Uue linnuatlase koostamine sai hoo sisse 2004. aasta alguses ning tänavune aasta jääb viimaseks välitööaastaks. Seega saab andmete kogumise etapp peagi läbi. Kogu projekti lõpetamisega läheb veel aasta-kaks aega, sest andmed tuleb kriitiliselt üle vaadata ning neid analüüsida. Lõpuks peab kogu see töö päädima kena raamatuga, mis sadade linnuhuviliste entusiastliku töö kokku võtaks.

Praeguse linnuatlase kõige toimekam välitööaasta oli 2004, mil töödes osales vähemalt 400 inimest. Järgnevatel aastatel oli osalejaid küll mõneti vähem, kuid huviliste aktiivsus püsis suur kuni lõpuni. Ilmselt jäi aastatega vähemaks neid vaatlejaid, kes olid valmis korraldama vaatlusretki ka oma elupaigast kaugematesse paikadesse.

Kui vaatlejate hulk oli suurim pigem välitööperioodi algul, siis laekunud vaatluste arv näitas aastatega just kasvu ning suurim kogus vaatlusi on tulnud 2008. aasta kohta – 50 199 kirjet. Tänavuse aasta andmed alles laekuvad, kuid eeltoodud vaatluste mahtu see vaevalt ületab. Seega kogus atlase lõpuperioodil vähem vaatlejaid rohkem vaatlusi. Selle põhjus võib olla vaatlejate kogemuste kasv või juhuhuviliste osakaalu vähenemine vaatlejaskonnas.
Uue linnuatlase andmeid on praeguseks laekunud 389 põhivaatlejalt, kokku ligi 211 000 kirjet. Seejuures on kümme vaatlejat teinud 31% kõigist vaatlustest. Üle kolmveerandi inimestest on atlaseperioodi jooksul saatnud toimkonnale andmeid kuni tuhat kirjet.
Peale selle atlaseperioodi andmete on Eerik Leibak kandnud andmebaasi ka kogu eelmise linnuatlase andmestiku, seega on kajastatud vähemalt 1237 inimese töö kokku kahel teabekogumise perioodil. Vana atlase andmete digiteerimine annab võimaluse võrrelda lindude levikut kahel atlaseperioodil. Ühtlasi leiavad vana atlase korrigeeritud levikukaardid pildilise kajastuse ka uues väljaandes.
Linnuatlase toimkond on kokku leppinud esialgse raamatu kavandi. Trükise üldosa kajastab peale andmekogumise metoodika meie linnustiku elupaigalist jaotust, elupaikade seisundit ning kaitstust. Teine osa võtaks kokku välitööandmed, selle peamine väärtus on muidugi levikukaardid ja -kirjeldused. Iga liigi puhul soovime ühtlasi anda lühiteavet ka asustustiheduste kohta eri elupaikades, fenoloogilised näitajad ning arvukuse Eestis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on paari aasta pärast meie loodushuviliste laual värviline A4-formaadis umbes 450-leheküljeline sisutihe teabeteos. Enne on atlase koostajatel veel vaja ära teha suur töö.
Lõpetuseks tahan tänada kõiki vaatlejaid, kes leidsid võimaluse anda oma panus kodumaa lindude nüüdisaegse leviku väljaselgitamisse!