2008/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2008/7
Kas Eesti metsade seisund on viimasel ajal halvenenud, et puude haigustest on alatasa juttu?

Puude haigustest pole Eesti meedias juttu mitte alatasa, vaid metsa- ja linnalooduses juhtunud ebatavaliste sündmuste kajastusena. Näiteks erakordselt tugevad haiguspuhangud: ammu tuntud ja meie loodusele igiomane männi-pudetõbi, mille tekitaja on tilluke kottseen tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum); arvamuste kokkupõrked emotsionaalsete huvirühmade ja teadlaste ning linnavalitsuse vahel (Vanapargi allee seisund Pärnus) või ühel ajal erisuguseid metsa- ja linnapuuliike tabavad kahjustused, mida ei saa kuidagi seostada mõne üksiku nakkushaigusega.

Mullu Eesti Looduses kirjeldatud (vt. EL 2007, nr. 4) erakordselt raskete ja ebatavaliste ilmastikunähtuste mõjul on puid seniajani kiratsenud, hukkunud ja ka nakatunud uutesse haigustesse, näiteks lõunapoolkera männikutest alanud ning nüüd Kesk-Euroopa kaudu meilegi jõudnud punavöötaud (tekitajaks niisama tilluke kottseen Mycosphaerella pini, kes on märksa ohtlikum tõve-pigihuulest) või kiratsevatel saartel kasvav mikroseen Chalara fraxini, kelle omadusi Euroopa metsapatoloogid veel päris hästi ei tunne.

Jõuliselt on meil elavnenud ammu tuntud juuremädaniku tekitajate, nagu juurepessu ja külmaseente tegevus. Maailmakirjanduses korduvalt ilmastikukahjustustega seostatud külmaseente ründeid oleme viimastel aastal märganud kiratsevatel saartel, tammedel ja üllatuslikult isegi leppadel.

Puude tervisehädad on kulgenud selgi korral tuntud teed pidi: ilmastikukahjustustele järgneb aastaid varjatult kulgev, kuid sellest hoolimata tormiliselt laienev juuremädanike rünne. Nõrgestatud puid asustavad seejärel ka putukkahjurid, nendegi asustustihedus suureneb paari aastaga tormiliselt ning varasematest sündmustest ellu jäänud puud langevad juba putukarüüste ohvriks. Putukarüüste on enamasti hästi märgatav ning puistute sellised kahjustused on tihti lihtsustatult kantud putukarüüstete lahtrisse.

Raskem fütopatoloogiline olukord on paljude meile kontrollimatult sisse toodud eksootidega, samuti oma liikidega, kelle loodusliku levila põhjapiir on lähedal (saar, tamm ja jalakas). Mida toovad kaasa päris uued nakkushaigused (punavöötaud) või mis toimub metsades, kui kliima Eestis soojeneb, on raske ennustada. Milliseid kauakestvaid vapustusi meie metsade seisundile on põhjustanud äsjased kerged muutused, oleme juba kogenud ja võime lähiaastatel veelgi tunda saada.



Märt Hanso, metsapatoloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012