2009/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/2
Botaanikaprofessor Karl Eichwald 120

1960. lpuaastatel, tehes Tartu likoolis diplomitd botaanika alal, anti mulle taimesstemaatika ja geobotaanika kateedri nn. muuseumisse oma tlaud. Krvallaua taga istus aeg-ajalt emeriitprofessor Karl Eichwald. Ta uuris herbaarlehti, sirvis vahepeal ka mnd paksu vrkeelset monograafiat vi taimemrajat. Eichwald oli suur, tugev ja takas mees; tuli vaikselt, aegamda, toetudes kepile, ning lks varsti jlle.

Mina lipilasena ei osanud Eichwaldist midagi arvata. Me ksnes teretasime, kuid muudmoodi ei suhelnud. Professor oli meie kokkupuutumise ajal vhemalt 80 aastat vana ja mina 25-aastane vi teisiti eldes: tema oli ligi kuuekmnene, kui mina alles sndisin. Panin thele, et kateedris suhtuti temasse lugupidavalt: ta oli sellal ainus professor kateedris. Eichwald enam ei petanud ega juhendanud, ka kateedri ts ei osalenud ta kuigivrd, ehkki minu lipilasplve algul vttis ta asendajana vastu mne praktikarhma arvestusi.

Tegelikult oli ta doktorikraadi saanud alles 70-aastaselt, s.o. 1959. aastal, ja professoritiitli veel hiljem 1965, tervelt viis aastat prast eelmise professori August Vaga surma. Kas olid sel ideoloogilised phjused, eluaegne konkurents umbes samaealise August Vagaga vi hoopis midagi muud, on praegu raske elda. 1976. aasta Eesti Looduse augustinumbris avaldas jrelehde Karl Eichwaldile tema kauane kolleeg Erich Kukk. Seal mrgib ta, kuidas Eichwaldi kahe ja poole leheklje pikkusest soomurakate artiklist Eesti Looduse esimese aastakigu esimeses numbris (1933) kujunes 25 aastaga 300-lehekljeline monograafia ja doktorit.

Hiljuti mdus professori surmast 30 ja sel aastal snnist 120 aastat. Loodan, et mni tema kaasaegne kirjutab Eesti Looduses, mis mees Eichwald oli, kuidas ta suhtles, petas, annaks hinnangu tema teadustle. Muidu meenutame teda vaid Eesti entsklopeedia napi teabe najal: Eichwald oli Eesti NSV floora autoreid ning avaldas a-st 1924 uurimusi taimegeograafia ja -sstemaatika ning looduskaitse alalt. Aga need read vivad kehtida vhemalt paarikmne Eesti botaaniku kohta.

Karl Eichwaldi kirja- ja teadustdest vib huviline saada hea levaate Toomas Kuke raamatust Eesti taimestik (1999), kus Eichwaldi bibliograafiat hlmab le 130 nimetuse. Enamjaolt on need laiemale lugejaskonnale meldud kirjutised ajakirjades (peamiselt Eesti Looduses), kogumikes jm. Karl Eichwald on koostanud aastatel 19481966 mitu taimemrajat ja osalenud Eesti NSV floora heteistkmnest kitest kaheksa koostamisel, kusjuures kogu 300-lehekljeline kmnes kide likheinalaadsetest on ksnes tema kirjutatud. Suurematest kaastdest mrkigem paljasseemnetaimede himkonna ja roosieliste sugukonna ksitlust esimeses ja teises kites. Muudes kidetes on tema hooleks olnud niteks kassinaeriliste, palderjaniliste, konnarohuliste ja linalehikuliste sugukonna ning vrkakarde perekonna kirjeldus.


Karl Eichwaldi esivanemate kohta leiab teavet kirikukirjadest. Esimene esivanem, kelle kohta sain andmeid Rngu kiriku personaalraamatust (1862, lk. 151), oli Han Zolk. Vraprasest nimest hoolimata osutus ta meetrikaraamatute phjal siiski kohalikuks: prit Rngu kihelkonnast ja Vike-Rngu (Klein-Ringen) misast, kus Mikohanni Adol ja Marril oli kolm poega: Jaak (1772), Han (1775) ja Mihkel (1784). Perekonnanime Zolk said nad 1825/26. aastal.

Arvatavasti see misniku pandud nimi jrgmisele plvkonnale ei meeldinud: Jaagu pojad Han ja Ado vtsid 1858. aastal koos oma peredega uueks liignimeks Rosenfeld. Hani pojad Jaak, Peter ja Ado eelistasid aga nime Eichwald. Mihkli pojad Peter ja Simon koos oma kolme pojaga ji truuks Zolgi nimele. Han oli omaaegne kirjapilt hilisemast Hainist vi Ainist, mis oli Rngu kihelkonnas laialt kibel.

Professor Karl Eichwald oli Mikohanni Adost arvates viies plv (sugupuu-tabelis on meesliin esitatud vertikaalselt ksteise all). Tenoliselt rajas talu sellesama esimese Ado isa Han, kes pidi olema Miku poeg, siit tuleneski talu nimi Mikohanni. Keeleuuenduse ajal 19. sajandi lpul lhenes see suuprasemaks Mikani.

