02-03/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 02-03/2003
Maalihked looduslikud vi inimtegevuse tagajrg?

2002. aasta varakevadel toimus Prnu maakonnas Prnu, Reiu ja Audru je alamjooksul mitu mrkimisvrset maalihet. Need sndmused on tinginud vajaduse majandustegevust kavandades arvestada ka maalihkeohtlikkusega ning vlja selgitada lihkeohtlikud piirkonnad ning need eeldused ja phjused, mille korral maalihked vivad vallanduda.

Nlvad on looduses enim levinud reljeefielemendid, mis annavad meid mbritsevatele pinnavormidele nende iseloomulikud jooned. Nlva morfoloogiat mjutavaid protsesse paneb liikuma gravitatsioon. Selle mjulepsu eeldused on eelkige nlvakalle, aga ka nlva pikkus ja ulatus, samuti geoloogiline ehitus, pinnase niiskussisaldus ning temperatuurireiim. Nendest eeldustest tulenevalt saame eristada palju eri iseloomu, kiiruse ja tagajrgedega protsesse. Kige kiiremad on need suurte nlvakallete puhul, kus nlva lemises osas lahti murdunud materjal kukub vi veereb nlva jalami poole. Sellist sndmust nimetatakse varisemiseks. Vga aeglaselt ja tagasihoidlike tagajrgedega kulgevad maavoole ehk solifluktsioon ning maanihe ehk defluktsioon. Nendes aitavad raskusjul mjule pseda eelkige korduv pinnase klmumine ja sulamine ning sellest tingitud pinnase kllastumine veega.

Toimumise kiiruse ja intensiivsuse ning ka tagajrgede alusel mahuvad varisemise ja maavoole vahele maalihked. Maalihe on nhtus, kus settekeha vi monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (kiliselt) nlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Seega on korrektne maalihkeks nimetada vaid kindlate omaduste ja tagajrgedega nlvaprotsessi. Maalihete suurus ja settemassi liikumise ulatus vib suuresti kikuda. Eesti oludes saame rkida mnekmne kuni kmne-kahekmne tuhande kuupmeetristest settekehadest, mis vivad liikuda mne meetri kuni paarikmne meetri ulatuses. Mgise reljeefiga aladel pole haruldased ka koguni kuupkilomeetriste settekehade sstmine nlva jalami poole, haarates kaasa nii looduslikke kui ka tehisobjekte.

Teatud geoloogilise ehituse, niiskusreiimi ja kliimaolude puhul saavutavad varem vi hiljem kik nlvad nn. tasakaaluoleku seisundi, kus nlva morfoloogias erilisi muutusi ei toimu, sest setted ei allu vlisele kulutusele. Tasakaaluoleku puhul oleneb nlvakalle pinnase omadustest ja hdroloogilisest reiimist. Tasakaaluoleku kadumisel hakkab nlva morfoloogia muutuma. Niteks suurendab sette kllastumine veega oluliselt settekeha massi, mis vib piisavalt suure nlvakalde korral phjustada maalihke. Maalihete kujunemise eeldused jagunevad mitmesse rhma.


Lihete morfoloogilised eeldused on seotud eelkige nlvakaldega. Maalihe toimub seda tenolisemalt, mida suurem on nlvakalle ja mida raskem (suurema tihedusega) on nlva moodustav materjal. Lihke tenosus on suurem 1040-kraadistel nlvadel. Mainitud teguritest olenevalt vib teatud sgavusel eristada teoreetilist lihkepinda, kus pinnaseosakeste summaarne tugevus pinnal on viksem, kui samal pinnal mjuvate nihutavate judude summa. Mida jrsem on nlv, seda suurem on suhteline pinnase kaal nn. lkkava pinnasekeha poolel ja viksem vastukaalu poolel. Just seeprast on jrsemad nlvad ohtlikumad.

Kllalt sagedane maalihete phjus on nlvakalde muutus looduslike protsesside vi inimtegevuse tagajrjel. Nii niteks vib je loodusliku erosiooni tttu muutuda nlva alumine osa jrsemaks. rakantud materjali arvelt muutub setete massi tasakaal, mis phjustabki maalihke.


Geoloogilised eeldused tulenevad nlva moodustava pinnase omadustest ja settekihtide lasumusest. Nii vivad maalihked kujuneda monoliitsetes kivimites, kui need lasuvad kergesti deformeeruvatel, niteks savistel setetel, eriti kui kihid on nlva kallakuse poole kaldu. Eestis on aga olulisemad pinnakatet moodustavate setete, eelkige liiva, aleuriidi ja savi fsikalis-mehhaanilised omadused, iseranis pinnase tugevust mravad nitajad.

Pinnase tugevus sltub osakestevahelisest hrde- ja nakkejust. Eesti tingimustes on eriti lihkeohtlikud savi- ja aleuriidipinnased. Prnu piirkonna nitel vib sellisel pinnasel toimuda suureulatuslikke lihkeid isegi 57-kraadise nlvuse korral [3]. Lihkeohtlikkus on tingitud nende pinnaste vikesest tugevusest. Vrdluseks: liivastes setetes tuleb maalihkeid ette alates 1520 nlvusest ja nende mtmed on oluliselt viksemad. Eesti pinnakattes vga levinud moreeni iseloomustab suur terajmeduse varieeruvus (savist kuni suurte rahnudeni), ja suur tugevus, mille tttu on moreeninlvade lihked vhetenolised. [Prnufoto10]

Filtratsioonimoodul iseloomustab pinnase veelbilaskvust ning see oleneb eelkige limisest ehk pinnaseosakeste suurusest. Liivade filtratsioonimoodul on sadu kordi suurem kui mrksa peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Vee liikumine liivas tekitab hrdumise tttu pinnases lisajude, mis mjuvad lihet soodustavalt. Oluline geoloogiline eeldus on tektoonika, mis maavrinate nol on paljudes maakera piirkondades peamine maalihkeid vallandav tegur.


Hdroloogilised ja hdrogeoloogilised eeldused hlmavad mitut aspekti. Pinna- ja phjavee taseme kiired muutused vivad oluliselt mjutada vlja kujunenud tasakaalu nlvadel. Pinnase hrdejud on mratud pingetega pinnases. Vee all mjub pinnaseosakestele leslkkejud, mistttu pinge pinnaseosakeste vahel vheneb. Pinnase tugevus mingil sgavusel maapinnast muutub seega vastavalt phjavee taseme kikumisele.

Vahel, kui je veetase vga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Prnu je alamjooksule), vi phjavee tase suurte sadude vi lume hoogsa sulamise ajal tuseb, kiireneb phjavee liikumine nlvas. Seegi vib tekitada maalihkeid. Teatud Prnu ja Reiu je oru ligud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja mida katab peeneteraline liiv vi mille nlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud just varakevadel ja hilissgisel. Niteks oli Reiu je klgorus suur lihe 2002. aasta veebruaris. Lpuks vib kiire veetaseme alanemine jes suurendada pinnase kaalu nlval ning vib sellega esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal Prnu linnas, kus Prnu je veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk naabruses [1]. [Prnufoto14]


Inimtegevuse mju on looduslikke maalihkeid soodustavate tegurite krval samuti oluline. Kuna just suuremate puude juurestik tungib sna sgavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis muudab nende hvitamine nlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Vga sageli vallandab lihkeid nlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt. niisutamisega) vi pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine [2].

Tihti muudetakse looduslikku nlvakallet, niteks svendatakse kaldalhedane jesng paadisadamaks. Sellega muutub vlja kujunenud kallakus nlva alumises osas. Kui svendades paigutatakse vlja kaevatud materjal nlvale vi oru veerule, siis lisandub suurenenud nlvakaldele veel nlva moodustava pinnase mass. Pinnase massi suurendavad ka nlvale rajatavad ehitised, mis vivad maalihet phjustada nlvakallet oluliselt muutmata. Ka vibratsioon vib vhendada nlvade stabiilsust.


Prnumaa libisevad jekaldad. Viimastel aastatel on Prnu mbruse jeorgudes olnud thelepanuvrselt palju maalihkeid [3]. Audru je lihke tagajrjel paigutus mber osa vanast Audru-Lihula maanteest. Prnu je lihe Tammistes leidis aset vaid mnekmne meetri kaugusel suvilatest, jttes nendevahelise tee vahetult lihke pervele. Reiu je klgorus toimus lihe vaid mne meetri kaugusel elumajast.

Viks olla pisut llatav, et Eestis on maalihkeid enim kirjeldatud just Prnu mbruses vga vikeste krgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused tiesti olemas. Nimelt katavad nii Prnu madalikul kui ka Lne-Eestis tervikuna moreeni kohati kuni paarikmne meetri paksuse kihina jjrvelised savid ehk viirsavid. Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma vikese tugevuse tttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 23 meetrit, ulatudes kige rohkem kmne meetrini. Prnu mbruse jeorgude geoloogiline ehitus on ldjoontes sarnane. Sng on likunud kas viirsavisse vi kohati ka moreeni. Viimase nide on Prnu jgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist lesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jgi alevi piires, Sauga jgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jgi vanast Valga maanteesillast lesvoolu. Loomulikult on nendes orulikudes lihked vhetenolised. [joonis 2]

Mningatel Sauga ja Prnu je likudel on geoloogiline lbilige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajrke, kus Lnemere veetase oluliselt alanes vimalik, et langes isegi praegusest meretasemest madalamale. Siis oli Prnu jgikond ilmselt liigniiske ala, kus algas turba tekkimine. Sellele viitab kohati kuni 0,8 meetri paksune kokku pressitud turba kiht jjrveliste savide ja mereliste liivade piiril ja teine mrksa hem turbakiht krgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust.

Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jesngis on tingitud sngi ja veeosakeste vahelisest hrdest. Viksemadki ebatasasused sngi phjas phjustavad voolu kaldumist he vi teise kalda poole, mille tttu hakkab jgi looklema ehk meandreeruma. Looke prkeveerust kantakse jrjest materjali ra ja piltlikult eldes tungib prkeveer jrjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke sisekljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Je erosioon prkeveerul muudab selle kallakuse psivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tttu vib nlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri prkeveeru poolsed nlvad.


Savikaldale ei tasu ehitada. Audru, Sauga, Prnu ja Reiu je alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hsti silinud maalihke tekkemehhanisme ja phjusi nende morfoloogiliste nitajate, pinnaseomaduste ja nlvade iseloomu alusel [3]. Toetudes ka varasemale uurimusele Prnu linnas [4] vib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks.

Esimese rhma moodustavad maalihked savipinnases. Need vivad toimuda nii lbinisti savisse kujunenud nlvadel kui ka nlvadel, kus savi peal on kuni kolme meetri paksune liivakiht. Lihe toimub sel juhul ikkagi savis. Sellised lihked vivad looduslikult vallanduda juba kmnekraadise nlva, inimese kaasabil aga isegi seitsmekraadise nlvakalde puhul. Arvutuste jrgi tuleks orulikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis, arvestada sellega, et maalihe vib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele je veepiirist. Inimtegevuse ehitused, kaevetd, transpordi vibratsioon, drenaai vljumine nlval, igasuguse lisakoormus nlval lisandudes tuleb vga ohtlikuks pidada vndit kuni 70 meetrit je veepiirist. [Prnufoto8]

Jrgmine rhm on mnevrra llatuslikult maalihked liivas. Lihet vallandab pinnase kllastumine veega ja pinnasevee liikumine nlva kallakuse suunas. Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nlvakalde (looduslikud alates 20 ja inimmju lisandudes alates 15) korral ning nad on mtmetelt savis toimuvatest lihetest viksemad. Samuti kujunevad need erinevalt savilihetest nlva lemises osas vi isegi oru pervel ega olene je veetaseme muutustest. Niisugused lihked vivad looduslikult vallanduda 510 meetri kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest.

Kolmas rhm on vikesemtmelised savipinnase lihked, mis toimuvad je sngi kaldal seetttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa jrsuks. Selliste 11,5 meetri laiuste ja mne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei phjusta inimtegevusele otsest ohtu. Kuid siiski vivad srased lihked ajapikku oru veeru alumise osa jrsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus niteks 2002. aasta Audru maalihke puhul [5]. [fotod 6 ja 7 krvuti, he allkirjaga]


Lihkeohtlikkust saab kaardistada. Toodud liigitusest ja kriitilistest nlvakallakustest lhtuvalt on vimalik eristada lihkeohtlikke orulike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete vimalikkusega [3]. Maalihete anals on nidanud, et Prnu piirkonnas kulgevad need looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur oruveerude kallakus, jgede erosioon nlva jalamil ning je ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, kll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal hesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nu pidada teadlastega. Loomulikult on insenertehniliselt vimalik ehitustegevus ka lihkeohtlikel nlvadel, see on aga alati seotud mrgatavate lisakulutustega. [joonis lihkeohtlikkus]


1.

Kaljund, Endel 1967. Maalihe Prnus 1966. aastal. Ehitusgeoloogia kogumik II, Tallinn
2.

Kaljund, Endel; Vilo, Ago 1967. Maalihkeoht Eestis. Ehitusgeoloogia kogumik II, Tallinn.
3.

Kalm, Volli jt. 2002. Maalihked Prnu maakonnas. Aruanne Prnu maavalitsuses, T geoloogia instituut, Tartu.
4.

Sedman, Pille; Talviste, Peeter 2000. Prnu ja Sauga je kallaste psivus. Geotehnika aruanne, IPT Projektijuhtimine, t nr. 00-05-0001, Tallinn.
5.

Sedman, Pille; Talviste, Peeter 2002. Audru maalihe. Geotehniline anals, IPT Projektijuhtimine, t nr. 02-05-0162, Tallinn.


Tiit Hang (1958) on geograaf, ttab Tartu likooli geoloogia instituudis.

Alar Rosentau (1975) on Tartu likooli geoloogia instituudi doktorant.

Peeter Talviste (1961) on Tartu likooli geoloogia instituudi doktorant, geoloog; ttab IPT Projektijuhtimises insenerina.

Volli Kalm (1953) on Tartu likooli rakendusgeoloogia professor.



Tiit Hang, Alar Rosentau, Peeter Talviste, Volli Kalm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet