2009/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2009/9
Saage tuttavaks lauluritsikas

Nii nagu iga inimene on ninud tuvi ja varblast, on arvatavasti iga Eesti elanik kuulnud laulmas lauluritsikaid. Just ritsikasirin loob Eesti looduses kesk- ja hilissuvele iseloomuliku meeleolu, nagu tsikaadide hled Vahemere-rsetes riikides. Nime poolest need putukad paraku nii tuntud ei ole.

Kui tpsemaks minna, elab meil kaks liiki lauluritsikaid. ks mandril, teine saartel. Mlemad hakkavad laulma tavaliselt juulis, vastseid vib leida juba maikuus. Lauluritsikad on rvtoidulised, vhemal mral toituvad nad ka taimedest.

Mandri-Eestis elab harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans). Neid suuri (kehapikkus kuni 3,4 cm, tiibade pikkus kuni 3,3 cm) rohelist vrvi ritsikaid on kuulda peaaegu igal pool, vlja arvatud metsasgavuses. Viljapllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hredamad pargid harilikule lauluritsikale sobivaid elupaiku on palju. Laulmise ajal vib ta viibida nii rohttaimedel kui ka psastel vi isegi puu otsas. Laul on tugev sirin, mis puu otsast esitatuna kostub eriti kaugele.
Peamiselt lnesaartel elab roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima). Nagu nimi tleb, on temagi roheline. Suuruse poolest (arvestades tiibu) on tegemist Eesti he kogukaima putukaga, keha on kuni 4,2 cm, tiivad kuni 6 cm pikad. Elukohad on samalaadsed kui eelmisel liigil, aga roheline lauluritsikas nib eelistavat krgemat taimestikku. Rannikul on sellele liigile iseloomulik elupaik roostikud.
Kige lihtsam on kahte liiki omavahel eristada tiskasvanud ritsika tiibade pikkuse phjal. Rohelisel lauluritsikal ulatuvad need kaugele le tagajalgade plvede, harilikul lauluritsikal tagajalgade plvedega umbes sama kaugele vi veidi kaugemale.
Erisugused on ka nende laulud, kuid selle phjal mramine nuab vilumust. Rohelise lauluritsika laul tundub veidi teravama klaga, seda analsides selgub, et sirin koosneb paarishelide jadast (# 1). Hariliku lauluritsika laulus kordub ksiksignaal (# 2). Rohelise lauluritsika laul on aeglasem: paarissignaal kordub harvem kui hariliku lauluritsika ksiksignaal.
Algaja vib lauluritsikate laulu segi ajada meie kolmanda suurema ritsiklase, heinaritsika (Decticus verrucivorus) tugeva ja terava sirinaga, kuid viimane laulab ainult rohurindes ning mitte kunagi videvikus ega sel. Heinaritsika laulu tempo vib kigupealt muutuda sirinast ksikuteks tiksatusteks ja vastupidi; lauluritsikad aga esitavad alati laulu pideva sirinana, ohu korral jvad nad lihtsalt vait. Temperatuuri langedes (htul, sel ja sgise poole ka peval) muutub mlema lauluritsika laulu tempo aeglasemaks, ent jb endiselt htlaseks.
Eestis mlemad lauluritsika liigid samas paigas koos teadaolevalt ei elutse. Minu kahel aastal tehtud kuulamisretked lubavad vita, et Hiiumaal on roheline lauluritsikas kikjal levinud, olles kohati vga arvukas. Saaremaal esineb ta kindlalt phja- ja lneosas, vimalik aga, et ka mujal, v.a. Muhul, kus tema asemel elutseb harilik lauluritsikas. Kuulamise jrgi liigi levikut uurides peab arvestama, et hommikupoolel lauluritsikad tavaliselt ei laula. Peale Saaremaa ja Hiiumaa olen rohelist lauluritsikat kohanud ka Keri saarel.
Kutsun lugejaid les andma teada rohelise lauluritsika uutest leiukohtadest. Eelkige pakub huvi, kas rohelist lauluritsikat leidub ka teistel Eesti saartel (Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Naissaar jt.) vi isegi mandril (eeldatavalt rannikul). Levikukaardid nitavad, et suuremas osas Lne-Euroopas elavad need kaks liiki koos. Teated on oodatud e-posti teel: veljo.runnel@gmail.com

1. Albrecht, Zinaida 1963. Eesti sihktiivalised. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut.

2. Schul, Johannes 1998. Song recognition by temporal cues in a group of closely related bushcricket species (Genus Tettigonia). J. Comp. Physiol. A: 183: 401410.



Veljo Runnel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet