02-03/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 02-03/2003 | SISUKORD
turvas EL 02-03/2003

Mille arvel kaevandame turvast?
Meil kehtestatud aastane turba kasutusmr letab le kuue korra turba juurdekasvu veel silinud looduslikes soodes. Ja samal ajal haihtub pllumajanduse tarbeks kuivendatud soodest igal aastal hku le kahe ja poole miljoni tonni turvast.
  • Loe lähemalt...

  • Turba tootmine Eestis
    Kui turba kaevandamine Eestis jb praegusele tasemele, siis jtkub tstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vhemalt 900 aastaks.


    Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii ktteks kui ka loomadele allapanuks.

  • Loe lähemalt...

  • Turba kaevandamine ohustab veevarusid
    Pole tsi, et rabad ja nende kuivendamine ei mjuta phjaveetaset. Vastupidist testavad uurimisandmed nii Rannu soost kui ka mujalt Eestist.
  • Loe lähemalt...

  • Rabas targu talita
    Kumb on soos olulisem kas turvas vi vesi? Rumal ksimus: nad on ju lahutamatud, ehk he asja kaks poolt.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti turbavarud ja nende keskkonnasstlik kasutamine
    Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 19721989 Eesti soode ja turbamaardlate revisjoni: kaardistati kik sood, mille pindala knis vhemalt hektarini: neid sai kokku ligi kmme tuhat kogupindalaga le miljoni hektari, mis hlmab le viiendiku Eesti pindalast (vt. joonist).
  • Loe lähemalt...

  • Igahel on igus loodusvarasid kasutada
    Looduskaitse on rmine abinu pdmaks pidurdada inimese seadusvastast ja tihti omakasupdlikku tegevust looduse kallal. Mnikord tuleb seda ka rakendada, kuid hsti lbimeldult, sest kaitsetsoonilgi on omad puudused, eelkige kaitsealuse maa-ala kui ressursi vljalangemine elatustaseme ringist.
  • Loe lähemalt...

  • Kuulakem ka argimistuse hlt
    Kui hdrogeoloog vidab, et rabad vett vlja ei anna, kuhu siis jb sademevee lejk, mis rabadest ei auru? Vesi liigub ikka allapoole, nii et mingil moel peab see judma phjavette ja sealt edasi looduslike veekogude ning ka kaevude toiteks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 02-03/2003

    Pampa rohumaadel, Patagoonia poolkrbes ja Andide metsades
    Luna-Ameerika on paljude loodusteadlaste unistustemaa, mis tuntud juba noorusplve seiklusjuttudest. Milline neb vlja hiiglaslik pampa rohuookean, millised Andide med?
  • Loe lähemalt...
  •  

    aasta puu EL 02-03/2003

    Suhkruvaher annab siirupit ja suhkrut
    Kui rkida suhkru pritolust, meenub kohe suhkruroog, samuti suhkrupeet. Kuid suhkrut saab ka puudelt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 02-03/2003

    Solk puhtaks ja ktus pealekauba
    Katrin Heinsoo on sndinud 1962. aastal Tartus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitseala EL 02-03/2003

    Paadrema looduskaitseala
    sja asutatud looduskaitseala mbritsevad kll kuivendatud alad, ent see, mis alles, vrib hoidmist oma eripalgelise taimkatte poolest ning haruldaste loomaliikide, eesktt merikotka elupaigana.
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 02-03/2003

    Linnumuna sarnane
    Eesti ja Muu-Eesti. Selles on ksimus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 02-03/2003

    Stratigraafia ja geokronoloogiline skaala on pidevas arengus
    Sgisel lehesajus jalutades mrkame, kuidas lehed mattuvad langemise jrjekorras ksteise alla. Nnda talletub kiht-kihilt looduse ajaloolisesse mllu sndmuste jada.
  • Loe lähemalt...

  • Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad
    Lunamandrist kaugel asuva Eesti teadlased on riigi viksusest hoolimata hinnatud koostpartnerid suurte riikide teadlastele. Esimese eestimaalasena judis Antarktikasse kuulus meresitja von Bellingshausen; peale tema on Antarktikas talvitunud ja seda piirkonda uurinud veel ligi veerandsada eesti soost teadlast ja spetsialisti.
  • Loe lähemalt...