Uusi talusid rajati tollal seetttu, et Vike-Rngu mis oli Suur-Rngust eraldatud alles 1759. aastal ja arenev mis vajas tksi ning maad. Miko poeg Han ehk Miko Han aga oli just tol ajal parajas eas, et rajada talu.

Et saada andmeid Ado vanemate kohta, pidin lbi vaatama Ado snnile eelneva 17 aasta laulatuste registri. Sobis vaid ks paar: 1727. aasta lpul laulatati Pohhu Mikko poeg Hans Pohhuk(last) Koggre Pedo ttre Pawoga, kelle pritolu kohta oli mrge korts. Samal aastal on laulatatud paar, kus peigmehe kohta on lesthendus Koggre Rngo korts, nii et see korts peaks thendama Rngu krtsi.

Aga Koggre nime seostatakse mnedes kirikukirjades hoopis Kirepi krtsiga, mida praegunegi vanem plvkond peaks veel Kirepist mletama. Pawo peaks olema ks kirjapilte hilisemast Pabbost, mis vahel oli tarvitusel kujul Paap; selle nime variante leidub Rngus palju. Muide, samal peval Mikko Haniga (dokumentides ka Hans, Ain ja Hain) laulatati ka tema vend Pohhuk(la) Mikko p(oeg) Jaan Phhast(e) Mulgi Pedo ttre Pawoga.

Vend Jaan tuli samuti Rngu klla, elas algul Kapputal, kus temalgi sndis koos Pawoga poeg Han ja ehitas lhedusse uue talu, mida kutsuti Mikkojaani taluks. Pohhukla oli Aakre misa kla ja on siiani Phu klas / klana/ olemas. Phu talusid oli 1811. aasta hingeloendi jrgi kaks, peremeesteks Poehhu Matto ja Poehhu Micko. Vib-olla olid Matt ja Mick vennad ja rajasid need talud prast Phjasda. Vimalik, et taludele nime andnud mehed olid veelgi varasemad esivanemad.


Professor Karl Eichwaldi vanemad laulatati 1888. aasta 20. mrtsil Sangaste kirikus. Tema emapoolsed eellased prinesid Mulgimaalt nad olid Jgeveste Kengu (Kingu) talu peremehe jrglased. Laulatustalitus peeti seetttu Sangastes, et pruudi vanemad ja kaks lelle olid tulnud Mulgimaalt le Vikese Emaje Uniklasse talu pidama, Unikla kuulus aga Sangaste kihelkonda ja valdavalt oli tava laulatada pruudi elukohajrgses kirikus. ldse on professor Karl Eichwaldi teadaolevad esiisad toonud oma naised kaugemalt, teistest misatest.


Eichwaldi nimest veel. Hanil ehk Ainil oli kolm poega, kes kik vtsid endale perekonnanime Eichwald. Vanimal pojal Jaagul oli viis suureks kasvanud poega, kellest Johan oli Karli isa; kaks poega surid noorena ja Karli lell Karel oli ametilt maamtja. Videtavalt tema mjutusel oligi Karl valinud loodusteadlase kutse.

Keskmisel pojal Peteril oli ainult ks poeg ja temal omakorda samuti ks poeg (1890), kes suri 12-aastaselt. Nooremal pojal Adol oli kolm poega, kellest kaks surid noorelt, ja kolmandal polnud poegi.

Vanuigi professoriks saanud Karli abielu oli lastetu, tal endal oli ainult neli aastat noorem de Hilda. Karl Eichwald suri vaikselt oma esivanemate plistalus ja snnikodus Rngu Mikanil, kuhu ta elu lpuaastail oli tagasi kolinud. Tema linnakorteri tollase Miturini (praegune Lai) tnava lemises otsas, kus ta oli aastakmneid elanud, sai endale mu kursusevenna Tnu Oksa pere.

Vike-Rngu mis oli vike riigimis. Genealoogiahuvilisele torkab silma, et siinsed inimesed elasid mrgatavalt kauem kui mujal. Kas oli siinne keskkond tervislik vi hoopis rahva elukombed tervislikud, ei tea elda, aga seda tasuks uurida. Keda ohtlikud lastehaigused ei suutnud murda, see elas enamasti kaua.

Arvukaid suguvsasid oli selles misas vhe ja peaaegu kik need on vhemalt he haruna Eestis ldtuntuks saanud: Kelt, Laats, Tiks, Kallion, Trk, Pruuli, Urb, Ivask, Tkk, St, Pernakoff, Leesik ja Kompus; viimased kaks suguvsa on Mulgimaalt sisse rnnanud. Professori vanavanaisa Hani ainsale tisealiseks saanud ele Ewale (1762) tuli koduviks Andres, nende pojad panid aluse tuntud Urbide suguvsale.

ldse oli 18. ja 19. sajandi vahetusel Vike-Rngu misas kakskmmend talu, neist Roengo (Rngo) klas neli talu (Ivaski, Kapputa, Mikkohanni ja Mutsi) ning Memaste klas 16 talu (Kungi, Laatsi, Mikkojaani, kaks Musti talu, Rmma, Reino, kaks Sikka talu, Tkko, kaks Tilga talu, Tnnise ja Urbaja).



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet