| turvas EL 02-03/2003 |
 |
Mille arvel kaevandame turvast? |
| Meil kehtestatud aastane turba kasutusmäär ületab üle kuue korra turba juurdekasvu veel säilinud looduslikes soodes. Ja samal ajal haihtub põllumajanduse tarbeks kuivendatud soodest igal aastal õhku üle kahe ja poole miljoni tonni turvast. |
Turba tootmine Eestis |
Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks.
Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks.
|
Turba kaevandamine ohustab veevarusid |
| Pole tõsi, et rabad ja nende kuivendamine ei mõjuta põhjaveetaset. Vastupidist tõestavad uurimisandmed nii Rannu soost kui ka mujalt Eestist. |
Rabas targu talita |
| Kumb on soos olulisem – kas turvas või vesi? Rumal küsimus: nad on ju lahutamatud, ehk ühe asja kaks poolt. |
Eesti turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine |
| Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 1972–1989 Eesti soode ja turbamaardlate revisjoni: kaardistati kõik sood, mille pindala küünis vähemalt hektarini: neid sai kokku ligi kümme tuhat kogupindalaga üle miljoni hektari, mis hõlmab üle viiendiku Eesti pindalast (vt. joonist). |
Igaühel on õigus loodusvarasid kasutada |
| Looduskaitse on äärmine abinõu püüdmaks pidurdada inimese seadusvastast ja tihti omakasupüüdlikku tegevust looduse kallal. Mõnikord tuleb seda ka rakendada, kuid hästi läbimõeldult, sest kaitsetsoonilgi on omad puudused, eelkõige kaitsealuse maa-ala kui ressursi väljalangemine elatustaseme ringist. |
Kuulakem ka argimõistuse häält |
| Kui hüdrogeoloog väidab, et rabad vett välja ei anna, kuhu siis jääb sademevee ülejääk, mis rabadest ei auru? Vesi liigub ikka allapoole, nii et mingil moel peab see jõudma põhjavette ja sealt edasi looduslike veekogude ning ka kaevude toiteks. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
