02-03/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
turvas EL 02-03/2003
Mille arvel kaevandame turvast?

Meil kehtestatud aastane turba kasutusmr letab le kuue korra turba juurdekasvu veel silinud looduslikes soodes. Ja samal ajal haihtub pllumajanduse tarbeks kuivendatud soodest igal aastal hku le kahe ja poole miljoni tonni turvast. Ometi rgime ikka ja jlle turbast kui uuenevast loodusvarast ja usume, et kaevandame seda juurdekasvu piires.

Kahjuks pole mnigi aus Eesti mees veel vabanenud vanast mttemallist: kui ma tahan hakata kaevandama turvast, siis pean seda ka kohe saama teha seal (loomulikult kige lhemast soost) ja nii palju, kui igeks pean. Paraku kneldakse ju lausa astronoomilistest turbavarudest (ligikaudu 2,4 miljardit tonni), millest aastas kaevandatakse vaid pisut le miljoni tonni.

Viimase kmnendi parim nide sellisest suhtumisest on Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris kirjeldatud Rannu raba lugu Ida-Virumaalt: kiputakse vikese soo kallale, ometi seisavad suured Oru turbavljad koos vljaehitatud hendusteedega vaid 40 km kaugusel peaaegu kasutamata.

Sood hoiavad looduse mitmekesisust. Iga taime- ja loomaliik vajab teatud kindlaid elutingimusi. Enamasti muudab inimene oma tegevusega maastikud hetaolisemaks, vhendab tunduvalt elupaikade rohkust. Aastasadu on parasvtme inimesele olnud pinnuks silmas kikvimalikud mrjad, inimese seisukohast liigniisked maad: ei saanud neist kuidagi viljakandvat pldu jud ei kinud le. Veel sajand tagasi olid looduslikud sood Eestimaal tavalised, tpilised maastikuelemendid. Livia Laasimeri andmeil [6] hlmasid sood 1955. aastal ligikaudu miljon hektarit ja soostuvad maad (kus turba tsedus alla 0,3 m) umbes kolmveerand miljonit hektarit. Vaid 35% Eestist sobis mullastikuoludelt pllu- ja metsamajanduseks ilma maaparanduseta [10].

Maaparanduspikus [5] on videtud, et le 60% pllumajandusmaast vajab mingil mral kuivendust. Raamatus Eesti sood [14] on kirjas, et ligi 70% ehk umbes miljon hektarit metsa kannatab liigniiskuse all, neist ligi pooled on sood.

1980. aastaks oli le he miljoni hektari ehk 3/4 liigniisketest maadest Eestis kuivendatud [11]. T jtkus jrgmiselgi kmnendil, kuigi suur tuhin hakkas le minema. Metsi kuivendati ligikaudu 560 000 hektaril, sellest ligi pool soodes ja hukese turbaga soo servaaladel [8]. Jrelikult, pllumajanduskuivendust juti teha peaaegu niisama suurel alal, millest sood ja soostunud alad visid samuti hlmata poole. Sama tegevuse kohta vib elda ka teisiti: vhem kui sajandiga hvitas inimene le he miljoni hektari mrgalasid, sealhulgas 6070% soodest.

Olenevalt taimeliikide nudlusest niiskustingimuste ja toitainete jrele, aga ka liikide leviku iserasustest ja paljust muust moodustavad nad kindla koosseisuga kooslusi, mida omakorda kasutavad elupaikadena (ja mjutavad oma elutegevusega) eri liiki loomad.

Livia Laasimeri raamat "Eesti NSV taimkate" [6] annab le kahekmne aasta vldanud taimkatte sstemaatilise uurimise tulemuste analsi. Siit saab ka sna hea levaate soode ja soostuvate alade taimekooslustest ja nende levikust Eestis enne 1950. aastail alanud suurt looduse mberkujundamist. Vrreldes neid andmeid soode seisuga 1990. aastate alguses, selgub, et laias laastus on prast hoogsa kuivenduse aastakmneid looduslikus seisundis veel ligikaudu kolmandik (vt. joonist).

Hvinud on valdav osa meie madal- ja siirdesoodest, mida kuivendati nii pllu- kui ka metsamajanduse tarbeks neist psib tnini looduslikus seisundis vaid kmnendik. Nii vime elda, et enamik madalsoode taimekooslusi on silinud fragmentidena, leidub vaid ksikuid vikesi terviksoid. Rabadest on pindala jrgi alles 65 protsenti, ent ka tervikuna silinud rabasid on vga vhe peaaegu kik nad on servadest kraavitatud.


