Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas 19. augustil sookure kaitse tegevuskava, mis tõhustab selle kureliigi kaitset kogu Euroopas, sest just Eestis pesitseb ligi 8% ja sügisrändel peatub siin 10% Euroopa sookurgedest.
Sookurg on küll Euraasias laialt levinud liik, kuid tema levikuala, arvukus ning seisund on pidevalt muutunud. Möödunud sajandi keskpaiku oli sookure olukord kõige kriitilisem. Pärast seda on tema levikuala ja arvukus hakanud taastuma, kuid pole veel jõudnud endiste piirideni.
Eestis on sookurg põlisasukas, keda kohtab meil kõikjal nii pesitseja kui ka läbirändajana. Siinne arvukus on viimase 30 aastaga suurenenud üle 20 korra (umbes 300 paarilt 1970. a. ligi 7000 paarini 2006. a.). Kindlasti on sellele kaasa aidanud viimaste aastakümnete süsteemne kaitsetegevus: sookurg on riigi kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. Eelmine Eestis koostatud sookure kaitsekava kehtis aastatel 2003–2007, hiljuti kinnitatud jätkukava kavandab tegevusi aastateks 2009–2013.
Peamiselt keskendub kaitsekava seire- ja uuringutegevusele. Näiteks on kavandatud vähemalt neljale sookurele paigaldada satelliitsaatja, et teha kindlaks kagu- ja lõunasuunalisel rändeteel asuvaid peatus- ja talvitumispaiku. Ka uuritakse PRIA ja teiste põllumajanduse andmebaaside abil põllumajanduskõlvikute struktuuri ja jälgitakse selle muutusi sookure uurimisalade piirkonnas. Sügiseste rändekogumite seire ajal septembris kaardistatakse samades piirkondades kõik sookurgede kasutatud kõlvikud.
Sookure kaitse jätkukava aastateks 2009–2013 on koostanud Aivar Leito Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ja Ivar Ojaste keskkonnaametist.