2009/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/2
Kuidas luteri kirik suhtub Darwini evolutsiooniteooriasse?

Samamoodi nagu Einsteini relatiivsusteooriasse. Vi superstringiteooriasse. Kirik on leppinud, et teadused on tiskasvanud lapsed, kes elavad oma elu ja kelle tegude eest ei vastuta enam eostajad. Kll omad vitsad peksavad, nagu see on sndinud inimtu parandamise projektidega, olgu sotsiaaldarvinism, eugeenika vi (lhitulevikus) tehnogeneetika.

Et luteri kirik kui organisatsioon ei pea vajalikuks suhtuda, ei thenda, et seda ei teeks teoloogid. Niteks Uku Masing oli ge Calvini ja Darwini vastane, kes manas kaldarvinismi. Max Weber on nidanud, kuidas protestantlik, s.t. kalvinistlik eetika snnitas kapitalismi. Puritaanide arvates thendas jukus ja laste hulk ravalitust. Sobival hetkel vttis predestineerija rolli le ebaisikuline, kelle vastu ei ole vimalik vaielda! Nature, kes teeb Natural selectioni. Inimkond areneb loomulikul teel, sama printsiibi jrgi, nagu looduslik valik kujundab mis tahes liiki.

On smptomaatiline, et loodusliku valiku printsiip kerkis esile Inglismaal, kus oli olemas kontseptsiooni hiskondlikuks aktsepteerimiseks vajalik eeltingimus: individualistlik ja egotistlik mentaliteet. Selles printsiibis avaldus tiuslikult ahnusefilosoofia, kapitalistlik eetika ja manchesterlik poliitkonoomia. Loodusteaduste praktilised rakendused ehk tehnikateadused olid juba mnda aega tstusrevolutsiooni teenistuses, evolutsiooniteooria andis kapitalismile ka ideoloogia. helgi hiskonnakorral pole oma olemasolu igustamiseks paremat argumenti kui vastavus loodusseadustele. Malthuse teooria, nii armutu kui ta ka oli, mistes vaesed nlgima, ngi hiskasu isiklikest huvidest lemana. Darwini vaatepunkt oli lihtsam ja halastamatum: evolutsioonil pole hiskasu, loeb ainult isiklik huvi. Looduses pole heategevust.

Kui tagasi vaadata, vib konstrukti Darwini evolutsiooniteooria ksitada kirvesupina. Jah, Darwinil on 19. sajandi teadusloos oma koht Spenceri, Huxley ja Haeckeli krval, aga tema enda teooriast on pris pisut alles jnud. Steve Jones tunnistab, et ei ole kunagi kohanud bioloogiatudengit, kes oleks lugenud Liikide tekkimist. Isegi teadlased, olles (vi arvates olevat) tuttavad selle sisuga, kalduvad pidama raamatu lugemist pigem erandiks kui kohuseks. Seda krgviktoriaanlikus pateetilises stiilis teost loevad humanitaarainete lipilased, sest see on osa nii filosoofia ajaloo kui ka inglise kirjandusloo kursusest.



Toomas Paul, teoloogiadoktor
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet