|
 |
Eesti Loodus 02-03/2003 | SISUKORD
| reisikiri EL 02-03/2003 |
|
Pampa rohumaadel, Patagoonia poolkõrbes ja Andide metsades |
| Lõuna-Ameerika on paljude loodusteadlaste unistustemaa, mis tuntud juba nooruspõlve seiklusjuttudest. Milline näeb välja hiiglaslik pampa rohuookean, millised Andide mäed? |
|
| aasta puu EL 02-03/2003 |
|
Suhkruvaher annab siirupit ja suhkrut |
| Kui rääkida suhkru päritolust, meenub kohe suhkruroog, samuti suhkrupeet. Kuid suhkrut saab ka puudelt. |
|
| intervjuu EL 02-03/2003 |
|
Solk puhtaks ja kütus pealekauba |
| Katrin Heinsoo on sündinud 1962. aastal Tartus. |
|
| kaitseala EL 02-03/2003 |
|
Paadrema looduskaitseala |
| Äsja asutatud looduskaitseala ümbritsevad küll kuivendatud alad, ent see, mis alles, väärib hoidmist oma eripalgelise taimkatte poolest ning haruldaste loomaliikide, eeskätt merikotka elupaigana. |
|
| essee EL 02-03/2003 |
|
Linnumuna sarnane |
| Eesti ja Muu-Eesti. Selles on küsimus. |
|
| artiklid EL 02-03/2003 |
|
Stratigraafia ja geokronoloogiline skaala on pidevas arengus |
| Sügisel lehesajus jalutades märkame, kuidas lehed mattuvad langemise järjekorras üksteise alla. Nõnda talletub kiht-kihilt looduse ajaloolisesse “mällu” sündmuste jada. |
Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad |
| Lõunamandrist kaugel asuva Eesti teadlased on riigi väiksusest hoolimata hinnatud koostööpartnerid suurte riikide teadlastele. Esimese eestimaalasena jõudis Antarktikasse kuulus meresõitja von Bellingshausen; peale tema on Antarktikas talvitunud ja seda piirkonda uurinud veel ligi veerandsada eesti soost teadlast ja spetsialisti. |
Halljänes on meil uustulnuk |
| Kui varasele kevadesoojale järgneb külm, võib halljänese esimene pesakond hukkuda: põline stepiasukas laseb end ilmastikul ära petta. See on vaid üks viide tõsiasjale, et halljänes on meie mail tegelikult tulnukas. |
Puudele pühendatud elu. 100 aastat Eduard Viiroki sünnist |
| Eduard Viirok oli esimene eesti soost dendroloog, avara mõttelennuga teadlane, kes oma lühikese elu jooksul suutis palju, sest oskas näha loodust tervikuna ning ka ajalooliselt. Ta uuris nii meie kodumaiseid kui ka võõrpuid ja -põõsaid, olenemata sellest, kas nad kasvasid kultuur- või looduslikes kooslustes. |
Maalihked – looduslikud või inimtegevuse tagajärg? |
| 2002. aasta varakevadel toimus Pärnu maakonnas Pärnu, Reiu ja Audru jõe alamjooksul mitu märkimisväärset maalihet. |
|
| PANIN TÄHELE EL 02-03/2003 |
|
Rändavad jõesuudmed |
| Loode-Eesti rannikul võib näha omapärast loodusnähtust – jõesuudmete rändamist. Üldiselt oleme harjunud, et jõgede suudmed püsivad ikka ühe koha peal paigal. |
Virgiinia võtmehein ilmutab end jälle |
| Möödunud suvel vaatasime koos EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudi töörühmaga üle virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) vanu leiukohti. Liiki on Eestis nähtud viimase 30 aasta jooksul vaid mõnel korral ja sedagi üksikute taimedena. |
Pilkupüüdvad kristallid |
| Fotograaf on jäädvustanud heledad kristallid pruuni kiltsavi pinnal, ning küsib, kuidas on need tekkinud. |
|
| TÖÖJUHEND EL 02-03/2003 |
|
Lihtne ja ökoloogiline laudkatus |
| Aastate eest Lääne-Saaremaale elama asudes köitis mu tähelepanu vana talukompleksi sauna katus. Esmapilgul näis see tavalise, kuigi ainult ühekihilise lihtsa laudkatusena, mille laudade sentimeetrised vahed valgustasid koguni katusealust. |
Ökomärk lihtsustab keskkonnahoidlikul tarbijal valikuid |
| Järjest rohkem ettevõtteid on keskkonnasäästlikud ja reklaamivad end sellisena. Tarbija jaoks võib selline säästlikkus olla kaudselt või otseselt märgatav, nii-öelda valatud märgi vormi. |
|
| summary EL 02-03/2003 |
|
|
Discussions over mire resources: peat and water
Ann Marvet introduces the cover story, featuring peat protection. Three decades ago, mires and mire protection were harshly discussed in Estonia. |
|
| Euroopa haruldused EL 02-03/2003 |
|
Merikotkas |
| Kunagi võis meie rannikul ja järvede ääres elada sadu paare merikotkaid. Inimese süül loodusesse sattunud kloororgaanilised ühendid põhjustasid selle liigi hääbumise: kolmkümmend aastat tagasi oli meie suurimaid röövlinde järele jäänud vaid kuni mõnikümmend paari. |
Väike armas soohiilakas |
| Eestis kasvava 37 orhideeliigi seast on kõige suurema õiega kuldkinga kõrval pälvinud Euroopa Liidu erilise tähelepanu ka üks meie pisemaid ja kahvatumaid käpalisi – soohiilakas. Erinevalt paljudest sugukonnakaaslastest võib teda nimetada pioneerliigiks, sest ta asustab isegi turbarabasid ja karjääre. |
|
| EL KÜSIB EL 02-03/2003 |
|
Mis on näiv temperatuur ja kuidas seda mõõta? |
| Oleks vaid tuuleõhku, õhkavad inimesed kuumal suvepäeval. Kui seda neetud tuult ei oleks, kiruvad nad pakaselise ilmaga. |
Kas karm talv peletas talipardid Eestist minema? |
| Eestis alustati kesktalvise veelindude loendusega juba 1960. aastal lindude rände uurimise Balti komisjon eestvõttel. |
|
| toimetaja veerg EL 02-03/2003 |
|
Sa pead käima minu sõnade, mitte tegude järgi! |
| Nõnda sõnastaksin Suure Euroopa suhtumise meie ettevõtmistesse oma koduses looduses. Ühelt poolt soovitakse, et me ei hävitaks seda, mis on Lääne-Euroopas väga haruldaseks jäänud või hoopis otsa saanud, näiteks rabasid. |
|
| turvas EL 02-03/2003 |
|
Mille arvel kaevandame turvast? |
| Meil kehtestatud aastane turba kasutusmäär ületab üle kuue korra turba juurdekasvu veel säilinud looduslikes soodes. Ja samal ajal haihtub põllumajanduse tarbeks kuivendatud soodest igal aastal õhku üle kahe ja poole miljoni tonni turvast. |
Turba tootmine Eestis |
Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks.
Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks.
|
Turba kaevandamine ohustab veevarusid |
| Pole tõsi, et rabad ja nende kuivendamine ei mõjuta põhjaveetaset. Vastupidist tõestavad uurimisandmed nii Rannu soost kui ka mujalt Eestist. |
Rabas targu talita |
| Kumb on soos olulisem – kas turvas või vesi? Rumal küsimus: nad on ju lahutamatud, ehk ühe asja kaks poolt. |
Eesti turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine |
| Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 1972–1989 Eesti soode ja turbamaardlate revisjoni: kaardistati kõik sood, mille pindala küünis vähemalt hektarini: neid sai kokku ligi kümme tuhat kogupindalaga üle miljoni hektari, mis hõlmab üle viiendiku Eesti pindalast (vt. joonist). |
Igaühel on õigus loodusvarasid kasutada |
| Looduskaitse on äärmine abinõu püüdmaks pidurdada inimese seadusvastast ja tihti omakasupüüdlikku tegevust looduse kallal. Mõnikord tuleb seda ka rakendada, kuid hästi läbimõeldult, sest kaitsetsoonilgi on omad puudused, eelkõige kaitsealuse maa-ala kui ressursi väljalangemine elatustaseme ringist. |
Kuulakem ka argimõistuse häält |
| Kui hüdrogeoloog väidab, et rabad vett välja ei anna, kuhu siis jääb sademevee ülejääk, mis rabadest ei auru? Vesi liigub ikka allapoole, nii et mingil moel peab see jõudma põhjavette ja sealt edasi looduslike veekogude ning ka kaevude toiteks. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
