüsinikulabor ning kuidas üldse jõuti Pulli asula jälile. |
SÖÖGISÕPRUS PURAVIKEGA |
| Igale seenekorjajale on tuttav see magus erutushetk, kui ta märkab prisket puravikku, lootes salamisi, et see kõlbab korvi panna. Seente korjamine ja kasutamine toiduks levisid Eestimaal eeskätt nendes piirkondades, mis olid tihedamas kokkupuutes slaavi toidukultuuriga. |
IENE kohtumine Ungaris |
| Tänavu aprillis tuldi üle Euroopa kokku Ungarisse, Nyķregyhįzasse, et arutleda veovõrgustiku mõju üle metsloomadele ja nende elupaikadele ning mõelda, kuidas olukorda lahendada. |
Kuidas elab Saadjärv? |
| Saadjärve, pindalalt viiendat Eesti järve, on peetud Vooremaa looduse pärliks. Tema maastikuline ilu, selge vesi, suur pindala, rikkalik elustik, sealhulgas kalastik, on olnud tähelepanuväärsed. |
Tuhala–Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab? |
| Tuhala–Nabala karstipiirkonna salajõgede olemasolu on juba aastaid väitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jõgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil [2]. |
Metstulpide invasioon |
| Mai keskel nägin Noarootsis pildistamas käies vaatepilti, milletaolist pole veel Eestimaal silmanud. Nelja-viiesaja meetri kaugusel Noarootsi Püha Katariina kirikust ja kalmistust asuv metsatukk ja teeperv Hosbys kolletas metstulpidest nagu tavapäraselt võililledest või kanakoolmetest. |
Loodusõpe Internetis |
| Kui Looduspilt.ee 2004. aastal alustas, päriti alguses üsna tihti: miks seda vaja on? |
|
| Sõnumid EL 2008/7 |
|
Triip jõudis Euroopa keskkonnaauhinna nominentide sekka |
Juuni alguses Brüsselis korraldatud traditsioonilise rohelise nädala üks olulisi sündmusi oli Euroopa äri keskkonnaauhindade (European Business Awards for the Environment) üleandmise tseremoonia.
Auhindu, millega tunnustatakse firmade uuenduslikkuse, majandusliku elujõu ja keskkonnahoole ühendamisest tulenevat panust jätkusuutlikkusse arengusse, on kokku neli: keskkonnakorralduse, toote, tootmisprotsessi ja rahvusvahelise koostöö alal. Nelja kategooria peale kokku valiti 125 kandidaatkompanii ja -organisatsiooni seast välja 11 nominenti. |
Laeval 18. sajandisse |
17.–22. juunil oli tallinlastel ja Tallinna külalistel võimalus nii väljast kui ka seest vaadata kaht Rootsi suurt purjelaeva Tre Kronor ja Götheborg (fotodel).
Suuremat huvi pakkus muidugi kahest alusest uhkem, põneva sünnilooga Götheborg. |
Riigikontroll: Natura 2000 võrgustikuga on Eestis probleeme |
Riigikontroll auditeeris keskkonnaministeeriumi tegevust Natura 2000 võrgustiku loomisel ja kaitse korraldamisel aastatel 2000–2007. Esmajoones huvituti metsaelupaikadest, sest majandustegevuse tõttu võidakse neid lühikese aja jooksul suures ulatuses pöördumatult kahjustada.
Juuni alul avaldatud pressiteates on kirjas, et “Riigikontrolli hinnangul ei ole Eestis Natura 2000 võrgustik moodustatud ega nendel aladel kaitse korraldatud viisil, mis tagaks vääruslike metsa-elupaikade soodsa seisundi kogu riigis, mistõttu vajab Natura 2000 võrgustik täiendusi. |
Jälle on mõtet minna Piusa koobastesse |
| 19. juunist alates on Piusa muuseumikoobas huvilistele avatud. |
Hiina annab süsihappegaasiheite tõusust kaks kolmandikku |
Hollandi keskkonnamõjuhinnangu büroo PBL esialgsed arvutused, mis põhinevad British Petroleum’i (BP) äsja avaldatud andmetel, näitavad, et maailma süsinikdioksiidi heide suurenes mullu 3,1 protsenti. Hiinas oli kasv 8 protsenti, see hõlmab üldisest tõusust tervelt kaks kolmandikku.
Hiina paiskab seda tuntuimat kasvuhoonegaasi atmosfääri nüüd 14 protsenti rohkem kui USA. |
Linnukaitsjaid teeb murelikuks arendustöö Doonau deltas |
27. mail kohtusid Rumeenia linnukaitseorganisatsiooni Societas Ornitologica Romana (SOR) ja mitme teise Rumeenia looduskaitsevabaühenduse esindajad riigi veeadministratsiooni Dobrudþa (Dobrogea) haru töötajatega, et arutada tee-ehitusplaane Chituc Levee looduskaitsealal ja püüda kaitsta Doonau deltat.
Dobrudþal on teatavasti Rumeenia muude piirkondadega väga napilt ühendusteid; nüüd on riik otsustanud ses suhtes üht-teist ette võtta. |
ÜRO ei saa elurikkuse hoiuga hakkama |
| BirdLife International üllitas 30. mail pressiteate, milles väljendas suurt pettumust selle üle, et ÜRO pole saavutanud edu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD) nõuete täitmisel: on ilmne, et elurikkuse kadu ei suudeta aastaks 2010 peatada. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