Turba juurdekasv. Kui soode taimestiku ja loomastiku le arutlevad enamasti ksnes loodusteadusliku taustharidusega inimesed, siis turba juurdekasvu puhul on asjatundjaid palju laiemast ringist. Phjuseks majandushuvid ja vimalikud kartused, et kaevandusmahte vidakse piirata.

Sood on peaaegu ainsad looduslikud ssteemid, kus osa taimede loodud orgaanilisest ainest langeb aineringest vlja, sest mikroorganismid ei suuda kogu taimset toodangut lagundada. See orgaaniline materjal turvas klbab ktteks, kuid on eelkige eelistatuim kasvusubstraat kgiviljade ja ilutaimede kasvatamisel nii aiandeis kui ka koduaedades. Muide, Euroopas lhebki ligikaudu 40% aiandusturbast koduaedade ja -akende ilu teenistusse.

Turba juurdekasv oleneb eelkige tema lagunemisastmest ja turbaliigist (viimane mratakse turvast moodustavate taimede jnuste botaanilise koostise alusel). Kui madalsoodes juab taimsest produktsioonist turbasse 510%, siis rabades vib suhtarv ulatuda 5060 protsendini, enamasti on aga 1015%. Juurdekasvu arvutatakse pikkushikutes (lineaarne juurdekasv niteks millimeetrites aasta kohta) vi massihikutes (akumulatsioon niteks tonnides hektari kohta aastas).

Soode vanust mdetakse aastatuhandetega ja vanuse leidmiseks pakub kige paremat vimalust dateerimine radiossinikumeetodil (14C). Kui meid huvitab lineaarne krguskasv, siis piisab lasundist turbapuuriga vetud proovi lasumissgavusest ja proovi vanusest: sgavus tuleb jagada vanusega. Mitmekmnest Eesti soost vetud turbaproovide dateeringute alusel vime elda, et madalsoodes on turba aastane lineaarne juurdekasv enamasti 0,2 kuni 1 mm, rabades seevastu 0,9 kuni 1,7 mm aastas.

Keerulisem on leida massijuurdekasvu ehk akumulatsiooni. Selleks tuleb teada turba kuivaine hulka mahuhikus ehk mahukaalu nii vanuse mramiseks vetud proovis kui ka kogu lbilike ulatuses. Enamasti kaalub kuupdetsimeeter madalsooturvast umbes 160 g, rabaturvas aga 120 g. Nii vimegi elda, et aastas moodustub madal- ja siirdesoodes turvast keskmiselt 0,6 tonni hektaril, rabades aga rohkem ligikaudu 1,6 tonni hektaril (vt. joonist). Kindlasti tuleb rhutada, et turvas saab tekkida ksnes looduslikes, kuivendamata soodes.


Kuivendatud soost turvas haihtub. Kui soo on kuivendatud, siis seal turvast enam ei teki. Veelgi enam, senine turvas hakkab lagunema. Orgaanilise aine mineraliseerumise lpp-produktid on teatavasti vesi ja ssihappegaas. Mitmel meie kuivendatud ja karja-, heina- vi pllumaana kasutusele vetud madalsool on uuritud turba kadu aastakmnete jooksul [13]. Tulemused on jahmatavad: esimesel kmnendil prast kuivendamist mineraliseerub aastas 1520 tonni turvast hektarilt. Hiljem protsess kll aeglustub ja jb 515 tonni juurde, kuid ei peatu enne, kui kogu turvas on hku haihtunud. Ja eks siis oleme ilma ka pllumaast: mis sel mullata savikal pinnasel ikka kasvab.

Kuivendatud ehk kdusoometsades vheneb Eestis tehtud mtmiste jrgi turbakihi paksus 0,6 kuni 1,5 cm aastas [8]. Kige phjalikumalt on neid protsesse uurinud Soome teadlased, saades sna vastandlikke tulemusi, sest siin on asjad pisut keerulisemad. Kdusoometsades turvas laguneb, kuid selge pole, kui palju seovad puud turba lagunemisel vabanenud toitaineid ning ssihappegaasi. hed uurijad leiavad, et ssihappegaasi lendub kaks kuni kakskmmend korda rohkem, kui puud fotosnteesil seda seovad. Teised aga vidavad, et kasvav mets seob ssihappegaasi rohkem, kui seda tekib turba mineraliseerumisel, vi, et need kaks protsessi on vhemalt tasakaalus. Arvatavasti vib tasakaal valitseda vaid puistu biomassi juurdekasvu maksimumi ajal, s.o. veidi enne, kui mets saab raiekpseks. Sedagi siis, kui puidu biomassi sisse arvestame ka juured, mis aga jvadki turbasse ja lagunevad ikkagi prast metsa raiumist.


Kokkuvttes: ei kasva, vaid kahaneb. Nagu jooniselt nha, on Eestis kuivendamata ja kuivendusest mjutamata soid, kus turvas kasvab, pisut le 300 000 hektari, millest madal- ja siirdesood hlmavad pisut rohkem kui viiendiku.

Jooniselt selgub ka, et helt poolt: Eesti kuivendamata soode turba summaarne juurdekasv vib olla mmardatult ligi pool miljonit tonni aastas. Teiselt poolt: pllumajanduse tarbeks kuivendatud ja kuivendusest mjutatud soodelt peaks kaduma igal aastal (kui vtame keskmiseks turbakaoks kaheksa tonni hektarilt aastas) le kahe ja poole miljoni tonni turvast.

Isegi juhul, kui eeldame, et metsade puhul on protsessid tasakaalus, letab kuivendamisest tulenev turba kadu aastase juurdekasvu le viie korra. Muidugi vib vita, et vanad kuivendusssteemid kasvavad ju praegu kinni ja kuivendatud alad on taas soostumas. Jah, kuivendusobjektidel vib veetase tusta ja maapind ajuti ning paiguti vesine olla, kuid turba moodustumisest on lugu veel pris kaugel. Pealegi, kllap leiab enamik praeguseks kasutusest vlja langenud kuivendusobjekte endale varsti uue peremehe ja vetakse taas kibele.


Turba kaevandamine ja kasutusmr. Eesti Vabariigi Valitsuse mrusega nr. 213, 14.08.96 Turba sstev kasutamine kinnitati turba kriitiline varu, kasutatav varu ja lubatud kasutusmr kuni 2005. aasta lpuni. Mruse kohaselt tohime turvast kaevandada kuni 2,78 miljonit tonni aastas. Olenevalt maakonnast on vastav number 10 000 tonnist (Hiiumaa) kuni 550 000 tonnini (Prnumaa). Ei tea, kuidas leiti lubatud kasutusmr, ent seda vib aimata. Teeme veel he aritmeetilise tehte: jagame kasutusmra turbaga kaetud maade pindalaga Eestis (ligikaudu miljon hektarit). Tulemuseks saadud 2,78 tonni turvast igalt hektarilt on ligi kaks korda suurem, kui seda kasvab aastas loodusliku soo hel hektaril (keskmiselt 1,2 tonni). Arvatavasti korrutati soovitud vrtuse saamiseks turba tegelik juurdekasv nn. Tambovi koefitsiendiga ehk siis kahega. See on ks vana vte tegelikkuse lhendamiseks soovitule. Ent looduslikud sood moodustavad ju vaid kolmandiku kigist turbamaadest, nii et neis aasta jooksul juurde kasvav turvas (0,5 miljonit tonni) on umbes viis ja pool korda viksem lubatud kasutusmrast. Seejuures on hoopis arvestamata turba kadu kuivendatud maadelt.

Praegu kehtestatud kasutusmr oleks vrdne turba juurdekasvuga, kui meie soode pindala oleks kaks miljonit hektarit ja sellest mitte ks ruutmeeter poleks kuivendatud.

Kik need rehkendused on umbkaudsed. Tpse juurdekasvu suuruse leidmine eeldab praegustest mrksa phjalikumaid teadmisi. Loodetavasti oleme mne aasta prast juba mnevrra targemad. ks on siiski selge. Praegu ei kaevanda me turvast mitte selle juurdekasvu arvestades, vaid tegelike varude iseeneslikku kahanemist eirates.

Eurolbirkimistel tuli Eesti riik vlja taotlusega "kasutada siseriiklikult turvast tingimusteta" (sic!). Ometi prati meie lbirkimisdelegatsiooni thelepanu vastuolule sstva arengu seadusega. Taotlus on tehtud kll mahepllumajanduse arendamise kontekstis, kuid eestlane on olnud alati nutikas.


Vljavaated. 1996. aasta seisuga oli meil turbakaevandusalasid kokku 18 400 hektarit turbavarudega 25 miljonit tonni, sealhulgas sadamate lheduses Harju- ja Prnumaal ligikaudu kaheksa miljonit tonni [9]. Lhema kmnendi jooksul ammendatakse turvas viiel kuni kuuel tuhandel hektaril. Et kaevandamine saaks jtkuda, tuleb need pinnad asendada uutega. Selleks otstarbeks parimaid tsedalasundilisi lve- ja mttarabasid vib meil vljaspool kaitsealasid olla veel ligi 40 rabas kogupindalaga umbes 15 000 hektarit. Neist tstuslikku huvi pakub 2530 raba, kus mtta- ja lveraba vib kokku olla kuni 10 000 hektarit. Seega, poolte rabade saatus otsustatakse lhema kmne aasta jooksul.

Enamik turbamaardlaid ehk tstusliku turbavaruga soid on kohaliku thtsusega ja nende le otsustavad kohalikud omavalitsused. Maakonnad peaksid jrgima Prnumaa eeskuju ning koostama oma haldusala turbavarude arengukava niteks jrgnevaks kolmeks aastakmneks.

Juhin thelepanu ka sellele, et asi pole mitte ainult kaevandatavas k o g u s e s, vaid selles, m i l l i s t turvast kaevandame.

Teatavasti jagatakse turvas kui maavara kahte phirhma vhe- ja hstilagunenud turvas. Vhelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hstilagunenud turvas lheb valdavalt ktteks. Kui kasvuturvast saab eesktt rabade pealmisest kihist, siis ktteturvas lasub selle all, madalsoodes aga moodustab kogu lasundi.

Kasvusubstraadina hinnatud sfagnumturvas on vaid 15 protsenti ja ktteturvas seega umbes 85 protsenti turbavarude koguhulgast. Samas vahekorras peaks siis olema ka kaevandatav turvas, ehk juba knes olnud kasutusmr 2,78 miljonit tonni peaks jagunema: 0,43 miljonit tonni kasvu- ja 2,35 miljonit tonni ktteturvast. Tegelikult hlmab kasvuturvas praegu le poole aastasest kaevandamismahust.

Siit jreldus: aiandusturvast kaevandatakse liialt palju ja ktteturvast vhe. Kaevandusmaht viks suureneda ainult ktteturba kogust suurendades. Kuid meie energeetikaseadus on plevkivikeskene ega salli enda krval teisi ktuseliike ning ka ekspordis on kasvuturvas eelistatum. Eks seeprast kiputakse ka kasutusel olevaid turbavlju maha jtma ning uusi avama, et saada pindmisest kihist ktte enim nutavat kasvuturvast. Paarile tuhandele maainimesele igapevast leiba ja riigile kopsakat eksporditulu andva turba kaevandamist kokku tmmata oleks raske, jb siiski vimalus seda otstarbekamalt korraldada.


Sood ja vesi. Soid iseloomustab pinnalhedane veetase. Kui madalsoodes on veetase kuni 2030 cm allpool soopinda, siis rabamnnikutes vib see olla kuni 70 (80) sentimeetri sgavusel. Tihti arvatakse, et mis see poolemeetrine veetaseme alandamine soole ikka teeb. Ent enamik soodes kasvavaid taimeliike on veetaseme muutuste suhtes rmiselt tundlikud: liigiline koosseis muutub phjalikult juba siis, kui aasta keskmise veetase alaneb vaid 510 cm. Naabruses tehtud kuivenduse tulemusel alanes just nii palju veetase Avaste soo looduslikul osal, ja muutused on silmaga nha: veel nelja aastakmne eest vaid vaksasuurused turbasamblalapid on ndseks laienenud mitmekmnemeetrise lbimduga aladeks. Kui madalsoos alandada veetaset pool meetrit, siis kaovad sealt peaaegu kik sootaimed. Tenoliselt polegi meil htki sood, mis poleks kuivendusest mjutatud, vhemalt kaudselt.

Kahjuks pole sood ei hdroloogiliselt ega hdrogeoloogiliselt isoleeritud ssteemid. Viimase kmnendi uurimistulemused eesktt USA-s ja Kanadas on nidanud, et isegi oletatavalt vaid sademeist toituvatel soodel rabadel on oma osa kliimast mjutatud regionaalses phjaveessteemis [1, 12]. Ka TP koloogia instituudi uuringuist Endla soostiku Mnnikjrve rabas on selgunud, et turbalasundi poorivee ja phjavee vahel vib olla side. Paljudes rabades on mrgata allikakohti, kus mineraalainerikas vesi valgub rabapinnale, ning neeluauke, kuhu kaob rabavesi.

Sel aastal 30. juunist kuni 4. juulini Eestis peetava rahvusvahelise konverentsi ja koolitusseminari kohdroloogilised protsessid Phjala mrgaladel eesmrk ongi selgitada hdroloogiliste ja bioloogiliste protsesside omavahelist seotust ning anda petust tks vastavate mudelitega.


Soode mistlik kasutamine. Niisugust pealkirja kannab ks sja ilmunud raamat [2], kus on laiemalt ksitletud meilegi tuttavaid probleeme.

Mned arvandmed sellest raamatust: Euroopas on pllumajanduses kasutusel 125 000 km2 soid, metsanduse huvides on maailmas kuivendatud ligi 150 000 km2 soid, energeetika tarvitab 21 miljonit tonni turvast (56 miljoni tonni liekvivalenti) aastas; 1999. aastal kasutati ligi 40 miljonit kuupmeetrit aiandusturvast, ri on vrt 300 miljonit USA dollarit aastas; turvast kaevandatakse htekokku ligikaudu 2000 ruutkilomeetril.

Mistlik kasutamine eeldab soo eri vrtuste ja talitluste tundmist, korrektseid phjendusi, motiivide ja seisukohtade mistmist, soovi arvestada teiste taotlusi ja vastandlike eelistuste puhul ausat, iglast kompromissi.

Raamatus on soodele lhenetud mitmeklgselt vltimaks edasisi kokkuprkeid nendega, kes lhtuvad oma ts soode eri vrtustest ja kasutusviisidest. Thelepanuvrne on siinjuures see, et raamat on valminud Rahvusvahelise Soode Kaitse Grupi (Hans Joosten) ja Rahvusvahelise Turbahingu (Donal Clarke) koosts. Soode mistlik, jtkusuutlik kasutamine eeldabki sooteadlaste, kaitsjate ja kasutajate koostd ning vastastikust arusaamist.


1. Glaser, Paul et al. 1997. Reginal linkage between raised bogs and the climate, groundwater, and landscape of north-west Minnesota. Journal of Ecology 85: 316.

2. Joosten, Hans; Clarke, Donal 2002. Wise use of mires and peatlands background and principles including a framework for decision-making. Saarijrven Offset OY, Saarijrvi, Finland.

3. Kannukene, Leiti; Kask, Maret 1982. A preliminary list of bryophytes of Estonian peatlands. Masing, Viktor (toim.) Peatland ecosystems. Valgus, Tallinn: 34 38.

4. Kask, Maret 1982. A list of vascular plants in estonian peatlands. Masing, Viktor (toim.) Peatland ecosystems. Valgus, Tallinn: 3949

5. Kuum, Jri (koost.) 1982. Maaparandus. Valgus, Tallinn.

6. Laasimer, Livia 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn.

7. Maavara, Vambola 1988. Loomastik . Valk, Uno (koostaja) Eesti sood. Valgus, Tallinn: 110117 ja 151157.

8. Pikk, Jaak 1997. Metsaparanduse tulemused turvasmuldadel. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised IX, Metsaparanduse minevik ja tnapev Eestis. Tartu: 1216.

9. Ramst, Rein 1997. Lppes Eesti turbatootmisalade inventariseerimine. Eesti Turvas 1/2: 1719.

10. Ratt, Aleksander 1974. Maaparanduse majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.

11. Ratt, Aleksander 1985. Mnda maaviljeluse arengust Eestis lbi aegade. Valgus, Tallinn.

12. Siegel, Donald et al. 1995. Climate-driven flushing of pore water in peatlands. Nature 374: 531533.

13. Tomberg, Uno 1992. Turba vajumine soode kuivendamisel. AS Rebellis, Saku.

14. Valk, Uno (koost.) 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.

15. Vilbaste, Asta 1980. The spider fauna of Estonian mires. ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 4.

16. Vilbaste, Asta 1981. The spider fauna of Estonian mires. ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 1.



Mati Ilomets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet