Keskkonnainspektsioon kinnitas jaanuari keskel, et registreeris möödunud aastal 3585 keskkonnarikkumist. Trahve määrati 1993 isikule kogusummas 4,4 miljonit krooni. Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 2,8 miljonit krooni.
Mullu olid analoogsed arvud 3825 rikkumist, 2210 isikut ja 4,3 miljonit krooni trahvi. Nii et tänavune väiksem hulk patte vähemalt hulgalt patustajatelt sai veidi karmima karistuse.
Valdkonniti rikuti reegleid 2008. aastal kõige rohkem, 1822 korda, kalapüügi alal. Jäätmekäitlusnõudeid eirati 485 korral. Kolmandal kohal oli ranna- ja kaldakaitse valdkond ning neljandal metsavaldkond, kus seadusest ei peetud kinni vastavalt 316 ja 275 korral. Kui kalapüügi-, jäätmekäitluse ja metsavaldkonnas oli rikkumiste arv aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, siis ranna- ja kaldakaitses 116 võrra suurem. See tõi valdkonna esimest korda rikkumiste esikolmikusse.
Kalapüügi suurim probleem on endiselt ebaseaduslikud, nõutava märgistuse ja tähistuseta püügivahendid. Jäätmevaldkonnas eksiti enim sellega, et jäätmeid ladestati kohta, kus see polnud ette nähtud, käideldi valesti või vastava loa või litsentsita. Ranna- ja kaldakaitse nõudeid rikuti enamjaolt sellega, et mootorsõidukiga sõideti piiranguvööndis.
Maakondadest registreeriti enim ehk 735 rikkumist Harjumaal. Järgnesid Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaa vastavalt 619, 424 ja 302 rikkumisega. Kõigi nimetatud maakondade puhul on suur osakaal kalapüügieksimustel.
Täpsemad andmed 2008. aasta keskkonnaõigusrikkumiste kohta leiab keskkonnainspektsiooni kodulehelt www.kki.ee rubriigist “Keskkonnajärelevalve andmed”.