  • Halljnes on meil uustulnuk
    Kui varasele kevadesoojale jrgneb klm, vib halljnese esimene pesakond hukkuda: pline stepiasukas laseb end ilmastikul ra petta. See on vaid ks viide tsiasjale, et halljnes on meie mail tegelikult tulnukas.
  • Loe lähemalt...

  • Puudele phendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki snnist
    Eduard Viirok oli esimene eesti soost dendroloog, avara mttelennuga teadlane, kes oma lhikese elu jooksul suutis palju, sest oskas nha loodust tervikuna ning ka ajalooliselt. Ta uuris nii meie kodumaiseid kui ka vrpuid ja -psaid, olenemata sellest, kas nad kasvasid kultuur- vi looduslikes kooslustes.
  • Loe lähemalt...

  • Maalihked looduslikud vi inimtegevuse tagajrg?
    2002. aasta varakevadel toimus Prnu maakonnas Prnu, Reiu ja Audru je alamjooksul mitu mrkimisvrset maalihet.
  • Loe lähemalt...
  •  

    PANIN THELE EL 02-03/2003

    Rndavad jesuudmed
    Loode-Eesti rannikul vib nha omaprast loodusnhtust jesuudmete rndamist. ldiselt oleme harjunud, et jgede suudmed psivad ikka he koha peal paigal.
  • Loe lähemalt...

  • Virgiinia vtmehein ilmutab end jlle
    Mdunud suvel vaatasime koos EPM zooloogia ja botaanika instituudi trhmaga le virgiinia vtmeheina (Botrychium virginianum) vanu leiukohti. Liiki on Eestis nhtud viimase 30 aasta jooksul vaid mnel korral ja sedagi ksikute taimedena.
  • Loe lähemalt...

  • Pilkupdvad kristallid
    Fotograaf on jdvustanud heledad kristallid pruuni kiltsavi pinnal, ning ksib, kuidas on need tekkinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TJUHEND EL 02-03/2003

    Lihtne ja koloogiline laudkatus
    Aastate eest Lne-Saaremaale elama asudes kitis mu thelepanu vana talukompleksi sauna katus. Esmapilgul nis see tavalise, kuigi ainult hekihilise lihtsa laudkatusena, mille laudade sentimeetrised vahed valgustasid koguni katusealust.
  • Loe lähemalt...

  • komrk lihtsustab keskkonnahoidlikul tarbijal valikuid
    Jrjest rohkem ettevtteid on keskkonnasstlikud ja reklaamivad end sellisena. Tarbija jaoks vib selline sstlikkus olla kaudselt vi otseselt mrgatav, nii-elda valatud mrgi vormi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 02-03/2003

    Discussions over mire resources: peat and water

    Ann Marvet introduces the cover story, featuring peat protection. Three decades ago, mires and mire protection were harshly discussed in Estonia.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused EL 02-03/2003

    Merikotkas
    Kunagi vis meie rannikul ja jrvede res elada sadu paare merikotkaid. Inimese sl loodusesse sattunud kloororgaanilised hendid phjustasid selle liigi hbumise: kolmkmmend aastat tagasi oli meie suurimaid rvlinde jrele jnud vaid kuni mnikmmend paari.
  • Loe lähemalt...

  • Vike armas soohiilakas
    Eestis kasvava 37 orhideeliigi seast on kige suurema iega kuldkinga krval plvinud Euroopa Liidu erilise thelepanu ka ks meie pisemaid ja kahvatumaid kpalisi soohiilakas. Erinevalt paljudest sugukonnakaaslastest vib teda nimetada pioneerliigiks, sest ta asustab isegi turbarabasid ja karjre.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KSIB EL 02-03/2003

    Mis on niv temperatuur ja kuidas seda mta?
    Oleks vaid tuulehku, hkavad inimesed kuumal suvepeval. Kui seda neetud tuult ei oleks, kiruvad nad pakaselise ilmaga.
  • Loe lähemalt...

  • Kas karm talv peletas talipardid Eestist minema?
    Eestis alustati kesktalvise veelindude loendusega juba 1960. aastal lindude rnde uurimise Balti komisjon eestvttel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 02-03/2003

    Sa pead kima minu snade, mitte tegude jrgi!
    Nnda snastaksin Suure Euroopa suhtumise meie ettevtmistesse oma koduses looduses. helt poolt soovitakse, et me ei hvitaks seda, mis on Lne-Euroopas vga haruldaseks jnud vi hoopis otsa saanud, niteks rabasid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet