| artiklid EL 2009/2 |
 |
Charles Darwin ja tema “ohtlik idee” |
| Charles Robert Darwini 200. sünniaastapäeval on kohane küsida: “Miks nii ammu elanud looduseuurijast kõneldakse endistviisi praegugi, tema ideid luubi alla võttes, neid kas kiites, naeruvääristades või fanaatiliselt rünnates?” |
Charles Darwin kui geoloog |
| Tänavu 12. veebruaril möödus 200 aastat legendaarse teadlase ja mõtleja Charles Darwini (1809–1882) sünnist. |
Kuidas isendi areng võib suunata evolutsiooni |
| Evolutsiooni miks-küsimuse kõrval saab tänapäeval üha tähtsamaks evolutsiooni kuidas-küsimus. Viimasele otsib vastuseid noor teadusharu: evolutsiooniline arengubioloogia. |
Darwini ideede omaksvõtt Eestis |
| Charles Darwin on tänapäeval Eestis tuntud vähemalt nime kaudu. Ent ometi ei ole see alati nii olnud. |
Darwinit vaimustanud lihasööja rabataim |
| Nii väike! Sellist pettunud hüüdu on kuulnud ilmselt kõik õpetajad, kes on õpilastele rabas näidanud ümaralehist huulheina. |
Darwin ja orhideed |
| Orhideed on oma erilise vormi- ja värvirikkusega kütkestanud paljusid ilu armastavaid inimesi ning nende keerukas elukäik paelunud paljusid teadlasi. Charles Darwin huvitus neist imelistest taimedest juba 1839. |
Botaanikaprofessor Karl Eichwald 120 |
| 1960. lõpuaastatel, tehes Tartu ülikoolis diplomitööd botaanika alal, anti mulle taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri nn. |
Päristuumsete elupuu |
| Omal ajal olid olendid jaotatud taime-, looma- ja kiviriiki. Hiljem on eristatud näiteks lindude ja roomajate klassi või inimeste seas europiidset ja negriidset rassi. |
Söödav bambus |
| Uue aasta algus Hiina kalendri järgi annab hea võimaluse sobitada lähitutvust mõne aasiapärase toiduainega. Sedapuhku on kõne all bambus. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
