Tänavu peeti 20. ülemaailmne bioloogiaolümpiaad gümnaasiumide õppuritele Jaapanis. Tsukuba ülikooli juures võttis 12.–19. juulil mõõtu 221 parimat bioloogiatundjat 56 maalt. Eesti võistkonda kuulusid Uku-Laur Tali (Tartu Hugo Treffneri gümnaasium, 10. klass), Madis Hurt (HTG, 11. klass), Mark Gimbutas (HTG, 12. klass) ning Eero Vaher (Pärnu Koidula gümnaasium, 10. klass). Eesti žürii koosseisus osalesid Tsukubas Maarja Soomann, Kalle Kipper ja Sulev Kuuse (kõik Tartu ülikoolist).

Olümpiaadi pingelistel päevadel tehti kõigepealt praktilisi töid geneetikas, anatoomias, biokeemias ja rakufüsioloogias. Seejärel hinnati teooriateadmisi. Faktiküsimusi peaaegu polnud, enamjagu vastuseid eeldas loogilist mõtlemist ja üleüldist „loomingulisust”.

Olümpiaadi ajal tutvuti samuti Tsukuba teaduslinnakuga ning käidi Jaapani kosmoseagentuuris (JAXA Space Center). Vaadati Nikkō budistlikke templeid ja tutvuti looduslike huviväärsustega. Rahvusvaheline žürii tegeles samal ajal oma istungitel nii IBO (International Biology Olympiad) organisatsiooniliste küsimuste kui ka korralduspoolega.
Olümpiaadi avatseremoonia ja ka lõpetamine leidis aset Tsukuba rahvusvahelises konverentsikeskuses, kus osales ka keiserlik paar, Jaapani prints ja printsess Akishino. Lõpetamisel pidas IBO 2009 ja Charles Darwini 200. sünniaastapäeva puhul avaliku loengu „Elu teaduse minevikust, olevikust ja tulevikust” tunnustatud embrüoloog, arengubioloogia professor Makoto Asashima.
Olümpiaadi tulemuste põhjal anti välja 23 kuldmedalit, 46 hõbemedalit ja 68 pronksi. Meie võistkonnast saavutas Mark Gimbutas Eesti parimana 49. koha (hõbemedal). Selle saavutusega oli ta parim kogu Skandinaavias ja Baltikumis. Uku-Laur Tali võitis pronksmedali (82. koht), Eero Vaher oli 153. ja Madis Hurt 186.
Tsukubas sõlmiti tutvusi nii õpilaste kui ka delegatsioonide esindajate vahel. Mine tea, kus ja kuna ühe või teise õpinguteed ehk tööalased kontaktid kedagi maailmas uuesti kokku võivad viia. Bioloogiaolümpiaadi koduleht on aadressil ibo2009.org.
Eesti gümnasistide ettevalmistamise eest suur tänu Tartu ülikooli töötajatele ja õppejõududele: Jüri Kärner, Maia Kivisaar, Evi Padu, Sulev Ingerpuu, Silvia Pihu, Mati Martin, Riho Teras, Maarja Soomann, Kalle Kipper, Eero Talts. Organisatsioonilise toetuse eest täname Tartu ülikooli teaduskooli, eriti aga haridus- ja teadusministeeriumi.
Pärast olümpiaadi tutvuti Jaapani iidsete pealinnade Nara ja Kyotoga. Käidi Himejis, kus on Jaapani suurim kindlus ja sealse kunagise šogunaadi kants; Hikones – seal asub Jaapani suurim järv Biwa-ko; Nagoyas, kus nähti Jaapani suurimaid mehi, kuna seal peeti parajasti üht sumo suurturniiri. Enne äralendu Eestisse tõusti päikesetõusu ajal ka Jaapani kõrgeima mäe, Fuji-sani (3776 m) tippu, kuigi ilm ei soosinud matkajaid: puhus tugev tuul ja sadas järjekindlalt vihma. Vaid päikesetõusu ajal oli taevas tunnikeseks selge ning meile avanes maaliline vaade Jaapani katuselt.
Omaette kogemus oli käia tõelises jaapani stiilis zen-aias (Kyoto, Ryoanji tempel), osaleda teetseremoonial ja näha Kyoto Kuldtempli kõrval 22. juulil osalise päikesevarjutuse lõppu. Vaatamist väärisid ka jaapani makaagid (Macacus fuscatus), kelle koloonial saime külas käia Arashiyamas.
Kindlasti oli see käik kogu meie olümpiaadi võistkonnale väga põnev kogemus, sest eurooplasele on Jaapan sajandeid tundunud mõistatusliku maana. Ka pärast seda reisi Jaapanisse ei saa me kaugeltki öelda, et oleksime lõpuni aru saanud jaapanlasest või nende kultuurist ja kommetest. Kõik see süvendas vaid uudishimu ja soovi, et ükskord minna veel kord täiendama kontakte ning mälestusi tõusva päikese maast.