2009/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2009/9
Head ja palju! - Maisikampaania Nukogude Eestis

Maisi on Eestis kasvatatud teadaolevalt juba 19. sajandist. Kuid telise hoo sai selle Ameerika pritolu teravilja klvamine Eesti pldudele sisse 1960. aastate paiku. Maisist pidi saama imerohi, mis testab Nukogude kolhooside paremust hendriikide farmide le. Ent agrobioloogia teooriad ei pidanud vett ning partei propageeritud kampaania lppes Eestis pris kiiresti. Viiekmne aasta mdudes tasub seda siiski meenutada.

Viiskmmend aastat tagasi, 1959. aasta septembris, klastas NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretr Nikita Hrutov USA-d [16]. Rgitakse, et tema unistuseks olevat olnud kik Disneylandi ning kohtumine vesternistaar John Wayneiga.

Lbustusparki ja kinno Hrutovi ei viidud, kll aga nidati maisiplde [14]. Nende kohta olevat Nikita Sergejevit teinud olulise lestunnistuse: Iowa mais tundus paremini kasvavat kui Nukogude oma. Kuigi toonane esikommunist ngi veel vimalik olevat vrustajatele ruutpesiti klvamist petada ning mista anda, et pole kahtlust, kes vidab (sotsialistliku) vistluse farmerite ja kolhoosnike vahel, tuli kodus tagasi olles rplemine unustada ning vahepeal unarusse jnud maisikasvatusega tsiselt tegelema asuda. Uue hoo sai ks viimastest, ka eesti inimestele hsti meelde jnud nn. agrobioloogia kampaaniatest.

Agrobioloogiaks vib nimetada NSV Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi [12]. Tegemist oli fenomeniga, mis kujunes rmiselt ideologiseeritud keskkonnas, kus htlasi valitses krooniline toiduainete nappus. Nii tusid helt poolt esile marksistlikust vulgaarmaterialismist ning nukogude (vene) ksenofoobiast lhtuvad kontseptsioonid, mis otsisid vastandumisvimalust muu maailma teadusele. Teisalt thendas agrobioloogia nlgiva hiskonna ning seda autoritaarselt juhtiva ainupartei lepaisutatud ootusi kikvimalike teadlaste-arlatanide (tare-laboratooriumide jms.) tegevuse suhtes [7]. Nendele omistatud saavutusi ei suutnud petlased seletada, saati jrele teha. Sage nide vastavas vallas oli legend talumehest, kes prast talivilja ikaldumist kevadel sama talivilja seemne uuesti klvas viies lbi teatavaid manipulatsioone ning videtavalt suureprase saagi kogus.
Sellises olukorras omandas loosungliku thenduse idee, mille kohaselt praktika olevat te kriteerium teadlased pidid suutma kohaneda poliitilise heakskiidu saanud asjaarmastajatest praktikute vljapakutud utoopiatega. Selleks loodi muu hulgas mitmesuguseid nn. eksperimentaalteaduste instituute, niteks eksperimentaalmeditsiini ja -bioloogia instituudid ENSV Teaduste Akadeemia ssteemis.

Agrobioloogia tuntuim vljund oli lssenkism, lneliku prilikkusteaduse eitus. Suundumus oli alguse saanud Ivan Pavlovi petuse kohapealsest populaarsusest. Pavlovi reflekside teooria ksitles organismi kompleksis keskkonnaga, prilikkus tuli seega tagaplaanile trjuda.
Marksistlik-materialistlik vaatenurk svendas mendelismi-veismanismi-morganismieitamist veelgi, nhes selles idealismi ilminguid: .. on ju prilikkuseaine mstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele leloomulike phjustega [2].
Prilikkuse eitamine tingis omakorda liigi miste hmastumise Ivan Miturin ja tema jrgijad (tuntuim neist Trofim Lssenko) knelesid sisuliselt dominantsuse ja retsessiivsuse ebajrjekindlusest ning organismide soodumustest, mida on vimalik kallutada. htlasi vitsid nad, et sordiaretuses Mendeli seadused ei kehti.
Keskkonnaoludega manipuleerides pidanuks nukogude teadus niisiis suutma suunata evolutsiooni inimesele kasulikus suunas: me ei oota looduselt armuande, vaid vtame need ise!
Agrobioloogia arengut toetasid veel mullastikuteadlase Vassili Viljamsi td. Viljamsi koolkond uuris taimeliikide omavahelisi suhteid, et hoida ja suurendada mullaviljakust. Need uurimused tid kaasa uusi mitmevljassteemide meetodeid. Nagu ajastu vaimule kohane, pidasid need samuti vimalikuks tervete koosluste mberkujundamist.
Nukoguliku agrotehnika tekke thtis tegur oli veel n.-. veneprane Darwini retseptsioon, mille kohaselt ei pidanuks liigi sees olelusvitlust toimuma. Sel ksitlusviisil phines niteks kurikuulus ruutpesiti klvamise ja istutamise kontseptsioon: htekokku maha pandud kartulimugulad vi maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude prssivate mjude vastu.

Mais oli agrobioloogia jaoks igati tsiseltvetav proovikivi ja kiusatus. Nii mneski toonases ksitluses rhutati, et mais on rmiselt plastiline taim. Pllukultuurina on ta levinud 58. phjalaiuskraadist 40. lunalaiuskraadini, kasvukohtadeks nii madalikud kui ka platood. Maisi eri sortidel on videtavalt erisugune vegetatsiooniperioodi pikkus (80 peva kuni 11 kuud), kasv (40 cm 7 m), lehtede arv (842), kaal (351000 grammi) jne. [21]. Sellisele potentsiaalile tulnuks ainult lisada vtteid agrobioloogia lppematust varasalvest ning mais, pldude kuninganna, vallutaks kik Nukogudemaa majandusvndid!
Mais nitas kujukalt NSV Liidu eluolu politiseeritust. Seda pllukultuuri hakati kampaania korras kasvatama prast Jossif Stalini surma 1953. Uus parteiliider, Nikita Hrutov, pidas sama aasta septembris parteipleenumil kne, kus ti esile puudusi pllumajanduspoliitikas. Peamise probleemina mainis ta loomakasvatuse aeglast arengut.
Selleks, et nukogude rahvale rohkem liha- ja piimasaadusi pakkuda, pidas peasekretr muu hulgas vajalikuks rhutada maisi thtsust loomasdana. Tundus, et muu maailm eesotsas USA-ga, millele oli vaja jrele juda ning mdagi minna, oli just maisi abil saavutanud suureprased tootmisnitajad. NSV Liidu mustmullavndist vlja jvaid pllumehi, sh. Balti vabariikide omasid, kutsus Hrutov les kasvatama maisi silokultuurina [6].
Maisikampaania konkreetsem algus oli 1955. aastal, mil partei oma jaanuaripleenumil arutas lihatootmise suurendamist. Seal pstitati kindlad eesmrgid klvipindade jms. kohta, maisist pidi saama imerohi sotsialistliku pllumajanduse pstmiseks [24].

Mais Eestis enne aastat 1959. Juba 1885. aastal kasvatati maisi teadaolevalt Sangaste, 1895. aastal Rooma misas. Kuigi eesktt saadi haljasmassi, loodeti kasvatada ka teravilja (eriti Luna-Eesti oludes). Sdadevahelise Tartu likooli agronoomiateaduskonnas maisikasvatusse siiski enam optimistlikult ei suhtutud. Katsed nitasid, et Eesti kliima oli selle pllukultuuri jaoks liiga heitlik, sageli oli suvi klm.
Tehtud tdest kokkuvtte kirjutanud Nikolai Rootsi leiab, et terasaaki ei tasu maisilt igal aastal loota, peale selle oleks vaja tlvikuid sgisel kunstlikult (rehe all) kuivatada, trklisetoodangus ei suudaks mais aga Eestis kartuliga ikkagi vistelda. Silokultuurina usuti maisil siiski olevat tulevikku [23].
1953. aasta EKP oktoobripleenumil, mis oli reaktsioon NLKP septembripleenumile, ksitles kohalik esikommunist Johannes Kbin maisikasvatust kui prioriteetset suunda juba ka Eesti pllumajanduses [5].
Parteis vastu vetud kavad (NLKP 1955. aasta jaanuaripleenumi otsused) suurendada lihatoodangut, samuti svenev tjaotus NSV Liidu pllumajanduses, kus Eestile ji liha- ja piimatootja roll, suurendas maisi kui sdakultuuri pevakajalisust ka Eesti NSV-s.
Algus lks siiski visalt. Kui 1955. aastal oli Eestis maisi all 33 000 hektarit, siis jrgmisel aastal kigest 18 200, ning 1957. aastal ainult 3800 hektarit. Kuigi haljasmassi saak knesolevate aastate jooksul suurenes 1955 oli see olnud 67, 1957. aastal juba 171 ts/ha [13] , olid kolhoosnikud pettunud. Loodetud ja direktiivorganite nutud saagikus ji sageli saavutamata, pealegi tahtis mais palju hoolt ning parimaid pllumaid. Maisikasvatuse korraldajad sdistasid ebannestumistes omakorda plluharijaid: need ei tegelevat klvijrgse hoolduse, umbrohutrje jms.
Et probleemidele lahendust leida, asuti alates 1955. aastast arendama kohapealset sordiaretust. Viies katsebaasis tehti proove 20 maisisordiga, ksiti vaadeldi veel 160 sordi ja hbriidi kasvuomadusi Eesti oludes. Koguti andmeid maisikasvatuse tulemuste kohta rohkem kui sajast majandist, tehti le tuhande ristamise. Suudeti kasvatada isegi seemet, 1955. aastal oleks sellest jtkunud 25 hektari tisklvamiseks [18]. Parimaks maisisordiks Eesti oludes tunnistati Sterling [20].
1958. aastal, tehes plaane 1959. aastal algavaks seitseaastakuks, rhutas partei endistviisi maisi thtsust. Seitseaastaku jooksul oli kavas suurendada maisi kasvupinda neli korda. Eeldati, et see pllukultuur annaks kaks korda rohkem haljasmassi kui muud sarnased. Aastatel 19581959 suureneski maisi klvipind Eestis jlle: 75%. 1959. aastal oli ka ilm maisile soodus.
1959. aasta septembris saatis EKP Moskvasse informatsiooni NLKP 3. augusti mruse titmise kohta (selle mruse alusel pidi suurendatama lihatootmist). Eesti parteilased vitsid, et vabariigi kolhoosnike nue oli maisikasvatust veelgi judsamalt arendada. htlasi taheti, et eraldataks ruutpesiti klviks pllutmasinaid ning saadetaks vabariiki silokombaine.
1959. aastaks, enne Hrutovi visiiti USA-sse, oli mais seega Eesti kolhoosides teada-tuntud. Samas oli tegemist pigem komsomoliprojektiga: tavaliselt oli kolhoosi maisipld kllaltki vike maalapp, millele prati vrdlemisi palju thelepanu. Maisi politiseeritus thendas, et maisipldu hooldati ja vetati eriti hoolikalt. Seetttu ji pld prast saagi koristamist heasse seisu ning vis teha optimistliku jrelduse, et mais sobib igale kultuurile eelviljaks [15]. Mned entusiastid pidasid koguni paremaks maisi puhul klvikorda ldse mitte rakendada [9]. Ekstensiivne majandusmudel soosis maisi ka seetttu, et tundus: maisi pole vimalik le vetada [1].

Maisikampaania krghetk Eestis. EKP XII kongressil 1960. aasta veebruaris seati siht ma riigile 100 000 tonni liha. Eesmrgi nimel peeti vajalikuks maisikasvatust kahekordistada, veti vastu partei ja valitsuse hismrus. Sama aasta kevadel kontrolliti mruse titmist. Ilmnes positiivseid tendentse, s.t. majandijuhid tegelesid asjaga, kuid oli ka taunitavat. Mnel pool niteks ei kavatsetud ldse maisi klvata vi siis planeeriti selle vikest saagikust (seega arvati kampaania olevat nurjumisele mratud).
Probleeme tekitas maisi nudlikkus mullaviljakuse suhtes: paljudes majandites ei eraldatud maisile paremaid maid, nagu kampaania tegijad eeldasid. Ka ei oldud plde piisavalt ette valmistatud, tegemata oli sgisknd ja vetamine. Tuli ette, et maisiseeme vljastati majanditele hoolimatult, umbrohutrje korraldus polnud ladus. Sageli polnud tehtud koolitust maisikasvatuse alal ega korraldatud sotsialistlikku vistlust maisikasvatajate vahel.
EKP pllumajandusosakond soovis 1960. aastal saada hektari kohta 350400 tsentnerit maisi haljasmassi (s.t. kaks korda enam kui eelmisel aastal). Partei juhistest lhtuvalt rhutati vajadust klvata maisi ruutpesiti.
Paljudes kolhoosides klvatigi maisi esimest korda alles prast Hrutovi Ameerikas-kiku, ruutpesiti kavatses seda teha vaid Sandla sovhoos Saaremaal. Kogu Eestis kavatseti 1960. aastal maisi alla panna 25 000 hektarit, eelneval aastal oli see arv olnud 10 400 hektarit. Kevadel oldi veel lootusrikkad, hiljem ilmnes, et nii pllutmasinate kui ka tkte puudus tegid silotegemise raskeks. (igupoolest klvasid paljud majandid ka maisi ksitsi.) Kuigi mnel pool nnestus vetud kohustused tita, takistas silokultuuride viljelust see, et 1960. aasta kevadel oli silokombaine vaid kolmandik vajaminevaist. Niisiis pti plaanikomiteelt neid juurde nuruda.
1961. aasta plaanide jrgi pidi maisi klvipind veelgi suurenema, ehkki mitte enam mitu korda. Kuigi levitati maisiga seotud imelugusid (niteks olevat kadunud kusagil kolhoosis lehm maisipllule ra vihje maisi vimsa kasvu kohta), hakkasid ka otsustajad tasapisi mistma karmi tegelikkust: mais, mille vegetatsiooniperiood on 110120 peva, ei pruukinud Eesti oludes saagikas olla. Taim vajas aktiivsete peva keskmiste temperatuuride summat 25003000 kraadi, kuid viimasel 25 aastal oli see Eestis olnud keskeltlbi 16001750 kraadi [8]. Siinkohal rhutati siiski veel mikrokliima thtsust mais tulnuks klvata lunanlvadele [19].

ha enam tunnistati maisikasvatuses kaotust, niteks Vrumaa Darwini-nimelises kolhoosis ei suudetud tita komsomoli kohustust hooldada mahaklvatud 15 maisihektarit, kuna saak ikaldus: osa pllust knti les, osal karjatati loomi. Tele au andes tuleb kll tunnistada, et uhkest nimest hoolimata oli tegemist piirkonna he mahajnuma majandiga.
1962. aasta alguses avaldati ajakirjas Sotsialistlik Pllumajandus siiski veel peaaegu igas numbris optimistlikke kirjutisi maisist. Leiti, et selle sdakultuuri kasvupinda tuleb ha suurendada. 1961. aasta 33 000 hektarilt pidi tulevikus jutama kuni 50 000 hektarini [25].
Nimelt oli suurenenud silo thtsus sdana: 1959. aastal oli tehtud 552 600 tonni silo, 1961. aastal oli juba le miljoni tonni, sealjuures 60% maisist. 1962. aastal oleks maisisilo osakaal silosdast pidanud olema 95% [11].
Samas tdeti, et maisisilo sisaldab vhe kuivainet (1015%) ning seetttu visid kaod olla kuni 5060%, veerikka massi vedu oli pealegi kulukas. Maisisilo toitevrtus oli vike [22], selles oli vhe seeduvat proteiini. Silo sageli kehv kvaliteet rikkus piima ja juustu maitse. Kuivaine ja valgusisaldust silos pti suurendada, klvates kikvimalikke segakultuure (nt. pldoaga) vi sileerides maisi koos aganate vi heinaheksliga. Pandi thele, et kuivainesisaldus on suurem, kui mais on arenenud vahakpsuseni. See aga juhtub eesktt vaid varakpsete sortidega, mis polnud paraku kuigi saagirohked. Sestap peeti aktuaalseks aretada uusi maisisorte.
Maisihsteeriat svendasid veel mned viimased tmblused agraarbioloogia vallas. 1962. aasta NLKP KK mrtsipleenum tunnistas Viljamsi heinavljassteemi pllumajandusele mittesobivaks [3]. Nd hakati pldheinaste (Viljamsi kontseptsioonides oluline kultuur) les kndma, et muu hulgas sinna ka maisi klvata [17].

Jrellugu. Maisikasvatuse krgaeg hakkas paraku mduma. 1962. aasta teisel poolel ajakirjas Sotsialistlik Pllumajandus enam maisist palju ei rgita. Phjuseks vis olla saagi ikaldumine 1962. aasta klma ja vihmase suve tttu. Maisikasvatuse lppu hegi direktiiviga ei rhutatud (niteks lssenkismi loojanguks kujunes partei XXIII kongress 1966. aastal). Hrutovi vaated maisile siiski veidi muutusid: 1962. aastal andis ta mista, et mais teraviljakultuurina on NSV Liidus perspektiivitu, kuid seda enam pidas parteiliider vajalikuks silokasvatust. Alles 1963. aasta detsembris, juba oma vimu lpul, tunnistas parteiliider hel jrjekordsel pleenumil, et vajaduse korral vivad majandid ka maisiklve vhendada [24].
1964. aastal kiideti parteifoorumitel maisi siiski endiselt, kas vi seetttu, et uue ja kapriisse pllukultuuriga tegelemine, kuigi majanduslikus mttes ebannestunud, oli andnud kolhoosnikele vhemalt korraliku ppetunni, omandamaks agrotehnika vtteid, samuti oli mais kinnistanud end olulise sdakultuurina [4]. Uuteks mrksnadeks imerohtudeks pllumajanduse kampaania korras arendamisel said jusdad, eriti aga keemiatstuse saadused, s.t. vetised.
Kunagine maisikampaania elab aga edasi folklooris, nii siin- kui ka sealpool ookeani. Iowas thistatakse tnavu sgisel 50 aasta mdumist Vene juhi klaskigust ning ollakse uhked kodanikudiplomaatia le, mida sealne pllumajanduststur ja sordiaretaja Roswell Garst NSV Liiduga suheldes arendas. Hbriidmaisi seeme, mida ameeriklane Nukogude Liidule alates 1955. aastast ms, on ra teeninud hellitusnimed The Corn Diplomacy (maisidiplomaatia) ja Peace through Corn (rahu maisi kaudu). Klma sda siiamaani klmavrinaga meenutavad ameeriklased on Garsti le uhked.
Eesti ajaloos oli klmal sjal toona teistsugune thendus: rindejoon jooksis siin muu hulgas kodumaiste kollaborantide ning pagulusse sattunud erialainimestest rahvuskaaslaste vahel.
Lnes naeruvristati Eestis maisikasvatuse alal ettevetut. Arnold Kivime kirjutas, et maisikasvatuse tootmiskulud on Eestis 3,7 korda suuremad kui karjamaa stade varumisel ning et ritus on seega luhtumisele mratud [10]. Eesti NSV-s omakorda asus hiljuti pagulaskonna ideoloogiliseks mjutamiseks asutatud ajaleht Kodumaa agaralt maisikasvatust kaitsma. Teatava pundina seostus kogu teema ka meie likoolilooga.
Tartu likooli sjaaegne rektori kohusetitja, paguluses viibiv Edgar Kant kirjutas 1960. aasta detsembris taimefsioloog Hugo Kahole likooli rektorile aastail 19381940, kes oli samuti paguluses , et oli Stockholmis sama aasta augustis peetud rahvusvahelisel geograafiakongressil teinud kriitikat maisikasvatuse kohta Eestis, mainides, et konn Eesti maisipllul paistab eemalseisjale nagu kaelkirjak. Seepeale olevat Kanti asunud rndama nii TASS kui ka Moskva ajalehed. rplemisel olid Kanti jaoks tsised tagajrjed. 1962. aastal prdus tollane TR rektor Feodor Klement Kanti tkoha Lundi likooli rektori poole, sdistades Kanti Tartu likooli varade omastamises. Kuigi Lundis tehtud akadeemiline juurdlus kinnitas Kanti stust, sai likooli vrismetallide kadumisest tuntud mrksna meie akadeemilises ajaloos. Maisikampaaniaga oli sel kigel juba vhe pistmist, peale selle, et veel kord leidis kinnitust maisi kui pllukultuuri ideologiseeritus.

Ken Kalling (1963) on ajaloolane, T tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor.

1. Aru, A. 1960. Mais on vitnud tunnustuse. Sotsialistlik Pllumajandus 1: 10.
2. Bahharev, Andrei 1955. Ivan Vladimirovit Miturini petuse teaduslik-ateistlik thtsus. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 6.
3. Blagovidov, N. 1962. Viljamsi maaviljeluse heinavljassteemi teoreetiliste aluste ekslikkus. Sotsialistlik Pllumajandus 12: 529532.
4. Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe esimese asetitja, pllumajandussaaduste tootmise ja varumise ministri, seltsimees E. Tnuristi kaasettekanne NLKP Keskkomitee pleenumil 13. veebruaril 1964. NLKP Keskkomitee 1964. aasta veebruaripleenumi materjale. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 62.
5. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 19401991. Tarvel, Enn (koost. ja toim.) 2002. Kristler-Ritso Sihtasutus, Tallinn: 223.
6. Hrutov, Nikita 1953. NSV Liidu pllumajanduse edasiarendamise abinudest. Ettekanne NLKP KK pleenumil 3. septembril 1953. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 2223.
7. Joravsky, David 1986. The Lysenko Affair. Chicago University Press.
8. Jrisson, I. 1960. Maisi agrotehnika katsete tulemusi 1959. aastal. Sotsialistlik Pllumajandus 7: 293295.
9. Kaur, H. 1959. Kuidas sina maisile, nnda mais sinule. Sotsialistlik Pllumajandus 13: 592593.
10. Kivime, Arnold 1959. Kolhoosikorra tulemusi ja vljavaateid loomakasvatuse alal. Kodumaa ksimusi I. Stockholm: 21.
11. Klaar, J. 1962. Rohkem thelepanu bioloogiliste lisanditega sileerimisele. Sotsialistlik Pllumajandus 13: 587.
12. Lssenko, Trofim 1949. Agrobioloogia. RK Teaduslik Kirjandus. Tartu.
13. Maisikasvatusest Eestis. 1961. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 6.
14. Mida N. Hrutov ngi ja kuulis Ameerika hendriikide pllumajandusest. Sotsialistlik Pllumajandus 23: 10651069.
15. Ungerson, E. 1958. Mais on heaks eelviljaks igale kultuurile. Sotsialistlik Pllumajandus 4: 162163.
16. Palgest palgesse Ameerikaga. Jutustus N. S. Hrutovi klaskigust Ameerika hendriikidesse, 15.27. september 1957. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1960.
17. Peets, J.; Sinijrv, K. 1962. Valgurikaste liblikieliste ja rhvelkultuuride kasvupinna laiendamise tulemusi Edasi kolhoosis. Sotsialistlik Pllumajandus 23: 1071.
18. Priilinn, O.; Rivis, A. 1956. Katsetulemusi ja tootmiskogemusi maisikasvatuses. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 3.
19. Piklik, K. 1962. Mida peab teadma ilmast maisi kasvatamisel. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 29.
20. Raud, A. 1961. Maisi riiklikud sordivrdluskatsed. Sotsialistlik Pllumajandus 6: 246.
21. Rivis, A. 1956. Maisikasvatuse kogemusi Eesti NSV-s. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn: 4.
22. Rivis, A. 1962. Varajaste maisisortide kasvatamisest. Sotsialistlik Pllumajandus 3: 105.
23. Rootsi, Nikolai 1939. Maisi kasvatamise katsetest T Taimebioloogia-katsejaamas 19261938. Pllumajandusliku uurimise ja katseasjanduse komitee toimetised nr. 89 / Tartu likooli Taimebioloogia-katsejaama teated nr. 40. Tartu.
24. Зеленин, Иля Е. 2001. Аграрная политика Н. С. Хрущева и сельское хозяйство. Российская Академия Наук. Москва: 104108.
25. Valing, O. 1962. Peathelepanu kolmele philisele sdakultuurile. Sotsialistlik Pllumajandus 2: 49.



Ken Kalling
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet