2008/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/7
Kuidas elab Saadjrv?

Saadjrve, pindalalt viiendat Eesti jrve, on peetud Vooremaa looduse prliks. Tema maastikuline ilu, selge vesi, suur pindala, rikkalik elustik, sealhulgas kalastik, on olnud thelepanuvrsed.

Saadjrvele on loodus andnud tugeva kossteemi: jrv hlmab suure maa-ala (708 ha), ta on sgav (25 m) ja veemahukas (56 608 000 m3) ning kareda veega. Osalt nende omaduste tttu on jrvele omane ka rikkalik elustik. Samas on Saadjrve veevahetus nrk [4]: ks kord 7,7 aasta jooksul. See kahandab pisut kossteemi vastupanuvimet erisugustele mjutustele. Tema kossteemi tugevust on tublisti varjutanud juba 1980. aastatel ilmnenud koseisundi muutused. Toona juhtis neile thelepanu Eesti esilimnoloog ja tuntud looduskaitsja Aare Memets. Kahjuks ei vetud tol ajal tarvitusele thusaid looduskaitsemeetmeid.

Saadjrv on vrdlemisi ulatuslik ssteem, mistttu paljud mjud vivad avalduda alles pikema aja jooksul: jrves aset leidvad muutused on n.-. suure inertsiga. Kui seisund on juba nihkunud halvemuse poole, siis selle tervendamine vib inimesele le ju kia. Seeprast nhti vajadust teha Saadjrvel phjalikud uuringud, mis aitaksid hinnata praegust olukorda ning leida veekogus toimivad seosed. Seega oli ks siht juda uuringute abil muutuste phjusteni, et seejrel kavandada Saadjrve kaitseks vajalikud abinud. Uuringud tehti Saadjrvel 2006.2007. aastal (vt. kaarti # 1).


Enamikule meie jrvedele on omane eutrofeerumine. Teisisnu on see jrve loomulik vananemine, mille kigus rikastub veekogu toitesooladega, ennekike lmmastiku ja fosforiga. Jrve troofsuse aste ehk toitelisus kasvab, mistttu suureneb eelkige ka primaarproduktisoon. Eutrofeerumise tttu kahaneb vee lbipaistvus ja halveneb hapnikuga varustatus: hapnik ei jua enam sgavamatesse veekihtidesse ja talvel vib veekogu sootuks ummuksisse jda. See omakorda phjustab jrve elustiku vaesumise vi huku. Looduslikult vib eutrofeerumine vldata tuhandeid aastaid, hoolimatu inimtegevuse tttu aga kulgeda mitu korda kiiremini.

Toitesooladel ei ole aga ksnes negatiivne mju, sest mduka hulgana on nad jrves vajalikud autotroofidele orgaanilise aine snteesiks. Toodetud orgaanilise aine hulgast oleneb toiduahela krgemate llide produktsioon. ldiselt on biogeenide vaeguse korral kossteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Nende lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. leklluse puhul suureneb ebastabiilsus jlle, mistttu kossteemi seisund halveneb. Kuna paljude tegurite hulgast mjutab biogeenide hulk kossteemi kige enam, siis sageli hinnatakse nende abil ka jrve seisundit.

2005.2007. aastal oli keskmine ldfosfori hulk pindmises ja phjalhedases veekihis madalal oligotroofsel tasemel, vastavalt 13 ja 17 mg/m3. Tpilises eutroofses jrves jb see vrtus vahemikku 3050 mg/m3. ldlmmastiku sisaldus oli keskmisel eutroofsel tasemel, varieerudes 700900 mg/m3 vahel. Saadjrve naabruses asuvate, kuid oluliselt eutroofsemate jrvede Kaiavere, Raigastvere ja Soitsjrve fosfori- ja lmmastikusisaldus letasid 2007. aastal Saadjrve nitusid peaaegu kaks korda.

2006. ja 2007. aasta uuringute alusel vib halvaks nitajaks pidada ammoniaagi suurt sisaldust, sest mitme mtmise puhul letas see kehtestatud keskkonnanormi ehk 25 mg/m3 normi kaldalhedases vees ja jrve Kukulinna-poolses osas. See pole suur kogus vee alumiste kihtide jaoks, kll aga pinnakihi kohta. Saadjrve fosforisisaldus on varasematel aastatel kikunud madala mesotroofse taseme ja keskmise eutroofse taseme vahel. Fosfori suuremat hulka on theldatud phjalhedastes kihtides 1980. aastatel. Lmmastiku hulk on aga 1990. aastatel olnud praegusest viksem. Kuigi mlema toitesoola ehk toiteelemendi (P ja N) sisaldus jrvevees on aja jooksul htesoodu muutunud, ei saa nende andmete phjal vlja tuua kindlaid suundumusi. Tegu on kllaltki muutuvate nitajatega, mis vivad he aasta vltel varieeruda palju rohkem, kui praeguste andmete vrdlus aastakmnete tagustega seda nitab. Krvutades mitme fosforist sltuva nitaja muutusi (vee lbipaistvus, ftoplanktoni biomass ja liigiline koosseis), tuleb ilmsiks, et nitajate vrtused on isegi paranenud.


Reostust saab vhendada. Eesti vikejrvede eutrofeerumine oli kige intensiivsem 19701980. aastatel, see aeglustus 1990. aastatel. Peamiselt oli eutrofeerumine seotud pllumajandusega jrvede valglal. Asulate lheduses paiknevad jrved visid reostuda ka puhastamata olmeveest (nt. Verevi jrv Elvas). Saadjrve reostuse puhul tuleb arvesse vtta mlemat asjaolu, sest peale intensiivse pllumajanduse on jrve res kllaltki tihe inimasustus.

Jrve sissevoolu analside phjal selgus, et enim reoaineid prineb Kukulinna peakraavist (vt. # 2), mnevrra vhem jrve phjaosas asuvast Kabelisoo peakraavist. Biogeenidest on jrvevees lekaalukalt lmmastikku, ksiti on lmmastikureostus sattunud jrve peaaegu pidevalt, seevastu fosforireostust on olnud palju harvem. Loodusoludes varieerub fosfori ja lmmastiku kontsentratsiooni suhe 1:10 kuni 1:30. Saadjrve sissevooludes oli sama nitaja aga keskmiselt 1:225. On loomulik, et kasvuperioodil sarnaneb N ja P suhe pigem loodusolude suhtarvudega ja muul ajal vastupidi. Ent Saadjrve puhul on alati lmmastiku osathtsus olnud suurem kui fosforil. Vrdluseks vime tuua 2005. aasta Viljandi jrve sissevoolude andmed: seal kndis see nitaja vaid 1:65-ni.

Toitesoolade koormuste puhul tuleb peale sissevoolude arvestada ka hajureostust, kuid selle kohta on andmeid koguda vrdlemisi keeruline. Saadjrve 2006.2007. aasta uuringus seda ei tehtudki. Paiknedes Saadjrve, Tabivere ja Sootaga voorte vahelises nos, koguneb siia suur osa nlvadelt valguvatest ainetest. Limnoloogiakeskuse 1988. aasta uurimuse [8] jrgi olid siis Saadjrve valglal laudad, kus peeti 950 siga, 450 lehma ja 600 veist. Aastas lisandus tollal punkt- ja hajureostusena jrvepinna ruutmeetri kohta 0,081 grammi fosforit ja 2,23 grammi lmmastikku. 2006.2007. aasta uuringute vastavad vrtused olid aga 0,028 g P ja 8,6 g N ruutmeetrile. Seega on fosfori kogus viimaste uuringute alusel peaaegu kolm korda kahanenud. Seevastu lmmastikukoormus on suurenenud umbes neli korda (2006.2007. a. uuriti vaid sissevooludest tulenevat reostust).

Kuna lmmastikureostus ilmnes peaaegu kikides sissevooludes ja ka jrveproovides, siis viitavad need punktreostusallikatele valglal. Tartumaa keskkonnateenistuse andmetel suubuvad Kukulinna peakraavi selle lheduses asuva seafarmi biotiikide veed. Kuigi alates 2006. aastast lpetati heitvee suunamine tiikidesse, on nende vesi ilmselt endistviisi ks suurim Saadjrve reostaja (vt. # 2). Praeguste plaanide jrgi likvideeritakse tiigid tnavu vi jrgmisel aastal; nnda on lootust, et reostus vheneb tunduvalt.


Saadjrv on kihistunud peaaegu aasta ringi. Saadjrv on oma suure sgavuse tttu valdava osa aastast kihistunud. Vee tiheduse erinevuste tttu ei segune jrve sgavamad veekihid sel perioodil lemistega. Kogu veesammas seguneb tielikult vaid lhikese aja vltel kaks korda aastas: kevadel ja sgisel. Sel ajal pseb phjakihtidesse hapnikurikas pinnavesi, samas tuuakse sgavamalt lemistesse veekihtidesse toitesooli. Muul ajal on pinna- ja phjakiht justkui eri jrved, kus domineerivad kas snteesi- vi laguprotsessid. Selle kigus muutuvad paratamatult vee keemilis-fsikalised nitajad, nagu toitesoolade ja hapniku sisaldus ning pH. Nende muutuste alusel mingi perioodi vltel vib kaudselt hinnata ka jrve troofsuse ning selle kaudu ka jrve ldseisundi muutusi.

Troofsuse kasvuga suureneb erinevus pinna- ja phjakihi vahel. Niteks hpertroofses jrves vib toitesoolade sisaldus phjakihis letada pinnakihi oma le tuhande korra. Hapniku vertikaalne jaotus on aga vastupidine toiteelementide omale, sest laguprotsesside kigus tarvitatakse seda phjakihis kiiremini. Kui vaadelda neid erinevusi Saadjrves, siis toitesoolade ja pH puhul midagi mrkimisvrset ei theldatud. Hapnikusisaldus phjakihtides oli vga vike, mnes punktis nitasid mtmised lausa selle puudumist (Kukulinna jrveosas). ldiselt on Saadjrve phjakihtides hapnikuolud kasinad olnud ka varasematel aastatel, isegi 1950. aastatel. Arvestades vee sgavust (kuni 25 meetrit) ning settiva orgaanilise aine kogust, on hapniku kontsentratsioon seda tpi jrve puhul sna ootusprane. Ent hapnikureiim sltub peale troofsuse paljuski ka ilmastikuoludest, eelkige hutemperatuurist.


Mida nitavad setteproovid? Esmapilgul on ehk vheusutav, et kehvad hapnikuolud phjakihtides vivad suurendada toitesoolade hulka jrves. Veesambast vajuvad ained jrvesettesse, muu hulgas toitesoolad. Hapnikukllastes tingimustes seob kolmevalentne raud fosfori ning tekkiv vhelahustuv raudfosfaat talletub setteis. Seotuna psib see seni, kuni phjalhedastes veekihtides leidub piisavalt hapnikku vi fosforit siduvaid hendeid (rauda ja mangaani). Redokspotentsiaali vhenedes redutseerub kolmevalentne raud kahevalentseks. Selle kigus raud(III)hdroksiid lahustub, samuti ka hdroksiididega seotud fosfor. Vimalik on olukord, kus settest vette lahustuva aine hulk on suurem veest settesse liikuva aine hulgast. Sellist nhtust nimetatakse sisekoormuseks (see on vastand jrve vliskoormusele, mille puhul lisanduvad jrvevette ained sissevoolude ja pinnase nrgvee kaudu, samuti atmosfrist). Seda laadi olukord vib tekkida jrves prast intensiivset vlisreostust. Seega toimivad setted enamasti kui puhverssteemid, sidudes toitesooli ning vhendades seelbi reostuse mju. Kuid srane puhverdamine ei ole piiramatu, sest eutrofeerumise kigus halvenenud hapnikuolud sgavamates veekihtides vimaldavad talletatud toitesooladel uuesti ringlusse pseda.

Saadjrve setteproovidest mratud fosforisisalduse summa ulatus sette pinnakihis 860 g P/g kuivaine kohta. Juba 10 cm sgavusel settes kahaneb fosforifraktsioonide summa vrtuseni 500 g P/g kuivaine kohta. Sgavamal vheneb see nitaja veelgi. Selle phjal vib vita, et Saadjrve sette fosforisisaldus on vrreldes paljude teiste Eesti jrvede setetega tagasihoidlik. Mnedes reostunud jrvedes on nimetatud fosforifraktsioonide summa umbes neli korda suurem, niteks Neitsijrves [6], Kstrejrves ja Arbi jrves. Saadjrve lhedal asuva Kaiavere jrve setteis oli see nitaja setteproovide pinnakihis 10001400, Viljandi ja Verevi jrves ligikaudu 1000 g P/g kuivaine kohta. Uuriti ka settefosfori vabanemist kolme ndala pikkuse inkubatsiooni kigus fosforit vette ei lekkinud. Jrelikult pole sete fosforiga kllastunud ning jrvesetted ei kujuta jrvekossteemile praeguses seisundis olulist ohtu eutrofeerumine seelbi ei kiirene.

Samas nitasid sette koostise uuringud, et Saadjrve settes on rauda vrdlemisi vhe ning eriti sette pinnakihtides jb fosfori ja raua suhe tagasihoidlikuks: 04 cm sgavusel oli see 1:8. Tegu on sna olulise nitajaga, mis kajastab, kuivrd hsti suudab sete fosforit siduda. Sette rauaga seotud fosforifraktsiooni peetakse aeroobsetes oludes stabiilseks juhul, kui rauda on settes 15 korda rohkem kui fosforit.


Paleolimnoloogia abil pilk minevikku. Et hinnata jrve seisundi muutusi, on vaja teada, millised olid Saadjrve looduslhedased ehk fooniolud. Esimesed phjalikumad uuringud tehti jrves 90 aastat tagasi. Varasemate olude kohta saab aga teavet setetest: neis on silinud mikroskoopilised organismid vi nende jnused, samuti annab olulist infot sette keemiline koostis. Seega saame setete uuringu phjal mndagi teada varasema limnoloogia ja kliima, samuti inimtegevuse kohta jrves ja selle mbruses. Eestis on jrvede foonitingimuste vljaselgitamisel tuginetud just setete rnivetikate kooslustel phinevatele rekonstruktsioonidele [2].

Saadjrve settelbilike sgavusvahemik 0120 cm vastas ajale umbes 1820.2005. aastat (# 5). Tegu oli looduslhedases seisundis kihistunud karedaveelise vhetoitelise jrvega. Setetes sisalduvate rnivetikate phjal modelleeritud pinnavee ldfosfori sisaldus oli alla 10 μg l-1 [1]. Alates 1930. aastatest on Saadjrve hakanud kuhjuma rohkem orgaanilist ainet, kooslusesse on ha enam tulnud rohketoitelistele jrvedele iseloomulikke rnivetikaid. Liikide phjal modelleeritud jrve pindmise veekihi ldfosfori sisaldus kll toona suurenes, kuid psis endiselt vike ning jrve koloogiline seisund oli Bray-Curtis indeksi jrgi veel hea. Rnivetikate koosluse ja arvukuse ning Bray-Curtise indeksi jrgi on Saadjrv alates 1980. aastatest foonitingimustega vrreldes muutunud ja viimaste aastate jooksul on tema koloogiline seisund vastanud keskmise vi isegi halva veekogu klassile (# 6).


Veekogu muutused kajastuvad hsti tema elustikus. Reaktsioon keskkonnamuutustele vib elustiku eri rhmadel olla erilaadne: mned reageerivad muutustele kiiresti, teised jlle teatava ajakuluga. Iseksimus on, millised elustiku nitajad kajastavad jrve seisundi muutusi kige paremini.

Kui koosluses liikide arv, isendite arvukus, eri liikide arvukuse suhe ja eriti liigiline koosseis muutub, siis on tegu koosluste vahetuse ehk suktsessiooniga. Sellised muutused vivad toimuda pikema aja vltel, kuid intensiivse reostuse korral ka juba mne aastaga. Jrve koloogilist seisundit iseloomustavad just muutused koosluses. Seda laadi muutuste vljatoomiseks on vaja pikka andmerida. Kahjuks on srane andmestik olemas vaid mne jrve kohta. Saadjrve puhul vib jtta krvale matemaatilised-statistilised mudelid ning lhtuda teadusttajate kogemustest.

Planktonorganismide puhul on koosluse muutusi sna keeruline hinnata, sest eriti arvuliste nitajate (arvukus ja biomass) puhul ei ole lihtne teha vahet lhiajaliste, ajutiste ja pikemaaegsete kossteemi mjutavate muutuste vahel.

Ent koosluse ning selle liikide koloogiliste nudluste uurimine annab vrtuslikku teavet. Selleks saab kasutada ka indekseid, millest levinum on ftoplanktoni liigilise koosseisu alusel arvutatav koondindeks (FKI). Saadjrves on FKI olnud keskmisel kuni krgel ehk meso- ja eutroofsel tasemel. 1980. aastatel oli koosluses rohkem suurema troofsusnudlusega rnivetikaliike. See aeg langeb kokku jrve intensiivse reostuse perioodiga. 2005.2006. aastal oli nende liikide osakaal taandunud ning praeguseks ei ole Saadjrve ftoplanktoni nitajate jrgi nha olulisi muutusi jrve seisundis. Domineerib rni- ja sinivetikate kooslus; nende biomass on alati olnud vga vike oligotroofsel tasemel (< 3 g m3). Vetikavohanguid on ette tulnud ainult 1950. aastatel (mesotroofse nudlusega sinivetikas Anabaena lemmermanni). Zooplanktonis ei saa vlja tuua varasemate nitajatega vrreldes mrkimisvrseid muutusi. Troofsust kajastavate zooplanktoni indeksite alusel on seisund aga pisut halvenenud.


Seisundi hinnang taimestiku phjal: hea vi kesine. Helle Memetsa tehtud suurtaimede inventuuri kigus leiti kokku 30 kaldavee-, 5 ujulehtedega ja 14 veesisest taime [7]. Peale nende seitse liiki mndvetikaid, kaks liiki samblaid ning haruldane jrvepall (Cladophora aegagropila, vt. # 10) ja jrveploom (Nostoc sp.). Kik Saadjrve taimestikus praegu domineerivad taksonid on enamasti lmmastikulembesed nii kardhein, ogaterav penikeel kui ka rohevetikate hulka kuuluvad niitvetikad ja neile lhedased mndvetikad.

Nagu varemgi arvatud [5], seob rikkalik taimestik jrve tulevaid biogeene, mistttu psib jrv heas seisus. Taimestiku jrgi otsustades ongi ndne olukord reostuse poolest kige halvem Tartumaa-poolses osas ja Kukulinna kandis. Tabivere (Voldi) pool on muutus ilmselt toimunud varem ning nd on selle taimestik juba iseloomulik krgema troofsustasemega jrvele. Eesti vikejrvede klassifikatsioonis kasutatavate nitajate phjal on Saadjrv praegu taimestiku jrgi hea ja kesise seisundi piiril.


Kalastiku poolest liigirikas. Hea on tdeda, et Saadjrve pkides on veel rbist ja peipsi siiga. Siiga asustati jrve suuremal hulgal 1964. aastal. 19821986 toodi sisse haugi-, rbise- ja peledivastseid, vastavalt 652, 582 ja 212 isendit hektari kohta aastas. Paraku ei kajastunud see hiljem suuremates saakides. Proovitud on asustada ka koha, kuid selle liigi levik thendaks rbise ja siia kadumist. Alates 2000. aastast on uuesti hakatud Saadjrve angerjat tooma (5000 10 000 isendit aastas).

Jrve lbipaistev vesi annab hea eelduse harrastada allveepki. Sellele pgiviisile sobivaid veekogusid on Eestis vhe. Saadjrve uuringu andmetel oli harrastuskalastajate philise pgiobjekti haugi varu 2006. aastal heas seisus ja praegust pgisurvet taluv [3]. Katsepkidel tabati ka samasuviseid kalu, mis nitab, et haugil on siin looduslikku jrelkasvu ja sobivaid kudemispaiku. Kalamajanduse jaoks on veekogu heas seisundis vrreldes teiste Eesti vikejrvedega.

Kalastiku pikemaajalisi muutusi on raske vlja tuua, keeruline on leida ka seoseid jrve eutrofeerumise ja kalavarude halvenemise vahel. Kalavaru oleneb mitmest asjaolust, kas vi pgikogustest ja ilmastikuoludest. Vide, et jrv on tugevasti eutrofeerunud ning seelbi on veekogu kalavaesemaks jnud, ei pea paika. Pigem annaks see Saadjrve puhul vastupidise tulemuse: toitesoolade lisandumisel suureneb vetikate mass (primaarproduktsioon), sellega suureneb toiduahelas jrgmise lli zooplanktoni hulk. Zooplanktonist toituvad aga planktontoidulised kalad (srg, viidikas jt.), kes omakorda on sgiks rvkaladele. Seega sltub primaarproduktsioonist kigi jrgnevate llide elujulisus. Siiski ei ole see ahel lputu: mingil tasemel letab vetikate hulk juba nende tarbimise ning jrjest suurenev biomass viib vetikate vohanguni. Pealegi, toitesoolarikkas vees domineerivad sageli sinivetikad, mis oma suuruse tttu pole zooplanktonile sobilikud. Seetttu lheb aga suur osa primaarproduktsioonist raisku ning vheneb ka toiduahela krgemate tasemete produktsioon.

Saadjrve elustiku hulka kuulub taas jevhk, kes vahepealsetel aastatel oli siit kadunud. Praegusajal kohtab teda siiski vaid mnes ksikus kohas ning vhearvukalt, kuid sobilike olude korral peaks jevhi levik peagi laienema.


Heledaveeline, keskmise kareduse ja kihistunud veega jrvetp. Just nnda vib seda Vooremaa prlit lhidalt iseloomustada. Vrreldes teiste Eesti ja ka Euroopa Liidu Balti/Keskkoregiooni samatbiliste jrvedega on Saadjrv heas, vahel isegi vga heas seisundis. Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) koseisundi klassifikatsiooni jrgi hinnati 2005. aastal tema olukorda vga heaks ja 2006. aastal heaks.

Kuid olulisem on jrve vaadelda eesktte tema enda skaalas, st. kuivrd on veekogu ajas muutunud. Saadjrv on vga pikka aega suutnud hoida oma seisundi psikindlust, mistttu on tegu ainulaadse veekoguga. Viimases, 2006.2007. aasta uuringus kajastasid Saadjrve head seisundit niteks vee suurem lbipaistvus, setete vike fosforisisaldus ning kalastiku ja planktoni nitajad. Ent siiski on praegusajal veel omajagu rahulolematust tekitavaid nitajaid: Saadjrve olukorra halvenemist vis jreldada paleolimnoloogialiste uuringute phjal, suurenenud on eutroofse nudlusega taimeliikide osathtsus, theldati ka epiftoni vohamist; valgla uuringute kigus selgus, et ka ndsel ajal on juurdevooluga sisse kantav lmmastikukoormus jrvele liiga suur. Kindlasti vheneks reoainete hulk, kui tkestatakse ksi sigala biotiikide vljavool Kukulinna peakraavi. Srane vrdlemisi suur lmmastiku juurdevool pole siiski avaldunud jrve primaarproduktsioonis, kuna fosforisisaldus on olnud vike.

Saadjrve eri osade koseisund pole hesugune. Enim on reostunud Tartu-poolsed osad, avavee ala on psinud paremas seisundis. Et Saadjrve hsti majandada, on vaja hoida optimaalset veetaset. Kehtib reegel: mida krgem veetase, seda parem koloogiline seisund. Sestap tuleks hoida veepinna krgus pool meetrit vljavoolu betoonrajatise servast allpool, paisu ava laius oleks sel juhul 120 cm.


2006.2007. aastal tehti Tartumaa keskkonnateenistuse ja riikliku looduskaitsekeskuse tellimusel ning keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel Saadjrve uuring. Uurimistst vtsid osa paljud EM PKI limnoloogiakeskuse ttajad, lipilased ja kraadippurid: prof. Ingmar Ott (ldkoordineerimine, aruande koostamine), Aimar Rakko ( ftoplankton), Helle Memets ja Kadi Palmik (suurtaimed), Anu Kisand ja Anna-Liisa Kirsi (setted), Rainer Ott ja Anneli Pennaste (vlitd), Tiit Krause, Alo Laas ja Anu Palm (kalastik), Gerda Ratasepp (vee juurdevool, ainete koormused), Helen Tammert ja Katrit Karus (bakterplankton), Henno Starast (hdrokeemia), Aini Lindpere (hdrokeemia), Katrin Ott (hdrokeemia). Paleolimnoloogilisi uuringuid tegid Atko Heinsalu ja Tiiu Alliksaar TT geoloogia instituudist. Vlitdele aitasid kaasa ja olid nuga abiks ksi villaveski ja Saadjrve looduskooli ttajad.


1. Heinsalu, Atko; Alliksaar, Tiiu 2007. Saadjrve seisundi, eutrofeerumise kujunemise ja looduslhedaste foonitingimuste vljaselgitamine phjasetete paleolimnoloogiliste uuringute abil. TT geoloogia instituut. Tallinn.

2. Heinsalu, Atko; Alliksaar, Tiiu; Veski, Siim 2003. Reconstruction of past lake-water quality from sediment diatom assemblages: a pilot study. Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan (LIFE00ENV/000925; Viru-Peipsi CAMP). Institute of Geology at Tallinn Technical University Report Series 16: 1−59.

3. Krause, Teet; Palm, Anu 2006. Eesti vikejrvede kalastik. KIK-i kalandusalaste teadusuuringute alamprogrammi projekti nr. 5 aruanne. EM PKI limnoloogiakeskus. Tartu.

4. Loopmann, August 1984. Suuremate Eesti jrvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus. Tallinn.

5. Memets, Aare 1995. Mis saab Saadjrvest? Tartu Postimees, 16. aug. lk. 6.

6. Ott, Ingmar; Kisand, Anu 2002. Neitsijrve noorendamisprobleemidest: kossteemi seisund ja sette osathtsus. Jtmed ja loodushoid. Teaduste Akadeemia Kirjastus: 6985.

7. Ott, Ingmar (koost.) 2007. Saadjrve limnoloogilised uurimused II. EM Pllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. Tartu.

8. Pihu, Ervin (koost.) 1988. 40 jrve seisundi hinnang, meetmed ja soovitused nende kasutamiseks I. Jgeva rajooni jrved. Ksikiri EM PKI limnoloogiakeskuses. Tartu.
<



Ingmar Ott, Aimar Rakko
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet